Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel. poolt esitatud taotluse alusel anti keskkonnaluba nr KL-515945 maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks paiksest saasteallikast välisõhku ja jäätmete käitlemiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel.

Keskkonnaamet teatab, et Raho OÜ (registrikood: 10816257) (aadress Katusepapi tn 12-24, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11412) Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243, maatulundusmaa). Mäeeraldis hõlmab täielikult Tarva dolokivimaardla (registrikaart nr 0433) täitedolokivi aktiivse tarbevaru 9 plokki. Taotletava Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 13,92 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,85 ha. Taotluse kohaselt on Tarva III dolokivikarjääri täitedolokivi aktiivse tarbevaru kogus 1 332 tuh m3, millest kaevandatav varu on 1 312 tuh m3 . Maavara kasutatakse ehituskillustiku ja täitepinnase otstarbel. Kaevandatud maa korrastatakse osaliselt veekoguks ja osaliselt rohumaaks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Keskkonnaluba taotletakse jäätmete taaskasutamiseks ning jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel. Tegevuse käigus tekib kaevandamisjäätmetena katendit (jäätmekood 01 01 02) kuni 3500 tonni aastas ja sõelmeid (jäätmekood 01 04 13) kuni 20000 tonni aastas. Tootmise käigus tekib sõelmeid ~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3 . Tegemist on kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Taotletava Tarva III dolokivikarjääri katendi maht 78 tuh m3 (sh mulla maht 28 tuh m3). Katendiks on muld ja lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen. Kõik alalt eemaldatav katend kasutatakse ära karjääri korrastamisel (toimingukood R5t) vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Tarva III dolokivikarjääris ei ole kavas vaheladustada toodangut mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kauem kui 3 aastat.

Tarva III dolokivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset karjääris ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse vooluveekokku. Seega taotetakse keskkonnaluba vee erikasutuseks karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Maksimaalne vee juurdevool karjääri võib ulatuda kuni 2373 m3/ööp. Karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100). Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Vanamõisa jõkke. Karjäärist välja pumbatava vee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavi on vajalik rajada uus kraav.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja transport. Dolokivi laadimisel, purustamisel ja sõelumisel eraldub välisõhku aastas kokku kuni 6,6 tonni tahkeid osakesi (tolmu), sh peeneid osakesi 1,9 tonni. Vähesel määral viiakse purustus-sorteerimissõlme diiselmootorist ja lõhkamistöödega aastas välisõhku lämmastikoksiide, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku kuni 1,14 tonni ja süsinikdioksiidi 68 tonni. Müra prognoositud päevased väärtused jäävad karjääri tootmisterritooriumi piiril vahemikku 50 - 56 dB. Kõik müraallikad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, laadur) töötavad ainult päevasel ajal.

Tarva III dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses on välja toodud leevendavad keskkonnameetmed:
1. Kaevandamise mõju hindamiseks ja tuvastamiseks tuleb karjääri väljalasus ja lähimates kaevudes teostada pidevalt vee kvaliteedi ja veetasemete seiret.
2. Juhul kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud tuleb teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine).
3. Heljumi setitamiseks tuleb mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid, settebassseinide suurus ja asukoht tuleb näha ette kaevandamisprojektis. Kaevandamisprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.
4. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
5. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.
6. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.
7. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud.
8. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis tuleb seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist.
9. Juhul kui puurkaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olmejoogiveega. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee kvaliteedi halvenemine tulenevad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama kinnistu veevarustuse. Vajadusel tuleb rajada uus puurkaev.
10. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on soovitatav paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid.
11. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist).
12. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb karjääris kasutatavaid teid ja platse kasta või töödelda pidevalt vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
13. Lõhketöid tuleb läbi viia tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00.
14. Kaevandamisalale jääva kaitsealuse taimeliigi halli käpa arvukuse, täpse kasvukoha ja ümberasustamise vajalikkuse, võimalikkuse ning ümberasustamise tingimuste kohta tuleb tellida ekspertiis. Ekspertiis tuleb Keskkonnaametile esitada enne kaevandamise ettevalmistustöödega alustamist.

Keskkonnaamet seab nimetatud leevendusmeetmed keskkonnaloale kõrvaltingimusteks vee, õhu ja maapõue eriossa. Vee ja õhu eriossa lisatud seire nõudeid ja töökorralduslike meetmeid maapõue eriosas kõrvaltingimuste nimetamisel ei dubleerita.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti eelneval kokkuleppel.
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=12548.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Raho OÜ (registrikood: 10816257) (aadress Katusepapi tn 12-24, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11412) poolt esitatud taotluse alusel on valminud Tarva III dolokivikarjääri keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu.

Keskkonnaluba taotletakse maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks paiksest saasteallikast välisõhku ja jäätmete käitlemiseks Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldisel. Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243, maatulundusmaa).

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Tarva dolokivimaardla (registrikaart nr 0433) täitedolokivi aktiivse tarbevaru 9 plokki. Taotletava Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 13,92 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,85 ha. Taotluse kohaselt on Tarva III dolokivikarjääri täitedolokivi aktiivse tarbevaru kogus 1 332 tuh m3, millest kaevandatav varu on 1 312 tuh m3 . Maavara kasutatakse ehituskillustiku ja täitepinnase otstarbel. Kaevandatud maa korrastatakse osaliselt veekoguks ja osaliselt rohumaaks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Keskkonnaluba taotletakse jäätmete taaskasutamiseks ning jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel. Tegevuse käigus tekib kaevandamisjäätmetena katendit (jäätmekood 01 01 02) kuni 3500 tonni aastas ja sõelmeid (jäätmekood 01 04 13) kuni 20000 tonni aastas. Tootmise käigus tekib sõelmeid ~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3 . Tegemist on kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Taotletava Tarva III dolokivikarjääri katendi maht 78 tuh m3 (sh mulla maht 28 tuh m3). Katendiks on muld ja lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen. Kõik alalt eemaldatav katend kasutatakse ära karjääri korrastamisel (toimingukood R5t) vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Tarva III dolokivikarjääris ei ole kavas vaheladustada toodangut mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kauem kui 3 aastat.

Tarva III dolokivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset karjääris ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse vooluveekokku. Seega taotetakse keskkonnaluba vee erikasutuseks karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Maksimaalne vee juurdevool karjääri võib ulatuda kuni 2373 m3/ööp. Karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100). Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Vanamõisa jõkke. Karjäärist välja pumbatava vee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavi on vajalik rajada uus kraav.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja transport. Dolokivi laadimisel, purustamisel ja sõelumisel eraldub välisõhku aastas kokku kuni 6,6 tonni tahkeid osakesi (tolmu), sh peeneid osakesi 1,9 tonni. Vähesel määral viiakse purustus-sorteerimissõlme diiselmootorist ja lõhkamistöödega aastas välisõhku lämmastikoksiide, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku kuni 1,14 tonni ja süsinikdioksiidi 68 tonni. Müra prognoositud päevased väärtused jäävad karjääri tootmisterritooriumi piiril vahemikku 50 - 56 dB. Kõik müraallikad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, laadur) töötavad ainult päevasel ajal.

Tarva III dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses on välja toodud leevendavad keskkonnameetmed:
1. Kaevandamise mõju hindamiseks ja tuvastamiseks tuleb karjääri väljalasus ja lähimates kaevudes teostada pidevalt vee kvaliteedi ja veetasemete seiret.
2. Juhul kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud tuleb teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine).
3. Heljumi setitamiseks tuleb mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid, settebassseinide suurus ja asukoht tuleb näha ette kaevandamisprojektis. Kaevandamisprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ning Põllumajandus- ja Toiduametiga.
4. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
5. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.
6. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.
7. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud.
8. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis tuleb seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist.
9. Juhul kui puurkaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olmejoogiveega. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Kui veetaseme alanemine ja vee kvaliteedi halvenemine tulenevad kaevandamistegevusest, siis kaevandaja peab tagama kinnistu veevarustuse. Vajadusel tuleb rajada uus puurkaev.
10. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on soovitatav paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid.
11. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist).
12. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb karjääris kasutatavaid teid ja platse kasta või töödelda pidevalt vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
13. Lõhketöid tuleb läbi viia tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00.
14. Kaevandamisalale jääva kaitsealuse taimeliigi halli käpa arvukuse, täpse kasvukoha ja ümberasustamise vajalikkuse, võimalikkuse ning ümberasustamise tingimuste kohta tuleb tellida ekspertiis. Ekspertiis tuleb Keskkonnaametile esitada enne kaevandamise ettevalmistustöödega alustamist.

