Sisu:Autole teostati mootoriremont, kuid asendatud mootoririhm purunes korduvalt ja paaril esimesel korral puudused kõrvaldati nii kaupleja, kui ka korra varuosa müünud ettevõtte poolt, kuid ühel korral purunes mootoririhm väljaspool vabariiki ja tarbijal tekkisid sellega seoses erinevad täiendavad kulud. Kaupleja neid kulusid hüvitama ei soostunud, kuid palus auto pukseerida Eestisse ja tegi autole täiendava remondi, kuid rikke põhjuse kohta tarbija vastust ei saanud. Tarbija pöördus esindusse, kus tuvastati, et juba esimesest korrast alates on vahetamata pingutusrull ja ta lasi tööd uuesti teostada esinduses. Kaupleja oli seisukohal, et esialgse teenuse tellijaks oli juriidiline isik ja nad ei saa aru, milliseid kohustusi nad rikkunud on. Komisjoni hinnangul ei ole vahet, et esimese arve tasus jur.isik, sest auto kahjustamise riisiko kandjaks oli tarbija ja töövõtuleping sõlmiti tarbija ja kaupleja vahel. Komisjoni arvates ei ole tõendatud tarbija nõuded, eelkõige, mis kohustusi kaupleja rikkunud on. Dokumentidest ei lähtu, et kaupleja palus tarbijal transportida auto Leedust Eestisse, mistõttu ei näe komisjon puksiirteenuse ja ööbimiskulude hüvitamiseks alust. Komisjoni hinnangul peab andma puuduse kõrvaldamise võimaluse esmalt kauplejale aga mitte esitama arvet juba kõrvaldatud puuduste eest. Kuna töövõtulepingu rikkumine on kohaselt tõendamata, siis jättis komisjon ka remondisumma välja mõistmata ja avalduse rahuldamata. TKS § 2 lg 1 p 6, VÕS § 641 lg 2 p 1, VÕS § 642 lg 2 VÕS § 647, VÕS § 132 lg 4