Sisu:Tarbijavaidlus on vaidlus kaupleja ning tarbija vahel, tõendite esitamise kohustus on analoogselt tsiviilkohtumenetlusega pooltel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Esitatud tõendite põhjal ei ole kaupleja tagatist osaliselt tagastades lepingut rikkunud. Pooled sõlmisid üürilepingu ning tulenevalt lepingu tingimustest lasus tarbijal kohustus üüritud ese kauplejale tagastada samasugusena, nagu see tarbijale üle anti. Sealjuures ei ole õiguslikult oluline, kas sõidukile tekkinud vigastuse tekitas tarbija ise või kolmas isik. Ajal, mil üüritud sõiduk on tarbija valduses, lasub tarbijal sõiduki kahjustamise ja hävinemisega seotud riisiko (VÕS § 334 lg 1-2). Kaupleja on tõendanud, et puudus, mille üle on vaidlus, on tekkinud ajal, mil sõiduk oli tarbija valduses. Seega on tarbijal kohustus hüvitada üürileandja asjale tekkinud kahju. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Tarbija on rikkunud kohustust tagastada asi seisundis, mille see tarbijale üle anti. Asi on üleandmisega võrreldes halvemas seisundis ja kaupleja pidas kinni asja seisundi taastamise kulud. Tarbija rikkumine ja kauplejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Sellise kahju tekkimine oli ette nähtav. Tarbija rikkumist vabastavad asjaolud puuduvad. Kaupleja poolt asja seisundi taastamiseks tehtud kulud on mõistlikud ja põhjendatud, tarbija ei ole tõendanud, et tegelikult on tekkinud kahju väiksem.

Sisu:Iseenesest on kaupleja õigustatud tegema oma asjale kulutusi, ilma nende vajalikkust kriitiliselt hindamata. Sellest aga ei pruugi tekkida samaväärses ulatuse kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 128 lg 3 alusel kuuluvad hüvitamisele üksnes kahju tekitamisest tingitud mõistlikud kulutused. Komisjoni arvates ei saa pidada mõistlikuks kulutuseks rehviparandusvahu soetamist harilikust väärtusest ca kümme korda kõrgema hinnaga. Kaupleja ei ole esitanud veenvaid põhistusi ega tõendeid, millest saaks järeldada, et kauplejal puudus võimalus asendada rehviparandusvaht hinnaga, mis vastab turu keskmisele tasemele.