Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu. Asja üleandmisest on möödas aastaid. Kui pooled kavatsevad jätkata vaidlust kohtus, siis tuleb arvestada aegumistähtaegadega. Tarbija väitel ei vasta üleantud asi nõuetele. Vaidluste kohtueelse lahendamise puhul kohaldub analoogia korras TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt pool, kes mingi asjaolu esitab, peab selle tõendama. Kaebuse esitamise ajaks on möödunud VÕS § 218 lg 22 kohane võimalus eeldada, et puudus oli olemas juba asja üleandmise ajal. Tarbija ei ole tõendanud ostetud asja puudulikku kvaliteeti. Esitatud fotod ei võimalda aru saada, kes, kus millal ja millest need tegi. Teiseks ei ole fotode põhjal võimalik isegi eelnevaid küsimusi püstitamata jättes otsustada, kas tegemist on parketi halva kvaliteedi või kasutaja poolt tekitatud vigastustega. Ka kaupleja vastuväited kaebusele on üldsõnalised. Kaupleja väidab, et kahjustused on tekitatud kasutaja poolt, kuid tarbija põhiväitele, et antud toode ei ole tavapäraste oodatavate omadustega, kaupleja sisuliselt vastanud ei ole. Kaupleja on viidanud oma pikaajalisele praktikale ja koolitusele ja hooldusjuhisele, kuid avaldaja väide on, et antud asja omadused ei ole nõuetekohased. Kui tarbija on veendunud, et tema poolt ostetud asjal on puudus, siis käesoleval juhul oleks asjakohane puuduse tuvastamiseks kasutada eksperdi abi ning paluda eksperdil kindlaks teha, kas paigaldatud parkett vastab nõuetele, mis selle kohta on sätestatud antud kauba kohta leitavates dokumentides ja kas parketi vastupidavus on selline, mida võib sellise toote puhul tavaliselt oodata. Samuti oleks otstarbekas hinnata parketile tekkinud kahjustusi ja testida, kas parkett peab vastu tavapärasele kasutamisele. Tarbijavaidluste komisjon lahendab õigusvaidlusi samade põhimõtete alusel, nagu kohus. Paljasõnaline etteheide ei saa olla alus vastaspoolele rahalise kohustuse panemiseks, kui teine pool puudust ei tunnista. Komisjon ei kogu poolte eest tõendeid vaid lahendab vaidluse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Kaupleja kohustise rikkumine puudub ja tarbijal ei ole alust esitada kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115) ega kasutada muud õiguskaitsevahendit.