Sisu:Tarbija tellis kauplejalt sõiduauto esiklaasi defekti parandamise. Kaupleja hoiatas tarbijat, et see töö võib ebaõnnestuda. Defekti kõrvaldamise käigus tekkis esiklaasi pragu. Tarbija leiab, et teda küll hoiatati, et defekti parandamine võib ebaõnnestuda, kuid ei hoiatatud, et klaasi võib tekkida pragu. Pragu varjab vaatevälja ja nüüd tuleb klaas vahetada. Kliendi väitel läheb uue esiklaasi ostmine maksma 200 eurot ja ta nõudis selle hüvitamist kaupleja poolt. Komisjon osundas võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lõikele 3, mis sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest ja tellija poolt muretsetud materjali puudustest. Antud juhul andis tellija juhise kõrvaldada täke esiklaasis ning töö tuli teha tellija poolt ette antud materjalist ehk tellija sõiduki esiklaasil. Töövõtja kontrollis materjali ja andis tellijale teada, et töö võib ebaõnnestuda. Tellija nõustus sellega, et töö võib ebaõnnestuda; ebaõnnestunud töö eest töövõtja tellijalt tasu ei küsinud. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon, et töövõtja ehk kaupleja ei vastuta asjaolu eest, et defekti kõrvaldamise käigus tekkis sõiduki esiklaasi mõra. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata. 

Sisu:Komisjon leidis, et Kaupleja ei teavitanud Tarbijat nõuetekohaselt, et esiklaasi täket parandades võib sõiduki esiklaas mõraneda ning on vastutav esiklaasi mõranemise eest. Komisjon asus seisukohale, et varasemas õiguslikus suhtes olevaid asjaolusid, kus Tarbija esindas juriidilist isikut sama sõiduki esiklaasi täkke osas ei saa kasutada antud vaidluse asjaolude puhul. Seega leidis komisjon, et Tarbija nõue kuulub osaliselt rahuldamisele selles osas, mis on sõiduki esiklaasi viimine olukorda, milline esiklaas oli enne kahju tekitamist (täkkega ja kriimuline esiklaas). Kauplejal ei ole kohustust panna Tarbija sõidukile täiesti uut esiklaasi, kuivõrd kahju hüvitamise aluseks on asjaolu, et tuleb taastada selline olukord, mis oli enne kahju tekitamist.