Sisu:Komisjon  nõustub  kauplejaga  selles,  et  kauplejal  puudub  tarbijaga  sõlmitud  töövõtulepingu  alusel  õigus  ja  kohustus  pikendada  tootja  müügigarantiid. Komisjon  selgitab  pooltele,  et  selline  kohustus  puudub  ka  tootjal.  Müügigarantiitähtaja  kulgemine  peatub  seaduses  ettenähtud  aluste  esinemisel seaduses  ettenähtud  ajaks  ilma,  et  tootja  ega  ka  muu  isiku  (tootja  lepingupartner,  remondiettevõte,  vm)  peaks  tegema  sellekohase  otsuse.  Tarbijal puudus  alus  nõuda  kauplejalt  müügigarantiitähtaja  pikendamist  ja  kauplejal  ei  lasunud  kohustust  sellekohast  otsust  teha.  Tähtaja  kulgemine  peatus seaduse  alusel  ja  peatunud  tähtaja  kulgemine  jätkus  peale  peatumise  aluse  äralangemist.

Sisu:United Motorsis autole korralise tehnilise hoolduse käigus tuvastati tarbija sõidukil summuti hermeetilisuse puudumine kinnituspoltide purunemise tõttu. Tarbija soovis, et kaupleja kõrvaldaks rikke garantiikorras. Kaupleja selgituste kohaselt Veho pakutud lisagarantii kehtis sarnaselt tootjatehase garantiitingimustega.Kuna tarbija ületas auto hooldevälpa mitu kuud, siis keeldus kaupleja garantiikorras tööde teostamisest. Lisaks juhib kaupleja tähelepanu, et garantiitingimuste kohaselt on amortisaatorite ja väljalaskesüsteemi osade garantiiperioodiks 60 000 km. United Motors AS on jaanuar 2023 fikseerinud läbisõiduks juba üle 70 000 km. Komisjon nõustus kaupleja väitega, et väljalaskesüsteemi kvaliteedigarantii lõppes garantiitingimuste kohaselt sõiduki läbisõidul 60 000 km. 03.01.2023 United Motors As savaldaja sõidukile tehtud hoolduse käigus märgiti sõiduki läbisõiduks üle 70 000km, mistõttu oli summutile antud garantii lõppenud. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata.

Sisu:Pooled sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635) auto remonditööde tegemiseks. Kaupleja kinnitab, et oli kuni 2022 novembri lõpuni tootja ametlik esindaja Eestis. Kaupleja ei vaidle, et tarbija sõidukile tehtud tööd kuulusid tootja vastutuse alla (kampaaniatöö). Vaidlus puudub ka selles, et kaupleja oli kuni detsembrini 2022 tarbija sõiduki tootja esindaja. Kaupleja väitel ei olnud tal teavet, et tarbija sõiduki suhtes on tootja kampaania, mille kohaselt tehakse remonditöö, mille hüvitamise üle käib vaidlus, tasuta. Sõiduki margiesinduse puhul (sõiduki tootja ametlik esindus Eestis) on hooldetöö puhul eelduslik (VÕS § 641 lg 2 p 5), et töövõtja, mis on tootja esindaja, teeb tootja vastuste alla kuuluvad tööd tasuta ja selgitab välja, mis sellised tööd on - selline tegutsemine on hõlmatud pooltevahelise lepinguga. Kaupleja Veho teadis, et teostatud töödest osa suhtes oli tootja kampaania. Ajal, mil Veho oli sõiduki tootja esindaja, ei teavitanud ta tarbijat, see on Veho poolne kohustuse rikkumine. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral saab õiguskaitsevahendeid kohaldada 10 aastat. Veho pidi alates kampaania algusest kuni esindussuhte lõpuni kampaania alla kuuluvate sõidukite omanikke kampaaniast teavitama. Tarbija sõiduki remondi järel on kaupleja tema esitatu põhjal teadlik, et kampaania laieneb tarbija sõidukile. Tarbija oli kaupleja pikaajaline klient. Seega kaupleja pidi tarbijale sõidukiremondi eest arvet esitades aru saama, et kampaania kohta oleks ta pidanud tarbijat varem teavitama ja tarbija sõiduki puudused tasuta kõrvaldama.  