Sisu:Pooled on sõlminud tervishoiuteenuse osutamise lepingu (VÕS § 758).  Tarbija broneeris teenuse osutamise aja, kuid ei ilmunud kokkulepitud ajal. Kaupleja on vastavalt lepingu tüüptingimustele esitanud tarbijale mitteilmumisega seoses arve. Tarbija ei nõustu seda tasuma väites, et talle ei ole selgitatud, et selline tüüptingimus on lepingu osa. Vastavalt VÕS § 35 lg 1 loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Vastavalt VÕS § 37 lg 1 tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Vaidlusalune tüüptingimus on kättesaadav kaupleja veebilehel ja sellest on teatatud tarbijale ka telefonisõnumite teel. Vaidlusalune tüüptingimus on niisugune, mille olemasolu sai eeldada. Vaidlusalune tüüptingimus on saanud pooltevahelise lepingu osaks.  Kauplejal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Tarbija väide, et kaupleja rikub lepingut või, et lepingus puudub alus tasunõude esitamiseks, on alusetu. Kui tarbija nõuet ei rahulda võib kaupleja anda nõude sissenõudmise vastava teenuse osutajale ning tarbijale võivad sellega seoses tekkida täiendavad kulud (viivis, sissenõudmiskulud), seepärast tasub tarbijal kaaluda kaupleja arve tasumist. Kaupleja ei ole nõuet esitades kohustust/lepingut rikkunud (VÕS § 100).