Sisu:Tarbija sõlmis 2022 aasta oktoobris liisingulepingu, mille kohaselt liisinguandja ostis kauplejalt sõiduauto ja andis selle tarbija kasutusse. 2025 aasta jaanuaris tekkisid probleemid sõiduki käigukastiga. Kaupleja on üritanud viga kahel korral kõrvaldada, kuid see pole õnnestunud. Lisaks on sõidukil ilmnenud probleem konditsioneeriga, istmete elektroonilise reguleerimisega jmt. Tarbija soovis lepingust taganeda. Komisjon leidis, et antud juhul ei ole lepingust taganemise eeldused täidetud. Kaupleja ei ole keeldunud puuduse kõrvaldamisest; arvestades puuduse iseloomu tuleb nõustuda, et selle kõrvaldamine võib olla tavapärasest keerukam.Samas möönab komisjon, et puuduste hulk antud sõidukil on ebaloomulikult suur. Tarbijal on seadusest tulenev õigus anda puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg ja kui kaupleja ei suuda ka mõistliku tähtaja jooksul puudusi kõrvaldada, tekib tarbijal õigus lepingust taganeda. Olukorras, kus tarbija on saanud sõidukit kasutada kolm aastat, ei oleks kahju hüvitamise põhimõtete kohaselt õige nõuda kogu ostusumma tagastamist; arvesse tuleks võtta kasutuseelist. Seda, kui suur oleks kasutuseelise väärtus, saaks otsustada kohus, kaasates asjakohase eksperdi; kohus saaks kaasata menetlusse ka liisinguandja.Komisjon juhtis kaupleja tähelepanu sellele, et tema suhtlemine tarbijaga on olnud puudulik ja kohati üleolev. Kaupleja peab võimalikult kiiresti ja selgelt andma tarbijale teavet remonditööde käigu kohta; tarbija ei pea sellekohast infot ise otsima kolmandate isikute (nt kauplejat esindava juristi) käest.Komisjon jättis avalduse rahuldamata, kuid palus nii tarbijal, kui kauplejal arvesse võtta eelpool toodud soovitusi. 

Sisu:16.05.2025 sõlmis tarbija kauplejaga müügilepingu uue sõiduki Hyundai IONIQ 6 77 kWh 229 hj Ultimate ostmiseks hinnaga 54 380 eurot. Tarbija sõlmis liisinglepingu Swedbank Liising AS-iga ja tasub vastavalt maksegraafikule. Sõidukil ilmnesid korduvalt puudused, mistõttu on Tarbija sõidukiga käinud 11-l korral garantiiteeninduses. Märtsis 2025 ilmnes puudus, mille tõttu ei saanud seda kasutada ja sõiduk jäi varuosa ootele. Uuena ostetud sõiduk ei ole ootuspärase kvaliteediga. Sõidukil pidevalt ilmnevad puudused tekitavad Tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi. Kaupleja selgitas, et tuginedes autoajaloo andmetele on näha, et autol on esinenud mõningaid erineva sisuga muresid, mis kõik on eemaldatud tootja kulul. Komisjon leidis, et ehkki formaalsed alused lepingust taganemiseks olid täidetud (tarbija esitas lepingust taganemise avalduse 03.04.2025), puudusid lepingust taganemise materiaalsed alused. Tarbija pöördus küll korduvalt kaupleja poole, kuid sõidukil esinenud probleemid olid erinevad ning kaupleja kõrvaldas need garantiikorras. Komisjon märkis, et ainukeseks tõsiseks probleemiks oli liiklemist takistav ICCU süsteemi rike, mis kõrvaldati samuti garantiikorras AS-i Topauto poolt. Senini on kaupleja poolt leidmata põhjus, mis tekitab krõbinat sõiduki armatuuris. Kaupleja esindaja lubas istungil, et kaupleja tegeleb probleemiga ning võtab sõiduki kontrolliks selleks tarbijaga ühendust.  Seega on kaupleja täitnud nõuetekohaselt enda lepingust tulenevaid kohustusi ning komisjoni hinnangul ei esinenud asjaolusid, millest nähtuks tarbija õigus lepingust taganeda. Eeltoodust tulenevalt jättis komisjon tarbija avalduse lepingust taganemise nõudes rahuldamata. 

Sisu:Tarbija nõustus komisjoni istungil kompromissiga, mille kohaselt pidi ta viima sõiduki kaupleja töökotta puuduste kõrvaldamiseks. Kuna sõiduk oli hetkel välismaal lubas tarbija teavitada kauplejat ja komisjoni ca nädal aega ette,millal on võimalik sõidukiga remonti minna.  Komisjoni päringule 27.08.2024 vastas kaupleja, et tarbija ei ole komisjoni istungil suuliselt sõlmitud kompromissist kinni pidanud ning sõidukiga parandustöödeks remonti läinud. Tarbija komisjonile ei vastanud ning ei vastanud ka korduvale päringule, mille komisjon saatis 04,09,2024.  Komisjon leidis seetõttu, et menetlus tuli lõpetada ning jätta tarbija avaldus rahuldamata, kuna kaupleja oli valmis tarbija poolt esitatud nõude rahuldama, kuid tarbija ei võimaldanud kauplejal sõiduki puudusi kõrvaldada.

