Sisu:Avaldus oli esitatud vale isiku vastu, mistõttu komisjon lõpetas menetluse. 

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu, mille alusel kaupleja tellis tarbija poolt soovitud toote. Tarbija keeldus toodet vastu võtmast, kuna leidis üles vana detaili, mille asemele ta uue tellis. Leping sõlmiti telefoni teel (VÕS § 542 ), seega on tegemist tarbijaga sidevahendi vahendusel sõlmitud lepinguga. Tarbijal on taganemisõigus 14 päeva jooksul asja kättesaamisest. Arvestades, et tarbija ei ole asja kätte saanud, ei ole taganemistähtaeg veel möödunud. Kaupleja on enda kohustused täitnud, tarbija keeldub asja vastu võtmast. Tarbija on lepingust taganenud, taganemisavaldus on kehtiv ja kauplejal on kohustus saadu tagastamiseks VÕS § 189 alusel.

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu. Tarbijale üleantud sõiduk on esitatu põhjal puudusega. Puudus oli sõidukil, kui see tarbijale üle anti. Komisjonile on esitatud LHV Kindlustus 25.07.2023 e-kiri, milles kindlustusandja kahjukäsitleja selgitab Topauto keretööde osakonna seisukohta lekke põhjuse kohta: "Topauto keretööde saadud info kohaselt ei ole lekke põhjuseks kivitäke ja sealt ei ole leke alguse saanud. Vesi lekib sõiduki salongi klaasiliimi vahelt. Tihendis endas probleemi ei nähta. Klaas on ebakvaliteetselt sõidukile ette liimitud (küljerennidest pressib liim peaaegu klaasi peale välja). Suruõhuga lastes hakkab ühe konkreetse koha peal „vilistama“ ning seal juures ühtegi kerekahjustust ei ole." Samuti on esitatud e-kirjas viidatud suruõhukontrolli videosalvestus lekkekoha otsingu kohta. Tarbijavaidluste lahendamisel rakenduvad samad põhimõtted, mis vaidluste lahendamisel kohtumenetluses. Pooled otsustavad, missugused nõuded ja tõendid esitavad. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad pooled tõendama asjaolud, millele nad menetluses tuginevad. Kaupleja on esitanud üldsõnalisi vastuväiteid. Tarbija esitatu põhjal on probleem selles, et sõiduki esiklaas oli halvasti liimitud. Kui leket sõiduki üleandmise ajal ega garantiiperioodil ei olnud, ei muuda see fakti, et varjatud puudus oli olemas, selle mõju ei avaldunud veel. Esitatu põhjal ei ole sõidukil esiklaasi juures vigastusi ega esine muid asjaolusid, mis võiksid selle puuduse tekitada. Vea iseloom võimaldab eeldada, et see esines sõidukil müügi ajal, kui sõiduki valdus anti kauplejalt tarbijale. Vastavalt VÕS § 218 lg 2sekunda tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Aastane tähtaeg on möödunud ja eespool sätestatud eeldust enam ei ole. Tarbija on esitanud tõendid puuduse kohta ja tõendite alusel oli puudus sõidukil olemas sõiduki valduse loovutamist kauplejalt tarbijale. VÕS § 217prim lg 3 p 2 kohaselt peab asi olema seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest. Antud puudus ei ole seotud sõiduki vanusega, esitatu põhjal ei ole seda põhjustanud mehhaaniline vigastus. Reeglina ei teki kasutatud sõidukitel esiklaasi lekkeid. Antud lekke põhjus ei ole oksüdeerumine - selle eest ei oleks kauplejal vastutust. Tegemist on sõiduki esiklaasi liimimisveaga, mis oli sõidukil ajal, mil kaupleja sõiduki tarbijale loovutas. Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja andnud tarbijale üle puudusega asja. Tarbijal on võimalik kaupleja suhtes õiguskaitsevahendite rakendamine (VÕS § 101 lg 1 p 3) ja kahju hüvitamise nõude esitamine. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega (VÕS § 127), kui puudust ei oleks esitatud, ei peaks tarbija kandma kulusid seoses esiklaasi vahetusega. Sellise kahju hüvitamise kohustus on eespool viidatud normide eesmärk. Kauplejat vastutusest vabastavaid asjaolusid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tõendatud. Kahju suurus on tõendatud, summa üle vaidlus puudub.

Sisu:Tarbija sõlmis kauplejaga töövõtulepingu sõiduki ostueelse kontrolli tegemiseks. Kaupleja tuvastas sõidukil mõningaid puudusi. Kolm kuud hiljem hoolduses tuvastas kaupleja sõidukil täiendavaid puudusi. Tarbija leidis, et kaupleja peab korvama hoolduses tuvastatud puuduste kulu. Komisjon leidis, et tarbija pole esitanud asjakohaseid tõendeid, et kolm kuud hiljem hoolduses tuvastatud sõiduki puudused olid olemas ja tuvastatavad ka ostueelses kontrollis. Komisjon jättis tõendamatuse tõttu avalduse rahuldamata.

Sisu:Autol hakkas põlema mootori hoiatustuli ja ülevaatusel tuvastati õlilekked ning ka see, et auto vajab ketiliini vahetust. Tarbija lasi remondi teostada kolmandas ettevõttes ja peale remonti oli tunda vahekasti kolksu ning hiljem selgus, et vahekast vajab remonti ja on väidetavalt varasemalt valesti kokku pandud. Tarbija arvates on tegemist varjatud puudusega, mis oli autol juba müügihetkel. Kaupleja seisukoht on, et tarbija ei ole tõendanud, et autol oleks olnud varjatud puudus juba müügihetkel. Tarbija on ka teostanud autole töid ilma kauplejat sellest teavitamata ja tarbija poolt kirjeldatud vead võisid tekkida autol loomulikust kulumisest. Komisjoni otsus oli jätta tarbija nõue rahuldamata, sest esitatud tõendite alusel ei saa pidada kauplejat puuduse eest vastutavaks. Ühestki tõendist ei ole võimalik järeldada, et remondivajadus esines juba müügihetkel, lisaks tuleb kauplejale anda ka puuduse kõrvaldamise võimalus. Tarbija nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Sisu:Olukorras, kus tarbija on pöördunud remonditöökoja poole, kus tehakse autole diagnostika ning seejärel tellitakse vastavad varuosad, ei saa tarbija tellimuse tühistamisel soovida diagnostika eest tasutud summat tagasi. VÕS § 101 lg 1 p 3