Esitatu kohaselt kaupleja tarbijat kampaaniast ei teavitanud, teavitades üksnes nende sõidukite omanikke, missuguste sõidukite VIN koodid talle esitas tootja. Vehol olid tootja kohustused, Tootjavastutus tähendab kõikide teatud puudustega toodete omanike teavitamist ning toote tagasivõtmist või puuduse kõrvaldamist tootja kulul. Kui teavitamist ei toimu või tootja nii-öelda unustab mõna tooteomaniku teavitamata, ei muuda see tootja vastutust. Antud juhul pidi tarbijat teavitama kaupleja ja kaupleja kohustuse rikkumine tekitas tarbijale kahju, rikkumisega tekikinud kahjuhüvitis oli muutunud sissenõutavaks. Esindajal konkreetses riigis on tootja kohustused ja ka vastutus.  Antud juhul ei ole kumbki tootja esindaja ei enne detsembrit 2022 ega pärast seda tarbijat teavitanud. Tarbijalt ei saa nõuda, et ta pöördub ise tootja esindaja poole, toote puudustest kliendi teavitamine on tootja kohustus. Selle kohustuse pidi tarbija eest täitma kaupleja. Tootja poolt igas riigis enda esindaja määramise eesmärk on tagada tarbijate teavitamine ning puuduste kõrvaldamine. Tarbijal on õigus esitada nõue tootja esindaja vastu. VÕS § 81 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud kohustus muutus sissenõutavaks kaupleja Veho vastu, kuna kampaania algas enne detsembrit 2022 ja Veho pidanuks tarbijat teavitama ja puuduse kõrvaldama.  Kui alates detsembrist 2022 sai tootja esindajaks uus isik, võis ta, eeldada, et eelnevad esindajad on enda teavitamiskohustused täitnud korrektselt. Tarbijale tekkis kahju seoses sellega, et Veho ei täitnud enda kohustusi tootja esindajana. Seega muutus sissenõutavaks tarbija nõue Veho vastu.   Kaupleja esitatu kohaselt esineb vastutust välistav või rikkumist vabandav asjaolu - kauplejal ei olnud teavet, et selle sõiduki suhtes kehtis kampaania. Kaupleja oli tootja esindaja ja tootja suhtes ei ole esitatud ühtegi normi, asjaolu ega põhjendust, mis vabastaks tootjat täitmast tootja vastutusega seotud kohustusi. Tootjavastutuse süsteem ei reguleeri täpselt esindaja vastutust, kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei vastuta tootja esindajana nende nõuete eest, mis muutusid sissenõutavaks ajal, mil tema oli tootja esindaja. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et alates uue esindaja määramisest on eelneva esindaja volitused lõppenud. Tootja uus esindaja Topauto on esitanud vastuväite avaldusele ja väite, et temal puudub kohustus tarbijale hüvitamiseks. Sellest järeldub, et antud tootja vastu saab nõude esitada selle esindaja kaudu, kes oli tootja esindaja nõude sissenõutavaks muutumise ajal. Tähtsust omab ka , et tarbijale tekkis kahju mitte Topauto, vaid Veho poolse kohustuse rikkumise tõttu. Veho oleks tootja esindajana pidanud tarbijat antud kampaaniast teavitama ja tarbija sõiduki puuduse kõrvaldama. Kui kaupleja leiab, et talle põhjustasid kahju tootja ebakohased juhised ja puudulik teave, võib kaupleja esitada regressinõude tootjale.  Kaupleja puudulik teave ei ole antud juhul vastutust välistav asjaolu ega kohustuse rikkumist vabandav asjaolu võlaõigusseaduse tähenduses. Kui kaupleja oleks tarbija sõiduki tootja esindajana tegutsenud korrektselt, siis ei oleks tarbija pidanud kauplejale tasumas 591,95 eurot, seega on kaupleja kohustuse rikkumine ja tarbijale tekkinud kahju (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 127 lg 4) põhjuslikus seoses.   

