Sisu:Pooled on sõlminud käsundilepingu. Kaupleja on kindlustusmaakler ja osutas tarbijale teenust kindlustuslepingu sõlmimisel. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja. Tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingu alusel ei ole tarbija nõuet esitanud. Esitatud nõue põhineb kindlustuslepingul. Väide, et kaupleja on pooltevahelist lepingut rikkunud, on retooriline. Tarbija ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas kaupleja on lepingut rikkunud. Tarbija esitab väite, et ta ei ole rahul kindlustusandja poolt kindlustuslepingu tingimuste alusel hüvitamisest keeldumisega, kuid avaldusest ei selgu, miks peaks kindlustusmaakler hüvitama kahju, kui seda ei tee kindlustusandja. Kui avaldaja vaidlustab kindlustusandja poolt kahju hüvitamisest keeldumise, on võimalik esitada nõue kindlustusandja vastu, mitte avaldaja esindaja vastu, milleks kaupleja antud õigussuhtes on. Esitatu põhjal on kindlustushüvitise tasumisest keeldumine kindlustusandja poolt õiguspärane. Avaldaja esitatust ei selgu, et kaupleja oleks sõlminud puudusega kindlustuslepingu. Miski ei tõenda, et avaldaja ja kaupleja vahelise lepingu alusel oleks just see kahju pidanud kindlustuslepingu kohaselt hüvitamisele kuuluma. Avaldaja on sõlminud kindlustuslepingu ja kindlustuslepingu tüüptingimused on lepingu osaks saanud, kuid avaldaja väitel ei ole neid temale selgitatud. Alates poliisi saamisest oli avaldajal võimalik tutvuda sõlmitud lepinguga ja soovi korral esitada kindlustusandjale otse või maakleri kaudu taotlusi ja avaldusi. Avaldaja poolt vaidlustatav tüüptingimus ei ole üllatav ega esituslaadilt või sisult raskesti mõistetav. Avaldaja väited selle kohta, et ta antud tingimusest teada ei saanud või aru ei saanud, ei ole asjakohased. Kohtuvälise vaidluste lahendamise korral kehtib  kohtuvaidluses rakendatavpõhimõte, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvide 5 ja 230 lõigetes 1. Menetlus toimub poolte esitatu alusel. Pool, kes esitab mingi asjaolu, peab selle tõendama. Avaldaja väide, et kaupleja ei ole lubatud teenust osutanud ja samuti, et kaupleja on kasutanud keelatud kauplemisvõtet, ei ole vähimalgi määral tõendatud. Avaldajal puudub nõue kaupleja vastu. Kaebus on tõendamata ja seda ei saa rahuldada.     

Sisu:Tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude kindlustusmaakleriga sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Tarbija leiab, et kaupleja ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi, seega on kaupleja lepingut rikkunud ja selle tulemusena on tarbija sõlminud enda kindlustuskaitse vajadusele mittevastava lepingu ja saanud kahju. Lisaks kaupleja vastusele on komisjonile esitanud vastuse ka kindlustusandja, kellega tarbija kindlustuslepingu sõlmis. Nõue on esitatud kindlustusmaakleri, mitte kindlustusandja vastu. Esitatud asjaolude kohaselt ei ole vaidluse põhjus kindlustusandja pakutav teenus ega konkreetse sõlmitud lepingu tingimused. Probleem on tekkinud kindlustuslepingu sõlmimisel, kus kindlustusvõtjat esindas kindlustusmaakler (kaupleja). Kaupleja on tarbijale esitanud ülevaate erinevatest kindlustuslepingu sõlmimise võimalustest. Esitatud ülevaade on mahukas ja detailirohke. See on esitatud ja struktureeritud viisil, kus harilikul mõistlikul isikul on keeruline aru saada erinevate pakkumuste erinevustest. Antud juhul on fakt, et kaupleja antud selgitus ei viinud tarbija soovitud tulemuseni, vaatamata kaupleja soovitusele sõlmis tarbija teise kindlustuslepingu, kui oli kaupleja soovitus ja see kindlustusleping ei vastanud tarbija vajadustele. Sellest tulenevas vaidluses on mõistetav, et kaupleja võib esitada argumente enda kaitseks. Kuid kliendi süüdistamine hooletuses ei ole antud juhul asjakohane. Keeruka kindlustuslepingu sõlmimisel on tarbijal mõistlik kasutada maaklerit. Selle eesmärk on, et maakler asjatundjana suudab enda kliendile pakkuda niisuguse teenuse, et klient valib enda vajadustele sobiva kindlustuslepingu. On teada, et kindlustuslepingu sõlmimisel kiputakse valima peamiselt odavaima hinna alusel ning sellel alusel tegi tarbija valiku ka praegusel juhul. Esitatud asjolude põhjal on tegemist olukorraga, kus tarbija sai kindlustuspakkumuste kohta väga palju teavet ja "uppus" selles ning ei suutnud enam eristada