Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et osaühing Põrguvälja Soojus (registrikood: 10711682) (aadress Siduri tn 3-25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 24.05.2021 esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse alusel on muudetud ettevõtte tähtajatut keskkonnaluba nr L.ÕV/318858, mis annab õiguse saasteainete välisõhku viimiseks Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas aadressil Loomäe tee 2 (katastritunnus 65301:002:1156) asuvast käitisest.

Käitaja põhitegevusalaks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK kood 35301) ning tegevuseks soojusenergia tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine. Katlamajas asub neli põletusseadet: kaks maagaasi katelt soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 2,31 MWth ning 8,79 MWth ning kaks hakkpuidu- ja tükkturba katelt soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 1,76 MWth ja 7,06 MWth. Seega on põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 19,92 MWth. Tahke kütuse kateldele on paigaldatud multitsüklonid ning suitsugaaside kondenseerimise seade. Käitises on neli heiteallikat: gaasikatla 2,31 MWth korsten, gaasikatla 8,79 MWth korsten, tahke kütuse katelde 1,76 MWth ja 7,06 MWth ühine korsten ja tahke kütuse katelde 1,76 MWth ja 7,06 MWth ühine korsten suitsugaaside väljutamiseks läbi suitsugaaside kondensaatori.

Suitsugaaside kondensaatorit on planeeritud kasutada aastaringselt kuni 8255 tundi. Suitsugaaside kondensaatori võimalike seisakute ajal jäävad tahkekütuse katelde suitsugaaside puhastamiseks töösse multitsüklonid. Selle töörežiimi kestvus on aastas kuni 500 tundi. Käitaja poolt prognoositav aastane kütuse kulu on 12 500 tonni puitkütust, 10 325 tonni puitkütuse ja tükkturba segu ja 160 tuh Nm3 maagaasi.

Käitis paikneb Rae tehnopargi tihehoonestusega alal. Tootmisterritoorium koosneb kahest kinnistust, pindala kokku on 10 347 m² ning kinnistute sihtotstarve 75% tootmismaa ning 25% ärimaa. Ettevõtte territooriumi on ümbritsetud transpordi-, tootmis- ning ärimaadest. Lähim elamumaa asub 100 m kaugusel lääne suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt naabruses kaitsealuseid objekte ei asu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).

Määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Käitises on kasutusel põletusseadmed summaarse nimisoojusvõimsusega 19,92 MWth, seega ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

Määruse nr 224 § 15 p 9 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda ka muude tegevuste korral, mis võivad kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta. Käitise tootmisterritooriumil võivad tahke kütuse katlamaja korstnast väljuvad ja hajuvad suitsugaasid tekitada lõhnahäiringut nendes suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu kui kütuse põlemisrežiimi ei jälgita ja katlas toimub kütuse mittetäielik põlemine. Puitkütuse optimaalsel põlemisrežiimil põlemisel korstnast väljuvad suitsugaasid tavaliselt olulist lõhnahäiringut ei põhjusta. Seetõttu võib lõhnahäiringu teket katlamaja lähiümbruses lugeda vähetõenäoliseks.

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne ettevõtte tootmisterritooriumil ega selle läheduses kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim looduskaitsealune objekt on 1,5 km kaugusel kagu suunas asuv Lehmja tammik (KLO1200454).

Lähtudes eelnevast ja Osaühingu Põrguvälja Soojus tegevusest, ei ole KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 23 ega kaaluda KMH vajalikkust.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda digitaalselt.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (https://kotkas.envir.ee/).

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et osaühing Põrguvälja Soojus (registrikood: 10711682) (aadress Siduri tn 3-25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 24.05.2021 esitatud taotlusmaterjalide alusel on valminud keskkonnaloa nr L.ÕV/318858 muutmise eelnõu ning keskkonnaloa korralduse eelnõu. Õhusaasteluba nr L.ÕV/318858 on antud Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas Loomäe tee 2 kinnistul (katastritunnus 65301:002:1156) asuvatest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Keskkonnaluba nr L.ÕV/318858 muudetakse, sest osaühingu Põrguvälja Soojus keskkonnaloas on saasteainete heitkoguste arvutamisel kasutatud tänaseks mittekehtivaid meetodeid ning õhukvaliteedi hinnangu andmisel mittekehtivaid piirväärtusi.