Sisu:Tarbija väitel on kaupleja lepingut rikkunud, kuna müüdud asi ei vasta nõuetele, sõidukil puudub kaugkäivitamise võimalus. Müügilepingut ei ole tarbija esitanud. Tuleb märkida, et tulenevalt müügilepingust oli tarbijal lepingus sätestatud võimalus lepingust taganeda, kui üleantud sõiduk ei vasta nõuetele ja nimetatud pretensiooni esitamiseks sätestatud tähtaeg võib olla möödunud. Esitatu põhjal on võimalik, et kaupleja on lepingueelsete läbirääkimiste ajal selgitanud, et tehase poolt antud varustuses ei pruugi kaugkäivitust olla ja see tuleb paigaldada täiendavalt. Vaidluse lahendamine komisjonis toimub poolte esitatud tõendite alusel. Kuna tegemist on kohtueelse vaidluste lahendamise menetlusega, kohaldub analoogia korras kohtumenetluses kehtiv regulatsioon tõendamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte leping on sõlmitud kirjalikult. Lepingu sõlmimisele eelnes kirjalik müügipakkumine ja poolte läbirääkimised. Esitatud kirjalike tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et sõidukil oli selle üleandmise ajal puudus. Esitatust ei nähtu, et pooled on kokku leppinud, et sõidukil peab olema kaugkäivituse funktsioon. Tarbija on esitanud tõendid lepingueelsete läbirääkimiste kohta. Esitatud e-kirjavahetus tõendab, et poolte suhtluses enne sõiduki liisingulepingu sõlmimist on räägitud ka kaugkäivituse funktsioonist. Samas esitatud kirjavahetuse põhjal ei ole võimalik otsustada, et see kirjavahetus on saanud lepingu osaks ja määrab müüdud sõiduki tehnilised omadused. Samuti ei ole kirjavahetuse puhul selge, et on sõlmitud kokkulepe, et kaugkäivitus sõidukil eksisteerib. Kui sõiduk ei vasta lepingutingimustele, siis on ostjal võimalik esitada müüjale nõue puuduse kõrvaldamiseks ja kui müüa põhjendamatult keeldub puuduse kõrvaldamisest, siis võib esitada kahju hüvitamise nõude ja nõuda puuduse kõrvaldamise kulu hüvitamist. Antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et sõidukil on vaidlusalune puudus - esitatu kohaselt ei nähtu, et sõidukil pidi vaidlusalune funktsioon olema. Tarbija leiab, et kauplejal on kohustus hüvitada talle pool vaidlusaluse süsteemi paigaldamise kulust. Kui kauplejal oli kohustus sõiduk üle anda koos selle süsteemiga, siis peab kaupleja hüvitama kogu puuduse kõrvaldamise maksumuse. Kui kauplejal see kohustus puudub, siis ei pea ta hüvitama mingit osa vaidlusaluse süsteemi paigaldamise kulust. Riigikohus on tsiviilasjas otsuses nr 2-17-1937 punktides 15 ja 16 selgitanud, et müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele ehk on puudustega. Müügilepingu ese on puudustega, kui see ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lõige 1 ja VÕS § 217 lõige 2 punkt 2). Müüja vastutab sellise puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lõige 1); 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lõige 3); 3) ostja ei teadnud ega pidanudki lepingu sõlmimise ajal puudusest teadma (VÕS § 218 lõige 4); 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või müüja ei saa sellele tugineda (VÕS § 221 lõige 2); 5) ostja on müüjale mõistliku aja jooksul puudusest teatanud (VÕS § 220 lõige 1), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lõige 1). Esitatu põhjal ei ole tõendamist leidnud, et kaupleja poolt liisinguandjale üleantud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Kaugkäivituse kohta on tarbija lepingueelsetel läbirääkimistel kauplejale küsimusi esitanud ja kaupleja on neile vastanud, kuid ei ole tõendatud, et pooltel on kokkulepe, et kaugkäivitus pidi sõidukil selle üleandmise ajal olema. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Tarbija ei ole tõendanud, et esineb kauplejapoolne lepingurikkumine (VÕS § 115 lg 1). Tarbijal puudub alus esitada kauplejale kahju hüvitamise nõuet või rakendada muud õiguskaitsevahendit (hinna alandamine).

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt 23.03.2020 sõiduauto Honda CRV, 19.10.2020 pöördus Kaupleja poole navigatsiooniseadme rikkega ja nõudis Kauplejalt navigatsiooniseadme asendamist või tasuta parandamist. Kuna Tarbija pöördus Kaupleja poole rohkem kui kuud kuud peale sõiduki ostu ja ei tõendanud, et navigatsiooniseade läks katki Kaupleja süül, jättis komisjon Tarbija avalduse rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki, mille käiguskast teatud kiirusel undas. Kaupleja vahetas sõidukil käigukasti, kuid 6 kuu pärast ilmnes sama probleem. Tarbija nõudis kompensatsiooni käigukasti vahetusega nõustumise eest või taganeb lepingust. Komisjon jättis Tarbija avalduse rahuldamata, aga pidas mõistlikuks Tarbija laseb Kauplejal käigukasti ära vahetada Kaupleja pakkumise alusel.