Keskkonnaamet seab nimetatud leevendusmeetmed keskkonnaloale kõrvaltingimusteks vee, õhu ja maapõue eriossa. Vee ja õhu eriossa lisatud seire nõudeid ja töökorralduslike meetmeid maapõue eriosas kõrvaltingimuste nimetamisel ei dubleerita.

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=12548

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil info@keskonnaamet.ee alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et Raho OÜ (registrikood: 10816257) (aadress Katusepapi tn 12-24, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond) poolt 03.12.2020 esitatud Tarva III dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlus (nõuetekohane taotlus T/KL-1008618 registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.08.2021 dokumendina nr DM-112463-15) on võetud menetlusse. Raho OÜ taotleb keskkonnaluba maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks, saasteainete viimiseks paiksest saasteallikast välisõhku ja jäätmete käitlemiseks.

Taotletav Tarva III dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tarva külas Lubja kinnistul (katastritunnus 33403:001:0243, maatulundusmaa).

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Tarva dolokivimaardla (registrikaart nr 0433) täitedolokivi aktiivse tarbevaru 9 plokki. Taotletava Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 13,92 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 16,85 ha. Taotluse kohaselt on Tarva III dolokivikarjääri täitedolokivi aktiivse tarbevaru kogus 1 332 tuh m3, millest kaevandatav varu on 1 312 tuh m3. Maavara kasutatakse ehituskillustiku ja täitepinnase otstarbel. Kaevandatud maa korrastatakse osaliselt veekoguks ja osaliselt rohumaaks. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Keskkonnaluba taotletakse jäätmete taaskasutamiseks ning jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Tegevuse käigus tekib kaevandamisjäätmetena katendit (jäätmekood 01 01 02) kuni 3500 tonni aastas ja sõelmeid (jäätmekood 01 04 13) kuni 20000 tonni aastas. Tootmise käigus tekib sõelmeid ~30% kaevise mahust ehk ~395 tuh m3. Tegemist on kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi,dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Taotletava Tarva III dolokivikarjääri katendi maht 78 tuh m3 (sh mulla maht 28 tuh m3). Katendiks on muld ja lokaalmoreeni kiht – beežikaspruun lubjakivirähaga liivsavimoreen. Kõik alalt eemaldatav katend kasutatakse ära karjääri korrastamisel (toimingukood R5t) (vt seletuskirja peatükk 7) vastavalt koostatavale korrastamisprojektile. Tarva III dolokivikarjääris ei ole kavas vaheladustada toodangut mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kauem kui 3 aastat.

Tarva III dolokivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset karjääris ning juhtida liigne vesi eesvooluks olevasse vooluveekokku. Seega taotetakse keskkonnaluba vee erikasutuseks karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Maksimaalne vee juurdevool karjääri võib ulatuda kuni 2373 m3/ööp. Karjääri kirdenurgast ~400 m kaugusele jääb maaparandussüsteem VELTSA (TTP-387) (kood 5111610020081001), mille eesvooluks on Vanamõisa jõgi (KKR kood VEE1116100). Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi Vanamõisa jõkke. Karjäärist välja pumbatava vee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavi on vajalik rajada uus kraav.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad lõhkamistööd karjääris, purustus-sorteerimissõlme töö ja transport. Dolokivi laadimisel, purustamisel ja sõelumisel eraldub välisõhku aastas kokku kuni 6,6 tonni tahkeid osakesi (tolmu), sh peeneid osakesi 1,9 tonni. Vähesel määral viiakse purustus-sorteerimissõlme diiselmootorist ja lõhkamistöödega aastas välisõhku lämmastikoksiide, süsinikoksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku kuni 1,14 tonni ja süsinikdioksiidi 68 tonni. Müra prognoositud päevased väärtused jäävad karjääri tootmisterritooriumi piiril vahemikku 50 - 56 dB. Kõik müraallikad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, laadur) töötavad ainult päevasel ajal.

Keskkonnaloa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda lähimas Keskkonnaameti kontoris..
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee).

Kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee või postiaadressile Kõrgessaare mnt 18, Kärdla, Hiiumaa. 

Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.