Sisu:Vastavalt võlaõigusseaduse § 218 lg 2-2 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.  Sellest tulenevalt oli sõidukil selle tarbijale üleandmisel veeleke salongi. Kaupleja vastus, et "defektid on visuaalselt tuvastatavad ja ei kuulu kaupleja kasutusturvalisuse alla ning purunemine võib-olla põhjustatud tugevast löögist, mikropraost, pingest klaasis, temperatuuri kõikumisest" ei ole asjakohane. Kauplejal on kohustus puuduse kõrvaldamiseks. Kui kaupleja seda ei tee, võib tarbija puuduse kõrvaldamise tellida kolmandalt isikult ja nõuda kauplejalt kahju hüvitamist. Tarbija on asja puudusest ostjat vastavalt võlaõigusseaduse § 220 lg 1 teavitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 221 lg 2 müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.  Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Müüja on osa puudustest kõrvaldanud ja osaliselt keeldunud asja remontimast ja remondikulusid hüvitamast. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas.  Kaupleja on lepingut rikkunud (VÕS 100) ja tarbijal on sellest tulenev alus õiguskaitsevahendite (VÕS § 101). Tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja lepingurikkumisega. Kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Tarbija on õigustatud nõudma tekitatud kahju hüvitamist ja lepingu täitmist.   

Sisu:Pooled on sõlminud müügilpingu. Vaidlust ei ole selles, et müüdud asjal esines varjatud puudus, sõidukisse lekib selle tavapärase kasutamise käigus vesi. Kaupleja on sõiduki taastamiseks teinud remonditöid, kuid lekked ei ole kadunud. Tarbija sõnul ei ole kaupleja vahetanud kõiki asjakohaseid tihendeid. Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 6 ei vasta asi nõuetele tarbijalemüügi puhul - kuiasi ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Auto puhul on mõistlik eeldus, et vesi ei tungi selle kabiini ja ei põhjusta hallitust. Müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Vaidlus puudub, et nimetatud defekti ei ole põhjustanud tarbija ja tarbija teavitas kauplejat puudusest mõistliku aja jooksul. Seega on tarbijal võimalik kaupleja vastu rakendada õiguskaitsevahendeid. Õiguskaitsevahendite valik on sätestatud VÕS § 101 lg 1. Kahjustatud isikul tuleb nende hulgast valida eelistatud ja sobiv. Antud juhul on tarbija esitanud kolm alternatiivset nõuet. Esimene nõue, mis puudutab sõidukitele parandustööde tegemist, on põhjendatud ja kohane. Esitatu põhjal on pooltel kehtiv leping, üleantud asjal on oluline puudus, puudus on olnud sõidukil selle tarbijale üleandmise ajal, puudusest on õigeaegselt teatatud. Kaupleja on üritanud puudust kõrvaldada, kuid parandamine ei ole õnnestunud. Vastavalt VÕS § 222 lg 1, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Vastavalt VÕS § 222 lg 4 müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Vastavalt VÕS § 222 lg 5 kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Antud sõidukimark on olnud aastaid tootmises ja selle puuduste kõrvaldamine ei ole kauplejale, kui kutselisele sõidukite müüjale ja sõidukite hooldustööde pakkujale keerukas. Kaupleja kohustus on hankida teave selle kohta, missugused on parimad meetodid sellise puuduse kõrvaldamiseks, samuti missugused on puuduse kõrvaldamiseks väljatöötatud vahendid. Kaupleja väide, et selle, kas tegemist on tüüpvega, peab välja selgitama tarbija, ei ole õige. See on kaupleja kohustus ja selleks ei pea olema margiesindaja. Vea iseloomu kindlakstegemine kuulub kaupleja kohustuste hulka, kuna see on vajalik remondimeetodi valiku tegemisel. Kui tegemist on