Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Aktsiaselts Saku Metall (registrikood: 10181876) (aadress Põrguvälja tee 25, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond, 75306) keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-49075 on muudetud.

Aktsiaseltsi Saku Metall põhitegevusalaks on peakontorite tegevus (EMTAK 70101) ning lisategevuseks metalluste ja -akende tootmine (EMTAK 25121) ning auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 35301). Ettevõtte tootmisterritooriumil on üheksateist heiteallikat: viis halli õhkkütet, neli gaasikatlamaja korstent, pulbervärvimise gaasiseadmed, puhastamine ja keevitamine, aerosoolvärvimine ja keevitamine, kaks värvikambri ventilatsiooni, kuivamiskambri ventilatsioon, värvilao ventilatsioon ja kolm üldventilatsiooni. Pinnatöötluseks kasutatavate kemikaalide aastane kogus on 46,45 tonni. Lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) sisaldus kemikaalides on 46,39 tonni. Käitise tavapärane tööaeg on esmaspäevast laupäevani kahes vahetuses 06:00–22:00.

Tootmine toimub kahes tootmishoones, mis on varustatud hoonete kütmiseks vajalike katlamajadega. Lisaks katlamajadele on hoones õhkkütteallikad. Kõikide käitises olevate põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on 3,14 MWth ning kütusena kasutatava maagaasi kogus 1200 tuh. Nm³. Mõlemas tootmishoones tehakse nii keevitus- kui värvimistöid. Kasutatakse värve, lakke, kinniteid ja vedeldeid. Värvimiseks kasutatakse värvimise ja värvikuivatusruume. Värviruumid on varustatud filtersüsteemiga. Värvimiseks kasutatakse nii värvipüstoleid kui ka vähesel määral aerosoolvärve värviparandusteks. Keevitustöödel tekkivad gaasid juhitakse filtersüsteemi ja sealt tagasi tootmisruumidesse. Tootmisruumid on varustatud üldventilatsiooni seadmetega.

Ettevõtte territooriumi pindala on 7,57 ha ning kinnistu sihtotstarve 95% tootmismaa ning 5% ärimaa. Ettevõtte territooriumi on ümbritsetud äri-, tootmis-, maatulundus- ning elamumaadega. Territooriumi põhjaosaga külgnevad elamumaad. Lähim elamu ettevõttele on Karjavere kinnistul, elamu kaugus lähimast saasteallikast on 160 meetrit. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt naabruses kaitsealuseid objekte ei asu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).

Määruse nr 224 § 15 lg 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang toodete pinnatöötlusel orgaaniliste lahustite kasutamisel, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on ettevõtte tootmisprotsessides kasutatavate orgaaniliste lahustite aastakulu 46,39 tonni ning seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmine vajalik.

Määruse nr 224 § 15 p 9 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda ka muude tegevuste korral, mis võivad kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, milles selgitatakse, et olulise lõhnahäiringu tekkimine tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool on vähetõenäoline.

Määruse nr 224 § 1 lg 1 ja § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Käitise katlamajas on kasutusel põletusseadmed summaarse nimisoojusvõimsusega 3,14 MWth, seega ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

Lähtudes eelnevast, ei ole KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 23 ega kaaluda KMH vajalikkust. KeHJS § 61 lg 4 kohaselt ei pidanud ettevõte Keskkonnaametile esitama KeHJS § 61 lg 1 nimetatud teavet, kuna eelhinnangut ei anta vastavalt KeHJS § 6 lg 23.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Türi kontoris (F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türil, tel 674 4814).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Aktsiaselts Saku Metall (registrikood: 10181876) (aadress Põrguvälja tee 25, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond) taotluse alusel on valminud keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-49075 muutmise eelnõu ja keskkonnaloa andmise korralduse eelnõu.

Aktsiaseltsi Saku Metall tegevusaladeks on metalluste ja -akende tootmine (EMTAK 25121) ning auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 35301). Ettevõte soovib keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-49075 muuta seoses uue tootmishalli valmimisega. Võrreldes kehtiva loaga suureneb kasutatavate värvide, lakkide ja lahustite kogus ning lisanduvad uue tootmishalli heiteallikad. Kõikide käitises olevate põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on 3,14 MWth ning kütusena kasutatava maagaasi kogus 1200 tuh. Nm³. Pinnatöötluseks kasutatavate kemikaalide aastane kogus on 46,45 tonni. Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus kemikaalides on 46,39 tonni. Käitise tavapärane tööaeg on esmaspäevast laupäevani kahes vahetuses 06:00–22:00.

Tootmine toimub kahes tootmishoones, mis on varustatud hoonete kütmiseks vajalike katlamajadega. Lisaks katlamajadele on hoones õhkkütteallikad. Kõikide käitises olevate põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on 3,14 MWth ning kütusena kasutatava maagaasi kogus 1200 tuh. Nm³. Mõlemas tootmishoones tehakse nii keevitus- kui värvimistöid. Kasutatakse värve, lakke, kinniteid ja vedeldeid. Värvimiseks kasutatakse värvimise ja värvikuivatusruume. Värviruumid on varustatud filtersüsteemiga. Värvimiseks kasutatakse nii värvipüstoleid kui ka vähesel määral aerosoolvärve värviparandusteks. Keevitustöödel tekkivad gaasid juhitakse filtersüsteemi ja sealt tagasi tootmisruumidesse. Tootmisruumid on varustatud üldventilatsiooni seadmetega.

Ettevõtte territooriumi pindala on 7,57 ha ning kinnistu sihtotstarve 95% tootmismaa ning 5% ärimaa. Ettevõtte territooriumi on ümbritsetud äri-, tootmis-, maatulundus- ning elamumaadega. Territooriumi põhjaosaga külgnevad elamumaad. Lähim elamu ettevõttele on Karjavere kinnistul, elamu kaugus lähimast saasteallikast on 160 meetrit. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt naabruses kaitsealuseid objekte ei asu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).

Määruse nr 224 § 15 lg 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang toodete pinnatöötlusel orgaaniliste lahustite kasutamisel, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on ettevõtte tootmisprotsessides kasutatavate orgaaniliste lahustite aastakulu 46,39 tonni ning seetõttu ei ole keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmine vajalik.

Määruse nr 224 § 15 p 9 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda ka muude tegevuste korral, mis võivad kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, milles selgitatakse, et olulise lõhnahäiringu tekkimine tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool on vähetõenäoline.

Määruse nr 224 § 1 lg 1 ja § 2 p 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Käitise katlamajas on kasutusel põletusseadmed summaarse nimisoojusvõimsusega 3,14 MWth, seega ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

Lähtudes eelnevast, ei ole KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 23 ega kaaluda KMH vajalikkust. KeHJS § 61 lg 4 kohaselt ei pidanud ettevõte Keskkonnaametile esitama KeHJS § 61 lg 1 nimetatud teavet, kuna eelhinnangut ei anta vastavalt KeHJS § 6 lg 23.

Eelnõu(de) , taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult info@keskkonnaamet.ee kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata.