Sisu:Pooled on sõlminud sõiduki vabatahtliku kindlustuslepingu. Vaidluse all on, kas tarbija sõiduki mootoriketi vahetuse kulud tuleb kindlustuslepingu alusel hüvitada. Vaidlus puudub selles, et mootoriketi vahetuse põhjus on selle venimine. Asjakohane kindlustuslepingu tingimus poolte lepingu tüüptingimustes on:“2.10. Tehniline rike on L, M1, M1G, N1 ja N1G kategooria sõiduki kahjustumine või hävimine mootori, mootori jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika, jõuülekande, jõuülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või piduri- ja roolisüsteemi äkilise ja ettenägematu rikke tagajärjel järgnevatel tingimustel: 2.10.1. sõiduki esmaregistreerimisest ei ole kindlustusjuhtumi hetkeks möödunud üle kümne aasta; 2.10.2. sõiduki läbisõit tehnilise rikke hetkel ei ületa 160 000 km; 2.10.3. sõidukile on teostatud kõik korralised hooldustööd tootjatehase poolt ettenähtud aegadel ja korras; 2.10.4. väljaspool Eesti Vabariiki esmaregistreeritud sõidukite tehniline korrasolek ja tõrgeteta töötamine on kinnitatud kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis selle automargi esindaja poolt Eestis või kindlustusandja heakskiidetud ettevõtte poolt vahetult enne kindlustuslepingu sõlmimist; 2.10.5. sõidukit ei ole kindlustusperioodi jooksul kasutatud lühirendi- (rent kuni 6 kuud), takso-, sõidujagamisteenuse osutamise-, kuller-, õppesõidu-, alarm-, turvafirma patrullsõidukina; 2.10.6. sõidukit ei ole eelnevalt hävinuks tunnistatud.”. Mootoriketi venimine ei ole äkiline ega ootamatu sündmus. Seda detaili tuleb vahetada, kui see on veninud. Sõidukite/seadmete valmistajad sätestavad hooldusjuhistes välbad, mille järel vahetamisele kuuluvaid detaile vahetatakse. Kui detail vajab kiiremat vahetust, ei ole see seadmerike vaid anomaalia, mille põhjus võib olla sõiduki ettenähtust erinev kasutamine või hooldus või detaili puudus. Vastavalt kindlustusjuhtumi definitsioonile on tehniline rike sündmus, kui äkiliselt ja ettearvamatult tekib rike, mille tagajärjel sõiduk hävib või saab kahjustada. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mida saaks pidada rikkeks. Isegi kui pidada mootoriketi ebareeglipärast venimist rikkeks, siis ei ole selle tagajärjel sõidukile kahju ja sõiduk ei hävinenud. Seega ei ole toimunu kindlustusjuhtum ja kauplejal ei ole tekkinud VÕS § 476 lg 1 alusel hüvitamise kohustust. Kaupleja ei ole enda kohustist rikkunud (VÕS § 100), kahju hüvitamisest keeldumine on õiguspärane, tarbijal puudub alus esitada kahju (VÕS § 115) hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1). Remondikulu, mis tarbijal tekib, et ole antud lepingu kontekstis kahju ja mootoriketi venimine ei ole antud lepingu kontekstis kindlustusjuhtum. Seadmerikke kindlustus ei ole alternatiiv tootja(müüja)vastutusele. Seadmerikke kindlustuse puhul hüvitatakse kahju rikke korral, mis äkiliselt ja ettearvamatult tekib eelnevalt korras olnud ja õigesti hooldatud seadmel.