Sisu:Pooled sõlmisid ehitusteenuse osutamise lepingu – soojustusmaterjali paigaldamiseks hoonesse. Tarbija vaidlustab selle, mis mahus villa on paigaldatud ja väidab, et tellis väiksema mahu. Poolte leping oli suuline. Pooltel on sellega seonduvalt risk, et kokkuleppe sisu ei ole võimalik tõendada. Antud juhul on poolte väited selle kohta,  missuguses mahus soojustusvilla tuli paigaldada, vastuolulised. Vastuolusid ei ole võimalik esitatu põhjal ületada. Kokkulepitud töö maht ei ole tõendatud. Poolte kirjavahetus enne töö teostamist käsitleb umbkaudset mahtu ja vastavat hinda. Tegelikkuses kujunes maht suuremaks.  Vaidluste kohtueelsel lahendamisel rakendub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 ja 230, mille kohaselt vaidlus lahendatakse poolte avalduste ja taotluste alusel. Pooled peavad tõendama asjaolud, millele nad tuginevad. Töömahu tõendamiskoormis on tarbijal, kes esitatud avalduses tugineb väitele, et kaupleja on paigaldanud kokkulepitust rohkem soojustusmaterjali.  Pooltel ei ole vaidlust töö kvaliteedis või nõuetekohasuses, erimeelsus on üksnes tellitud tööd mahus ja maksumuses.  Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.  Esitatu kohaselt vastas töö lepingutingimustele, tarbija ei ole vastupidist tõendanud. Kaupleja ei ole kohustust rikkunud (VÕS § 100; VÕS § 641 lg 1).  Tarbijal ei ole alust kasutada kaupleja vastu õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Kaupleja nõue tarbija vastu on põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud.