Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ KTM VARA (registrikood: 10289823) (aadress Soola tn 2-10, Tartu linn, 51004 Tartu maakond) taotluse alusel on andis 07.01.2022 korraldusega nr DM-112074-39 Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise mäeeraldise keskkonnaluba nr KL-511947.

Pikknurme dolokivikarjääri keskkonnaluba anti kehtivusajaga 07.01.2022-07.01.2052 järgmisteks tegevusteks:

1. maavara kaevandamine;
2. jäätmete taaskasutamine;
3. vee erikasutamine;
4. paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas eramaal katastriüksustel Hinnu (registriosa nr 1986735, katastritunnus 61102:003:0034 ja 61102:003:0039), Inno (registriosa nr 1685635, katastritunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (registriosa nr 1986835, katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (registriosa nr 1673835, katastritunnus 61102:003:0035).

Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisega hõlmatakse Pikknurme dolokivimaardla (registrikaart nr 0901) kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 1, mille aktiivne tarbevaru mäeeraldise piires on 3638 tuh m³ ja kaevandatav varu 3481 tuh m³. Maavara kasutatakse teede- ja üldehituses, kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 116 tuh m³ ning kaevandatud maa korrastatakse veekoguks. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,25 ha.

Keskkonnaloaga on lubatud kuni 3800 m3/ööp (1 387 000 m3/a) karjäärivee välja pumpamine Pikknurme dolokivikarjäärist siluri põhjaveekihist ning selle suublasse juhtimiseks. Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Keskkonnaloaga anti ettevõttele õigus jäätmete tekitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 7), B-kategooria jäätmehoidla käitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 8) ning jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Välisõhku suunatakse saasteaineid järgmistest paiksetest saasteallikatest: purustus-sorteerimisseadmetest, diiselgeneraatorist ja puur-lõhketöödest. Modelleerimistulemuste kohaselt ei ole mitte ühegi saasteaine sisaldus õhus väljaspool karjääri lubatust suurem ehk ei ületa vastavat õhukvaliteedi piirväärtust.

Keskkonnaloale kanti järgnevad kõrvaltingimused:

1. Põhjavee kaitse tagamiseks tuleb nõuetekohase hooldusega ennetada võimalikke avariisid ning reostuse tekkimisel see kiirelt ja nõuetekohaselt likvideerida. Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.
2. Enne karjäärist toodangu välja vedu tuleb tolmu ja müra leviku vähendamiseks muuta Kolga-Inno tee tolmuvabaks, kas pindamise teel või mustkatte alla viimisega.
3. Mürarikkad tegevused karjääris (kaevandamine, kivimi purustamine ja töötlemine, lõhkamine) on lubatud tööpäevadel 8:00-18:00, transport on lubatud 7:00-20:00. Pikknurme Küla Seltsiga eelnevalt kirjalikul kokkuleppel võivad eelnevad tegevused toimuda ka teistel kellaaegadel. Kokkulepe saata KOVile ja Keskkonnaametile.
4. Lõhketöid tohib teha vastavat litsentsi omav firma. Lõhketööde tegemise ajal peab ohutsoon olema märgistatud. Esimestel lõhkamistel tuleb vajadusel mõõta võnkekiirust karjääri piirist ca 250 m kaugusel asuva Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil selleks, et hinnata, kas kasutatud lõhkelaengud ja lõhkamisviis on hoideobjektile ohutu. Vajadusel mõõta võnkekiirust ka Vompa elamu vundamendil.
5. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete (Ketu, Vompa, Andrese ja Uuetoa talu) passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks.
6. Lõhkamise täpsest ajakavast teavitab kaevandaja elanikkonda karjääri piirist 1,5 km raadiuses kaks tööpäeva ette ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine. Selleks lepib kaevandaja eraldi iga majapidamisega kokku neile sobiva teavitusviisi.
7. Purustus-sorteerimissõlm paigutada esimesel võimalusel karjääri põhja.
8. Suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei tohi paigutada vahetult mäeeraldise piiri lähistele, et vältida ülenormatiivse mürataseme levimist piirist väljapoole.
9. Purustus-sorteerimissõlmest, killustiku laadimisega ja transpordiga kaasneva tolmu (tahked peenosakesed) minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali, karjääri siseteid ja laoplatse niisutada või töödelda vastavate vahenditega.
10. Esimesel võimalusel vastavalt kaevandamise ee suunale rajada lähimate elamute ja mäeeraldise vahele kooritud katendist vallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks.
11. Mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamisel hoida generaatori põleti/küttekolle korras ning kasutada kvaliteetset kütust.
12. Raadamine peab toimuma lindude pesitsusvälisel perioodil ajavahemikul 01.09. kuni 14.03. Katendi eemaldamine metsamaal ei tohi toimuda RMK välja kuulutatud raierahu perioodil.
13. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid eelistatult mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.
14. Lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik PTA nõusolek. Taotlejal tekib õigus juhtida heitvett suublasse, siis kui PTA on andnud kasutusloa pärast maaparandusehitise rekonstrueerimist ja karjääri maa-ala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist.
15. Eraomandis väljaveotee tolmuvabaks muutmise eel tuleb kinnistute omanikega sõlmida asjaõigusleping(ud).
16. Väljaspool mäeeraldise teenindusmaad peab kaevandaja tagama tolmava materjali ja killustiku kande vältimise teedele. Kaevandaja süül mistahes materjali (nt transpordi käigus) teele sattumisel tuleb viivitamatult see kõrvaldada, kusjuures kõrvaldamine korraldatakse teeomaniku poolt ettenähtud korras ja tingimustel ning kaevandaja poolt ja kulul.
17. Kaevandamisest tulenevate mõjude keskkonnaseire läbiviimiseks koostada seirekava, kus määratakse täpsed seiratav parameetrid, nende seiramise sagedus ja asukohad. Seirekava koostamisel lähtuda Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande tabelis 8 tooduga. Seirekava esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks enne kaevandamistöödega alustamist.
18. Väljavedu võib toimuda ainult Pikknurme-Põltsamaa maanteed mööda Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee suunas. Pikknurme-Põltsamaa maantee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee kasutamise tingimused leppida kokku loa omaniku ja tee omaniku vahel.
19. Neanurme jõe veetaseme mõõtmiseks paigaldada Andrese talu (katastritunnus 61101:001:0263) Neanurme jõe lõigule mõõdulatt. Mõõdulatt paigaldada enne karjäärist vee välja juhtimisega alustamist. Mõõdulati täpne asukoht ja maksimaalne veetase, kus kohast alates ei või karjäärist vett Neanurme jõkke juhtida, määratakse maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojektis. Veetase peab olema paika pandud absoluutkõrgusega.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva kontoris (Suur 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, tel 5138740, e-post info@keskkonnaamet.ee).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ KTM VARA (registrikood: 10289823) (aadress Soola tn 2-10, Tartu linn, 51004 Tartu maakond) poolt 20.01.2021 esitatud Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise täiendatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.01.2021 dokumendina nr DM-112074-6) alusel on valminud Pikknurme dolokivikarjääri keskkonnaloa nr KL-511947 ja keskkonnaloa andmise otsuse täiendatud eelnõu.

Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu kohaselt antakse keskkonnaluba nr KL-511947 Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris kehtivusajaga 30 aastat alljärgnevaks:

1. maavara kaevandamine;
2. jäätmete taaskasutamine;
3. vee erikasutamine;
4. paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas eramaal katastriüksustel Hinnu (registriosa nr 1986735, katastritunnus 61102:003:0034 ja 61102:003:0039), Inno (registriosa nr 1685635, katastritunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (registriosa nr 1986835, katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (registriosa nr 1673835, katastritunnus 61102:003:0035).

Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisega hõlmatakse Pikknurme dolokivimaardla (registrikaart nr 0901) kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 1, mille aktiivne tarbevaru mäeeraldise piires on 3638 tuh m³ ja kaevandatav varu 3481 tuh m³. Maavara kasutatakse teede- ja üldehituses, kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 116 tuh m³ ning kaevandatud maa korrastatakse veekoguks. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,25 ha.

Keskkonnaloaga on lubatud kuni 3800 m3/ööp (1 387 000 m3/a) karjäärivee välja pumpamine Pikknurme dolokivikarjäärist siluri põhjaveekihist ning selle suublasse juhtimiseks. Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Keskkonnaloaga antakse ettevõttele õigus jäätmete tekitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 7), B-kategooria jäätmehoidla käitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 8) ning jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Välisõhku suunatakse saasteaineid järgmistest paiksetest saasteallikatest: purustus-sorteerimisseadmetest, diiselgeneraatorist ja puur-lõhketöödest. Modelleerimistulemuste kohaselt ei ole mitte ühegi saasteaine sisaldus õhus väljaspool karjääri lubatust suurem ehk ei ületa vastavat õhukvaliteedi piirväärtust.

Antavale loale kavandatakse seada järgmised kõrvaltingimused:

1. Põhjavee kaitse tagamiseks tuleb nõuetekohase hooldusega ennetada võimalikke avariisid ning reostuse tekkimisel see kiirelt ja nõuetekohaselt likvideerida. Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.
2. Enne karjäärist toodangu välja vedu tuleb tolmu ja müra leviku vähendamiseks muuta Kolga-Inno tee tolmuvabaks, kas pindamise teel või mustkatte alla viimisega.
3. Mürarikkad tegevused karjääris (kaevandamine, kivimi purustamine ja töötlemine, lõhkamine) on lubatud tööpäevadel 8:00-18:00, transport on lubatud 7:00-20:00. Pikknurme Küla Seltsiga eelnevalt kirjalikul kokkuleppel võivad eelnevad tegevused toimuda ka teistel kellaaegadel. Kokkulepe saata KOVile ja Keskkonnaametile.
4. Lõhketöid tohib teha vastavat litsentsi omav firma. Lõhketööde tegemise ajal peab ohutsoon olema märgistatud. Esimestel lõhkamistel tuleb vajadusel mõõta võnkekiirust karjääri piirist ca 250 m kaugusel asuva Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil selleks, et hinnata, kas kasutatud lõhkelaengud ja lõhkamisviis on hoideobjektile ohutu. Vajadusel mõõta võnkekiirust ka Vompa ja Metsatuka elamu vundamendil.
5. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete (Ketu, Vompa, Metsatuka, Andrese ja Uuetoa talu) passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks.
6. Lõhkamise täpsest ajakavast teavitab kaevandaja elanikkonda karjääri piirist 1,5 km raadiuses kaks tööpäeva ette ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine. Selleks lepib kaevandaja eraldi iga majapidamisega kokku neile sobiva teavitusviisi.
7. Purustus-sorteerimissõlm paigutada esimesel võimalusel karjääri põhja.
8. Suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei tohi paigutada vahetult mäeeraldise piiri lähistele, et vältida ülenormatiivse mürataseme levimist piirist väljapoole.
9. Purustus-sorteerimissõlmest, killustiku laadimisega ja transpordiga kaasneva tolmu (tahked peenosakesed) minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali, karjääri siseteid ja laoplatse niisutada või töödelda vastavate vahenditega.
10. Esimesel võimalusel vastavalt kaevandamise ee suunale rajada lähimate elamute ja mäeeraldise vahele kooritud katendist vallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks.
11. Mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamisel hoida generaatori põleti/küttekolle korras ning kasutada kvaliteetset kütust.
12. Raadamine ja katendi eemaldamine metsamaal peab toimuma lindude pesitsusvälisel perioodil ajavahemikul 01.09. kuni 14.03.
13. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid eelistatult mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.
14. Lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik PTA nõusolek. Taotlejal tekib õigus juhtida heitvett suublasse, siis kui PTA on andnud kasutusloa pärast maaparandusehitise rekonstrueerimist ja karjääri maa-ala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist.
15. Eraomandis väljaveotee tolmuvabaks muutmise eel tuleb kinnistute omanikega sõlmida asjaõigusleping(ud).
16. Väljaspool mäeeraldise teenindusmaad peab kaevandaja tagama tolmava materjali ja killustiku kande vältimise teedele. Kaevandaja süül mistahes materjali (nt transpordi käigus) teele sattumisel tuleb viivitamatult see kõrvaldada, kusjuures kõrvaldamine korraldatakse teeomaniku poolt ettenähtud korras ja tingimustel ning kaevandaja poolt ja kulul.
17. Kaevandamisest tulenevate mõjude keskkonnaseire läbiviimiseks koostada seirekava, kus määratakse täpsed seiratav parameetrid, nende seiramise sagedus ja asukohad. Seirekava koostamisel lähtuda Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande tabelis 8 tooduga. Seirekava esitada Keskkonnaametile heakskiitmiseks enne kaevandamistöödega alustamist.
18. Väljavedu võib toimuda ainult Pikknurme-Põltsamaa maanteed mööda Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee suunas. Pikknurme-Põltsamaa maantee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee kasutamise tingimused leppida kokku loa omaniku ja tee omaniku vahel.
19. Neanurme jõe veetaseme mõõtmiseks paigaldada Andrese talu (katastritunnus 61101:001:0263) Neanurme jõe lõigule mõõdulatt. Mõõdulatt paigaldada enne karjäärist vee välja juhtimisega alustamist. Mõõdulati täpne asukoht ja maksimaalne veetase, kus kohast alates ei või karjäärist vett Neanurme jõkke juhtida, määratakse maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojektis. Veetase peab olema paika pandud absoluutkõrgusega.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti lähimas kontoris (tel 5138740, e-post info@keskkonnaamet.ee).
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist https://kotkas.envir.ee/ menetluse nr M-112074 alt.

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult telefonil 513 8740, e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Suur 3, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48306 Jõgeva maakond, kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Avalik istung toimus 30.09.2021. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma uut avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ KTM VARA (registrikood: 10289823) (aadress Soola tn 2-10, Tartu linn, 51004 Tartu maakond) poolt 20.01.2021 esitatud Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise täiendatud keskkonnaloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.01.2021 dokumendina nr DM-112074-6) alusel on valminud Pikknurme dolokivikarjääri keskkonnaloa nr KL-511947 ja keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu.

Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu kohaselt antakse keskkonnaluba nr KL-511947 Pikknurme dolokivimaardlas Pikknurme dolokivikarjääris kehtivusajaga 30 aastat alljärgnevaks:

1. maavara kaevandamine;
2. jäätmete taaskasutamine;
3. vee erikasutamine;
4. paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas eramaal katastriüksustel Hinnu (registriosa nr 1986735, katastritunnus 61102:003:0034 ja 61102:003:0039), Inno (registriosa nr 1685635, katastritunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (registriosa nr 1986835, katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (registriosa nr 1673835, katastritunnus 61102:003:0035).

Taotletava Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldisega hõlmatakse Pikknurme dolokivimaardla (registrikaart nr 0901) kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk 1, mille aktiivne tarbevaru mäeeraldise piires on 3638 tuh m³ ja kaevandatav varu 3481 tuh m³. Maavara kasutatakse teede- ja üldehituses, kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 116 tuh m³ ning kaevandatud maa korrastatakse veekoguks. Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 21,40 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,25 ha.

Keskkonnaloaga on lubatud kuni 3800 m3/ööp (1 387 000 m3/a) karjäärivee välja pumpamine Pikknurme dolokivikarjäärist siluri põhjaveekihist ning selle suublasse juhtimiseks. Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Keskkonnaloaga antakse ettevõttele õigus jäätmete tekitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 7), B-kategooria jäätmehoidla käitamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 8) ning jäätmete taaskasutamiseks (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Välisõhku suunatakse saasteaineid järgmistest paiksetest saasteallikatest: purustus-sorteerimisseadmetest, diiselgeneraatorist ja puur-lõhketöödest. Modelleerimistulemuste kohaselt ei ole mitte ühegi saasteaine sisaldus õhus väljaspool karjääri lubatust suurem ehk ei ületa vastavat õhukvaliteedi piirväärtust.

Antavale loale kavandatakse seada järgmised kõrvaltingimused:

1. Põhjavee kaitse tagamiseks tuleb nõuetekohase hooldusega ennetada võimalikke avariisid ning reostuse tekkimisel see kiirelt ja nõuetekohaselt likvideerida. Reostuse vältimiseks tuleb teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.
2. Tolmu ja müra leviku vähendamiseks tuleb muuta Kolga-Inno tee tolmuvabaks.
3. Mürarikkad tegevused karjääris (näit kivimi purustamine ja töötlemine) on lubatud tööpäevadel 7:00-20:00. Karjääri tööaeg peab jääma päevasesse aega (7:00-23:00).
4. Lõhketööde tegemine peab jääma tööpäeva piiresse ajavahemikule 8:00-17:00. Lõhketöid tohib teha vastavat litsentsi omav firma. Lõhketööde tegemise ajal peab ohutsoon olema märgistatud. Esimestel lõhkamistel tuleb vajadusel mõõta võnkekiirust karjääri piirist ca 250 m kaugusel asuva Ketu elamu vundamendi külge paigutatud seismograafi abil selleks, et hinnata, kas kasutatud lõhkelaengud ja lõhkamisviis on hoideobjektile ohutu. Vajadusel mõõta võnkekiirust ka Vompa ja Nurga elamu vundamendil.
5. Enne lõhketööde alustamist tuleb läbi viia karjääri mõjupiirkonda jäävate hoonete (Ketu, Vompa ja Nurga talu) passistamine, mis loob aluse hoonetele maavara kaevandamisega põhjustatud võimalike kahjustuste tuvastamiseks ning arendaja poolt likvideerimiseks ja kompenseerimiseks.
6. Lõhkamise täpsest ajakavast peab kaevandaja teavitama elanikkonda karjääri piirist 600 m raadiuses võimalikult varakult ja viisil, et on tagatud iga eeldatavalt mõjutatud isikul selle informatsiooni kättesaamine.
7. Purustus-sorteerimissõlm paigutada esimesel võimalusel karjääri põhja.
8. Suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) ei tohi paigutada vahetult mäeeraldise piiri lähistele, et vältida ülenormatiivse mürataseme levimist piirist väljapoole.
9. Purustus-sorteerimissõlmest, killustiku laadimisega ja transpordiga kaasneva tolmu (tahked peenosakesed) minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali, karjääri siseteid ja laoplatse niisutada või töödelda vastavate vahenditega.
10. Rajada mäeeraldise piirile (esmajoones lähimate elamute suunas karjääri idapiirile) kooritud katendist vallid müra ja tolmu leviku vähendamiseks.
11. Mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamisel hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti/küttekolle korras ning kasutada kvaliteetset kütust.
12. Raadamine ja katendi eemaldamine metsamaal peab toimuma lindude pesitsusvälisel perioodil 01.09-14.03.
13. Kui kaevandamise tulemusena karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet halveneb (oluline negatiivne mõju), tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud.
14. Lisavee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik PTA nõusolek. Taotlejal tekib õigus juhtida heitvett suublasse, siis kui PTA on andnud kasutusloa pärast maaparandusehitise rekonstrueerimist ja karjääri maa-ala maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist.
15. Eraomandis väljaveotee tolmuvabaks muutmise eel tuleb kinnistute omanikega sõlmida asjaõigusleping.
16. Väljaspool mäeeraldise teenindusmaad peab kaevandaja tagama tolmava materjali ja killustiku kande vältimise teedele. Mistahes materjali transpordi käigus teele sattumisel tuleb viivitamatult see kõrvaldada, kusjuures kõrvaldamine korraldatakse teeomaniku poolt ettenähtud korras ja tingimustel ning kaevandaja kulul.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti lähimas kontoris (tel 3725138740, e-post info@keskkonnaamet.ee).
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist https://kotkas.envir.ee/ menetluse nr M-112074 alt.

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult telefonil 513 8740, e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Aia 2, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48306 Jõgeva maakond, kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks täiendavat avalikku istungit mitte läbi viia, kuna menetluse käigus toimus 29.07.2021 avalik arutelu.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ KTM VARA (registrikood: 10289823) (aadress 2-10, Tartu linn, 51004 Tartu maakond) poolt 20.01.2021 esitatud Pikknurme dolokivikarjääri mäeeraldise täiendatud keskkonnaloa taotlus (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.01.2021 dokumendina nr DM-112074-6) on võetud menetlusse.

Pikknurme dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlust on täiendatud vee, õhu ja jäätmete osaga.

Pikknurme dolokivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas eramaal katastriüksustel Hinnu (registriosa nr 1986735, katastritunnus 61102:003:0034 ja 61102:003:0039), Inno (registriosa nr 1685635, katastritunnus 61102:003:0040), Uus-Pinu (registriosa nr 1986835, katastritunnus 61102:003:0041) ja Pinu (registriosa nr 1673835, katastritunnus 61102:003:0035).
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa on ümbritsetud põhjast, läänest ja lõunast ning kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Ruupa I (MPS 2102880020080), mis ~80 m kaugusel taotletava mäeeraldise piirist lõunas suubub Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Kavandatavas Pikknurme dolokivikarjääris asub kogu maavaravaru põhjavee tasemest sügavamal, mistõttu tuleb maavara kaevandamiseks põhjavee taset alandada. Seega on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Maksimaalne vee juurdevool karjääri võib ulatuda kuni 3798 m3/ööp. Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Neanurme jõkke (KKR kood VEE1028800).

Õhuluba on keskkonnaloa koosseisus vajalik seoses uute heiteallikate kasutuselevõtuga taotletaval mäeeraldisel. Peamiseks õhusaasteaineks on osakesed, mida paiskub õhku kõige enam purustus-sorteerimisseadmetest ning vähemal määral diiselgeneraatorist ja puur-lõhketöödest. Modelleerimistulemuste kohaselt ei ole mitte ühegi saasteaine sisaldus õhus väljaspool karjääri lubatust suurem ehk ei ületa vastavat õhukvaliteedi piirväärtust.

Keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks on keskkonnaloa koosseisus vaja, kuna sõelmed, mida ei suudeta realiseerida, klassifitseeruvad jäätmeteks.

Keskkonnaloa taotluse menetluse algatamise otsuse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti lähimas kontoris (tel 3725138740, e-post info@keskkonnaamet.ee).
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist aadressil https://kotkas.envir.ee/.

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Aia 2, Jõgeva linn, Jõgeva vald, 48306 Jõgeva maakond. 

Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.