Käitaja põhitegevusalaks on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK kood 35301) ning tegevuseks soojusenergia tootmine ning kaugkütteteenuse osutamine. Katlamajas asub neli põletusseadet: kaks maagaasi katelt soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 2,31 MWth ning 8,79 MWth ning kaks hakkpuidu- ja tükkturba katelt soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 1,76 MWth ja 7,06 MWth. Seega on põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 19,92 MWth. Tahke kütuse kateldele on paigaldatud multitsüklonid ning suitsugaaside kondenseerimise seade. Käitises on neli heiteallikat: gaasikatla 2,31 MWth korsten, gaasikatla 8,79 MWth korsten, tahke kütuse katelde 1,76 MWth ja 7,06 MWth ühine korsten ja tahke kütuse katelde 1,76 MWth ja 7,06 MWth ühine korsten suitsugaaside väljutamiseks läbi suitsugaaside kondensaatori.

Suitsugaaside kondensaatorit on planeeritud kasutada aastaringselt kuni 8255 tundi. Suitsugaaside kondensaatori võimalike seisakute ajal jäävad tahkekütuse katelde suitsugaaside puhastamiseks töösse multitsüklonid. Selle töörežiimi kestvus on aastas kuni 500 tundi. Käitaja poolt prognoositav aastane kütuse kulu on 12 500 tonni puitkütust, 10 325 tonni puitkütuse ja tükkturba segu ja 160 tuh Nm3 maagaasi.

Käitis paikneb Rae tehnopargi tihehoonestusega alal. Tootmisterritoorium koosneb kahest kinnistust, pindala kokku on 10 347 m² ning kinnistute sihtotstarve 75% tootmismaa ning 25% ärimaa. Ettevõtte territooriumi on ümbritsetud transpordi-, tootmis- ning ärimaadest. Lähim elamumaa asub 100 m kaugusel lääne suunas. Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse kohaselt naabruses kaitsealuseid objekte ei asu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja lg 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).

Määruse nr 224 § 2 lg 1 kohaselt tuleb eelhinnang anda elektri- või soojusenergia tootmisel, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti. Käitises on kasutusel põletusseadmed summaarse nimisoojusvõimsusega 19,92 MWth, seega ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

Määruse nr 224 § 15 p 9 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamist kaaluda ka muude tegevuste korral, mis võivad kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. Esitatud LHK projektis on toodud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta. Käitise tootmisterritooriumil võivad tahke kütuse katlamaja korstnast väljuvad ja hajuvad suitsugaasid tekitada lõhnahäiringut nendes suurenenud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse tõttu kui kütuse põlemisrežiimi ei jälgita ja katlas toimub kütuse mittetäielik põlemine. Puitkütuse optimaalsel põlemisrežiimil põlemisel korstnast väljuvad suitsugaasid tavaliselt olulist lõhnahäiringut ei põhjusta. Seetõttu võib lõhnahäiringu teket katlamaja lähiümbruses lugeda vähetõenäoliseks.

Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne ettevõtte tootmisterritooriumil ega selle läheduses kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Lähim looduskaitsealune objekt on 1,5 km kaugusel kagu suunas asuv Lehmja tammik (KLO1200454).

Lähtudes eelnevast ja Osaühingu Põrguvälja Soojus tegevusest, ei ole KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vaja anda eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg 23 ega kaaluda KMH vajalikkust.

Eelnõu(de) , loa muutmise taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda digitaalselt.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/.

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või postiaadressil F. J. Wiedemanni 13, Türi linn, Türi vald, Järva maakond, 72213 kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et osaühing Põrguvälja Soojus (registrikood: 10711682) (aadress Siduri tn 3-25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba või õhusaasteluba) muutmise taotlus ja selle lisaks olev lubatud heitkoguste projekt (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 24.05.2021 kirja nr T-KL/1007972 all) on menetlusse võetud.

Osaühing Põrguvälja Soojus omab Rae tehnopargis aadressil Loomäe tee 2, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond (katastritunnus 65301:002:1156) katlamaja, mille kütmiseks kasutatakse nii maagaasi, turvast kui puitu. Ettevõte vajab keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks tulenevalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” § 3 lg 1, mis sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Käitises on neli põletusseadet summaarse soojussisendile vastava nimisoojusvõimsusega 19,92 MWth.

Ettevõte soovib keskkonnaluba muuta seoses katlamaja rekonstrueerimise käigus suitsugaaside kondensaatori, elektrifiltri ja uue korstna paigaldamisega ning muudatustega keskkonnaalases seadusandluses.

Keskkonnaloa muutmise taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda digitaalselt.
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetlus nr M-115839, dokument nr T-KL/1007972.

Kuni keskkonnaloa muutmise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile F.J. Wiedemanni 13, 72213, Türi, Järva maakond.. 

Keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.