valmistusveaga ei pruugi olla mõistlik asendada näiteks üks puudulik tihend teise samasugusega vaid tuleb otsida lahendust, kus puudulik tihend on asendatud tihendiga, kus seda puudust ei ole. Kui kaupleja ei kõrvalda puudust mõistliku aja jooksul, võib seda pidada tahtilkuks lepingurikkumiseks ja see laiendab tarbija võimalusi kapleja vastu nõude esitamisel. Kui antud sõiduki valmistusviga või puudus on näiteks puudulikud tihendid, peab kaupleja koheselt asendama kõik asjakohased tihendid. Sõidukil tuvastatud puudus on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes, kuna see täidab VÕS § 116 lg 2 p 1-2 tingimused. Arvestades, et kauplejal on puuduse kõrvaldamine ebaõnnestunud on tarbijal võimalik nii leingust taganemine kui remonditöö tellimine teiselt isikult ja tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamise võimalus kauplejale. Sealjuures tuleb arvestada, et hüvitamisele kuuluvad vastavalt VÕS § 132 mõistlikud ja põhjendatud kulud. Kuna kaupleja on soovitanud pöörduda margiesinduse poole ja tegemist võib olla antud mudeli spetsiifilise veaga, võib margiesindust pidada kohaseks puuduse kõrvaldamise kohaks. Sõiduki asendamise kohustus on kauplejal kui tegemist on valmistusveaga ja puudust ei saa kõrvaldada, kuid see eeldab poolte kokkulepet , missugust sõidukit peetakse samaväärseks. Kaupleja peaks sellel juhul pakkuma asendamiseks mõeldud sõidukit ja võimaldama tarbijal sellega tutvuda, sõiduki asendamine ei saa toimuda üksnes kaupleja tahtel, kuna teise sõiduki omandamiseks on vajalik tarbija tahteavaldus. Komisjon ei saa eeltoodu tõttu seda nõuet rahuldada, tarbija peaks kaaluma selle asemale teisi õiguskaitsevahendeid, kuna need võivad olla sobivamad. Tarbija nõue sõiduki tagasiostmiseks tänase turuhinnaga ei ole piisavalt tõendatud. Kui sõiduki parandamine on ebaõnnestunud, võib tarbija lepingust taganeda, VÕS § 189 alusel peavad pooled tagastama saadu. Kui sõiduki hind on omandamise järel suurenenud, saab koos lepingust taganemise avaldusega esitada ka kahju hüvitamise nõude ja nõuda kauplejalt sisse ka hinnavahe. Sõiduki turuhinna kohta peaks tõendeid esitama esmalt nõude esitaja ja sellele vastuvaidlemise korral kaupleja. Tõendamise kohta kohaldatakse TsMS 230 - kumbki pool peab tõendama enda esitatud asjaolusid. Tarbija ei ole teinud lepingust taganemise avaldust. Esitatud kujul ei ole komisjonil võimalik sõiduki asendamise ega selle turuhinna hüvitamise nõuet eeltoodud põhjustel rahuldada.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija ostis Kauplejalt sõiduki ja pöördus rohkem kui aasta hiljem Kaupleja poole häiriva müra probleemiga tagasillas. Kaupleja remontis sõiduki garantiikorras, aga Tarbija esitas müügilepingust taganemise avalduse. Kuna Kaupleja ei ole müügilepingut rikkunud, on Tarbija taganemisavaldus esitatud ilma õigusliku aluseta ja komisjon jättis selle rahuldamata.

Sisu:Tarbija tellis autole garantii, aga rikkus garantiitingimusi. Avaldus rahuldamisele ei kuulu.

Sisu:Tarbija sõidukil tuvastati remondijärgselt täiendavaid puudusi, mida tarbija seostas kaupleja algse ebakvaliteetse remonditööga. Tarbija kandis puuduste kõrvaldamiseks lisakulutusi. Tarbija nõue täiendavaks sillakontrolliks, velgede ja laagrite asendamiseks ei ole vahetus seoses kaupleja poolt varasemalt tehtud sõiduki remondiga. Kaupleja on tõendanud, et esialgne remont teostati nõuetekohaselt. Tarbija kulutused ja väidetavalt tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kaupleja tegevusega ning sellist seost ei ole tõendatud. VÕS § 127 lg 4