Sisu: Pooled on sõlminud müügilepingu. Väidetavalt on kaupleja tarbijale müünud ebakvaliteetse kütuse. Kaupleja eitab ebakvaliteetse kütuse tarnimist. Kaupleja tugineb kütuse kvaliteedi osas vastavussertifikaadile ja lähtub sellest, et kui eksisteerib vastavussertifikaat, on ebakvaliteetse kütuse müük võimatu. Komisjon ei saa kaupleja esitatud väitega nõustuda, kuna vastavussertifikaadi nõue eksisteerib juba pikka aega, kuid nõuetele mittevastavat kütust esineb vaatamata sellele siiski.  Ei ole võimatu ega ootamatu olukord, kus millegi tõendamiseks on väljastatud pädeva asutuse dokument, kuid selgub, et asjaolu või isik, mille kohta dokument väljastati, ei ole dokumendis kinnitatud tunnuste, omaduste või oskustega. Kaupleja loogikat järgides ei oleks näiteks võimalik, et riiklikult tunnustatud eksperdid annavad samas asjas diametraalselt erinevaid seisukohti. Toote vastavussertifitseerimise süsteemi eesmärk on parandada  toodete ohutust ja nõuetele vastavust kuid see on kontrollimehhanism, mitte indulgents nõuete rikkumise ja vastutuse suhtes.  Nii tõendab sertifikaat esmalt siiski kontrollisüsteemi rakendamist ja ettenähtud proovi tegemist, kuid proovivõtt iseenesest ei taga, et miljon liitrit kütust jõuab kõigi ostjateni alati kvaliteetsena. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija mahutisse antud kütus oli kvaliteetne. Kaupleja esitatud sertifikaat on õigusakti alusel nõutav dokument, kuid see tõendab, et 19.01.2024 on võetud katseproov ühest kütusekogusest kuid mitte seda, et kütus, mis tarbijale üle anti ja vahepeal ümber laeti, on kindlasti ja vääramatult sama kvaliteediga. Sertifikaat ei välista, et kütusesse ei satu pärast proovivõttu lisa aineid, näiteks vett kütuseveoki ebahermeetilise sulgemise, pesu või mõne isiku ebaausa käitumise tõttu. Kaupleja poolt esitatud sertifikaadi ja tarbija mahutisse paigaldatud kütuse vahelist seost ei ole kaupleja tõendanud. Sertifikaat tõendab Viimsi terminali mahuti punktis, kust proov võeti, olnud kütuse kvaliteeti, mitte tarbija mahutis oleva kütuse kvaliteeti. Asjaolu, et tarbija mahutis olnud kütuse kvaliteet ei ole vastav, on tarbija poolt tõendatud ja selle osas on usaldusväärsem tõend, mis on esitatud just selle kütuse kohta, mis anti üle tarbijale. Kaupleja vastuväide, et kaupleja ei vastuta müüdud kütuse kvaliteedi eest, kui see asub tarbija mahutis, ei ole õige. Tarbija ei saa kütuse kvaliteeti kontrollida enne, kui see on tarbija valdusse antud. Kui selgub, et üleantu ei vasta nõuetele, vastutab ebakvaliteetse kütuse müüja. Kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse üleandmise oli pooltevahelise lepingu kohaselt lepingurikkumine (VÕS § 2171 lg 3 p 1-2), kuna asi ei vastanud lepingutingimustele. Kauplejal on vastutus tulenevalt VÕS § 100, 101 lg 1 p 3 ja 115; 2171 lg 3 p 1-2; 218 lg 1. Mittevastava asja üleandmine tekitas tarbijale kahju, tarbija pidi puhastama enda kütteseadet, lisanduvad kulud, millele avaldaja on avalduses viidanud. Tekkinud kahju on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses. Sellise kahju hüvitamine vastab pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgile. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Nõude summa ega selle kujunemise kohta ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud.    

Sisu:Tarbijavaidlus on vaidlus kaupleja ning tarbija vahel, tõendite esitamise kohustus on analoogselt tsiviilkohtumenetlusega pooltel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Esitatud tõendite põhjal ei ole kaupleja lepingut rikkunud. Esitatu põhjal purunes sõiduki katuseantenn survepesu käigus. Puuduvad tõendid selle kohta, et survepesu ei olnud nõuetekohane. Eluliselt on usutav, et tarbija sõiduki katuseantenn oli autopesulasse sisenedes olukorras, et survepesuri vesi selle katuselt ära uhtus. Tarbija ei tõendanud, et kaupleja on lepingut rikkunud. Nende tõendite esitamise kohustus lasub tarbijal, kuna tarbija on esitanud väite, et kahju tekitas kaupleja lepingurikkumine. Ainuüksi tarbija sõiduki detaili pesulas eemaldumine ei tõenda, et kaupleja on lepingut rikkunud. Sõiduki osa eemaldub pesu käigus ka juhtumil, kui see ei ole korralikult kinnitanud või on tegemist puudusega detailiga.

Sisu:Komisjoni arvates ei ole vastutusest vabanemiseks piisav paljasõnaline väide selles, et automaatpesulas kasutatavate seadmete omadused kahju tekkimist ei võimalda. Mistahes tehnoloogilise seadme töös võib esineda häireid; kaupleja kasutatav tehnoloogia ei ole selles osas erandlik. Muu hulgas kinnitab võimalike häirete tekkimise võimalust ka asjaolu, et sõiduki esimese pesukorra järel ei olnud sõiduk piisava veesurve puudumise tõttu puhastunud. Seega esines seadmete töös häireid, mille otseseks tagajärjeks oli teenuse kvaliteedi langus.

Sisu:Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab võlgniku poolset lepingujärgse kohustuse mittekohast täitmist. Asja materjali põhjal ei ole komisjonil võimalik järeldada, et Tarbija sõiduki kahjustamine põhjustati Kaupleja poolt võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega. Vaidlusalusesse pesulasse sissesõidul on üksikasjalik juhend, et pesulasse sõita tuleb otse, roolides täpselt keskele jälgides juhtsiine. Turvakaamera salvestiselt on näha, et Tarbija sõiduk ei peatunud reeglite kohaselt, vaid sõitis pesulamehhanismi juhtivasse siini, paiknedes silmnähtavalt viltu ja takistades sellega pesuseadme liikumist.

Sisu:Töövõtulepingust tulenev kahju hüvitamise nõue eeldab töövõtja poolset lepingulise kohustuse rikkumist. Antud juhul rikkus tarbija autopesula kasutusreegleid, kuna ei järginud pesulasse sissesõidul kohustuslikku juhist ning jättis sõiduki peeglid pesu ajaks vastu sõidukit keeramata. Tarbija sõiduki kahjustamine on põhjuslikus seoses lepinguliste kohustuste mittekohase täitmisega Tarbija poolt.

Sisu:Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab võlgniku poolset lepingujärgse kohustuse mittekohast täitmist. Antud juhul ei ole kaupleja oma kohustusi rikkunud. Tarbija rikkus autopesula kasutamisel kehtestatud reegleid ning põhjustas sellega kahju. Tarbija ei täitnud pesulasse sisenemisel nõuet sõita pesula keskele, s.o küljel paiknevatest juhtsiinidest võrdsele kaugusele. Tarbija manööverdas sõidukiga üle pesula vasakpoolse juhtsiini, millega takistas pesuseadme vaba liikumist.