olulist ebaolulisest. Samas selles peabki maakler klienti abistama, kindlustuslepingu sõlmimisel ongi kliendil vaja abi selles, et kindlustusandjate esitatud teavet tõlgendada ja selles endale oluline leida. Vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega asjaolu, et kaupleja esitas tarbijale konkreetse soovituse, missugust kindlustuslepingut sõlmida. Tarbija ei järginud kaupleja soovitust. Vaidlust pole selles, et kui tarbija oleks talle antud soovitust järginud, siis oleks leping tema vajadustele vastanud. Kui tarbija kasutas lepingu sõlmimisel esindajat ja ei järginud esindaja antud soovitust, siis oli tarbijal võimalus esindjalt täiendavalt küsida, milles nimelt seisneb soovitatud ja tema valitud variantide erinevus. Kui nõustatav ei järgi kutselise nõuandja soovitusi, peab ta arvestama vale otsuse tegemise võimalusega. Mõistlik isik võiks eeldada, et kutselise nõustaja antud soovitus on õige. Kaupleja ei vastuta tagajärje eest, mis saabub juhul, kui tema soovitust ei järgitud. Kaupleja ülesanne oli soovitada tarbijale sobiv kindlustuslahendus ja seda kaupleja on teinud. Soovitus oli selge ja arusaadav. Asjaolu, et tarbijale antud ülevaade ei olnud tarbijale arusaadav selle osas, miks ei soovitanud kaupleja sõlmida neid kindlustuslepinguid, mille kohta oli esitatud võrdlusinfo, ei pane kauplejale vastutust sobimatute lepingute sõlmimisega kaasneva võimaliku kahju puhul. Tarbija ei ole tõendanud kaupleja lepingurikkumist, mille tagajärjena on tarbijale tekkinud kahju. Vastavalt TsMS § 230 on poolel kohustus tõendada asjaolud, mida ta esitab, see põhimõte rakendub ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel.

Sisu:Tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude kindlustusmaakleriga sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Tarbija leiab, et kaupleja ei ole täitnud enda lepingulisi kohustusi, seega on kaupleja lepingut rikkunud ja selle tulemusena on tarbija sõlminud enda kindlustuskaitse vajadusele mittevastava lepingu ja saanud kahju. Kaupleja on tarbijale esitanud ülevaate erinevatest kindlustuslepingu sõlmimise võimalustest. Esitatud ülevaade on väga mahukas ja detailirohke.Erinevate kindlustuslahenduste võrdlemine on tavalisele tarbijale küllalt keeruline ülesanne. Antud juhul on fakt, et kaupleja antud selgitus ei viinud tarbija soovitud tulemuseni, vaatamata kaupleja soovitusele sõlmis tarbija teise kindlustuslepingu, kui oli kaupleja soovitus ja see kindlustusleping ei vastanud tarbija vajadustele. Keeruka kindlustuslepingu sõlmimisel on tarbijal mõistlik kasutada maaklerit. Selle eesmärk on, et maakler asjatundjana suudab enda kliendile pakkuda niisuguse teenuse, et klient valib enda vajadustele sobiva kindlustuslepingu. Esitatud asjolude põhjal on tegemist olukorraga, kus tarbija sai kindlustuspakkumuste kohta väga palju teavet ja "uppus" selles ning ei suutnud enam eristada olulist ebaolulisest. Samas selles peabki maakler klienti abistama, kindlustuslepingu sõlmimisel ongi kliendil vaja abi selles, et kindlustusandjate esitatud teavet tõlgendada ja selles endale oluline leida. Vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega asjaolu, et kaupleja esitas tarbijale konkreetse soovituse, missugust kindlustuslepingut sõlmida. Tarbija ei järginud kaupleja soovitust. Vaidlust pole selles, et kui tarbija oleks talle antud soovitust järginud, siis oleks leping tema vajadustele vastanud. Kui tarbija kasutas lepingu sõlmimisel esindajat ja ei järginud esindaja antud soovitust, siis oli tarbijal võimalus esindjalt täiendavalt küsida, milles nimelt seisneb soovitatud ja tema valitud variantide erinevus. Kui nõustatav ei järgi kutselise nõuandja soovitusi, peab ta arvestama vale otsuse tegemise võimalusega. Mõistlik isik võiks eeldada, et kutselise nõustaja antud soovitus on õige. Kaupleja ei vastuta tagajärje eest, mis saabub juhul, kui tema soovitust ei järgitud. Kaupleja ülesanne oli soovitada tarbijale sobiv kindlustuslahendus ja seda kaupleja on teinud. Soovitus oli selge ja arusaadav. Tarbija ei ole tõendanud kaupleja lepingurikkumist, mille tagajärjena on tarbijale tekkinud kahju. Vastavalt TsMS § 230 on poolel kohustus tõendada asjaolud, mida ta esitab, see põhimõte rakendub ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel.