Sisu:Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Lepingu alusel pidi kaupleja teostama kleidi puhastustöö. Tarbija leiab, et töö on tehtud ebakvaliteetselt, valge kleit värvus kollakaks. Kaupleja ei eita, et kleit sai puhastuse käigus kahjustuse, kuid kaupleja hinnangul puudub kauplejal selle eest vastutus. Kaupleja tugineb sellele, et kui kleidil puudub hooldusjuhend, siis on vastavalt poolte sõlmitud lepingu tingimustele kaupleja vaba vastutusest seoses puhastamise käigus kleidile tekkinud kahjustustega. Vaidlus puudub selles, et kleit muutus kollakaks puhastamise käigus. Kaupleja ei ole vaidlustanud nõude summat ega esitanud tõendeid, et kleidi maksumus on teistsugune. Kaupleja on nõus tagastama enda teenuse maksumuse kuid mitte kleidi maksumust, sest kaupleja hinnangul puudub kauplejal vastutus seoses kleidi rikkumisega. Tarbijavaidluste menetluses rakenduvad samad põhimõtted, mis tsiviilkohtumenetluses. Menetlus toimub poolte esitatu alusel ja kumbki pool peab tõendama asjaolud, millele ta tugineb (TsMS § 4 lg 2 ja 230 lg 1). Tarbija on tõendanud, et kleidi puhastamise käigus tekkis sellele kahjustus ja samuti on tarbija tõendanud nõude summa. Kaupleja on esitanud vastuväite, et tulenevalt pooltevahelisest lepingust puudub kauplejal vastutus seoses puhastusteenuse osutamisel tekkinud kahjuga. Sellist väidet esitades tuleb kauplejal see tõendada. Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte lepingus on selline tingimus. Kaupleja ei ole tõendanud, et selline tingimus on lepingu osaks saanud või, et pooled on sellises tingimuses kokku leppinud. Vastavalt VÕS § 42 lg 3 p 2 võib tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine olla tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes. Tarbija õigusi kahjustab ebamõistlikult, kui kaupleja välistab enda vastutuse. Esitatu kohaselt oli tarbijal enne kleidi kaupleja valdusse andmist mitte uus vaid kasutatud ja määrdunud kleit. Pulmakleidi puhul ei saa eeldada, et seda kasutatakse väga palju kordi, sageli kasutatakse seda vaid üks kord. Sageli seda pärast kasutamist edasi ei müüda. Eeltoodu põhjal leiab komisjon, et enne kleidi valduse kauplejale loovutamist oli selle väärtuse vähenemine 30% ja kleidi hind 1250 eurot. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 ja lg 1, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Komisjoni hinnangul ei olnud kleit sellele kahjutuse tekkimisel enam uueväärne ja seda tuleb arvestada. Kaupleja on enda kohustust rikkunud (VÕS § 100)  kuna puhastusteenuse osutamisel kahjustas puhastatavat asja. Tarbijal on õigus nõuda esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 2 p 3). Tekkinud kahju on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses ja sellise kahju hüvitamine on  antud normi eesmärk VÕS  127). Kaupleja vastutust välistavaid või rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.     

Sisu:Tarbija viis jope Kaupleja puhastusse ning jope hävis puhastuse käigus. Tarbija oli jope ostnud mitte hiljem kui 2011.aastal ehk jopel oli vanust vähemalt 9 aastat. Silmas pidades uute jopede hinnataset ning arvesse võttes Tarbija jope vanust, on Kaupleja kohustatud hüvitama Tarbijal tekkinud kahju summas 50 eurot ja tagastama Tarbija poolt tasutud teenustasu.

Sisu:Tarbija fliis sai keemilise puhastuse käigus kahjustusi. Tarbija soovis teenuse eest tasutu tagastamist ja kahju hüvitamist. Komisjon luges põhjendatuks tarbija nõude lepingu alusel teenuse eest tasutud summa hüvitamiseks, kuivõrd tarbija ei saanud teenuse tulemusena seda, mida ta võis mõistlikult eeldada. Komisjon leidis, et kahju olemasolu tarbija poolt taotletavas ulatuses ei ole tõendatud, materjalidest ei nähtu, et vaidluse esemeks olev fliis oleks kasutuskõlbmatu. Komisjon hindas kahju maksimaalseks suuruseks 30 % fliisi maksumusest. VÕS § 35, VÕS § 37 lg 1, VÕS § 127 lg 3, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 635, VÕS § 641, VÕS § 642

Sisu:Tarbija tellis Kauplejalt keemilise puhastuse jopele. Pärast puhastust oli jope Tarbija hinnangul numbri võrra kokku tõmmanud, mistõttu ei olnud Tarbijal enam võimalik jopet kanda. Tarbija soovis jope maksumuse ja keemilise puhastuse hinna hüvitamist. Kaupleja tõendas ekspertiisiga, et jopet on puhastatud vastavalt juhistele ning visuaalsel vaatlusel jope kahanemisjälgi ei tuvastatud. Komisjoni hinnangul ei kuulu Tarbija nõue rahuldamisele, kuna puuduvad tõendid Kaupleja tehtud puhastuse puuduste kohta. Kaupleja on enda seisukohti tõendanud.

Sisu:Tarbija sai keemilisest puhastusest tagasi mantli, mille vooder oli rebenenud. Kaupleja poolt tehtud parandustööde käigus oli tarbija hinnangul vooder kitsamaks õmmeldud. Komisjon leidis, et tekkinud kahjustuste eest vastutab kaupleja, kuid kaupleja heastas oma rikkumise parandades rebenenud voodri omal kulul. Voodri kitsamaks õmblemine ei ole tõendatud. VÕS § 3 p 1; VÕS § 635; VÕS § 641; VÕS § 107

Sisu:Tarbija viis remonti väidetavalt vigastusteta arvuti, kaupleja aga lõpetas garantii füüsiliste vigastuste tõttu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas arvutil esineva kahjustuse põhjustas tarbija või kolmas isik hooldustöö ajal. Komisjoni seisukohal eeldatakse, et kahjustuse on arvutile tekitanud tarbija, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Tarbija ei esitanud komisjonile tõendeid, millest nähtuks, et kahjustuse tekitas kaupleja või muu isik arvuti hoolduses oleku ajal. Komisjoni hinnangul ei oma vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust asjaolu, et kaupleja esindaja ei fikseerinud hooldustöö saatelehel arvutit remonti võttes hiljem tuvastatud mehhaanilist vigastust ning kaupleja töötaja märkused saatelehel ei oma eksperdi hinnangu väärtust. VÕS § 218 lg 2, VÕS § 214 lg 2