Sisu:Poolte vahel on sõlmitud müügileping. Tarbija väitel on üleantud asi puudustega ja kaupleja peab hüvitama sellega seoses kahju ja kõrvaldama puudused. Väidetavalt on puuduste tõttu olnud võimatu korterit kasutada. Tarbija on esitanud järgmised nõuded: 1. perioodist august 2020 kuni juuli 2022 tarbija poolt tasutud kommunaalteenuste arvetest summas 3 455,79 eurot; 2. August 2022 kommunaalteenuste arvest summas 106,74 eurot; 3. 24 kuu jooksul tasutud pangalaenu intressidest summas 7 776,00 eurot; 4. Kommunaalkuludest ja intressikuludest summas 2 153,00 eurot; 5. parandus- ja garantiitööde tegemise nõue. 6. kahju hüvitamise nõue 24 113.20 eurot (korteri puuduste kõrvaldamise kulud). 7. Pikendada tarbija ostetud kodutehnikale garantiiperioodi kahe aasta võrra. Kõik tarbija esitatud nõuded põhinevad asjaolul, et korteri puuduste tõttu ei saa tarbija korterit kasutada. Esitatu põhjal ei ole selliseid puudusi, mis välistavad korteri kasutamise, esinenud isegi, kui eeldada, et tarbija esitatud puudused esinesid. Parketi ebatasasused ei välistanud korteri kasutamise võimalust. Ka köögimööbli korterisse paigaldamine ei välistanuks võimalust vahetada korterisse paigaldatud parkett. Mitte ühtegi tõendit selle kohta, et esitatud puudused olid sellised, mis muudavad korteri kasutamise võimatuks või keeruliseks, ei ole. Tarbija sellekohased väited ei ole eluliselt usutavad. Avaldaja nõuded 2-4 ei ole kaupleja poolt põhjustatud kulud vaid kulud, mis avaldajal tekivad muude lepingute alusel. Kui nendes punktides esitatud nõuet käsitada kasutuskatkestuse hüvitamise nõudena, siis ei ole esinenud põhjust, miks avaldaja ei saanud enda korterit kasutada. Avaldaja esitatud lepingu täitmise nõue on suunatud erinevate parandustööde tegemisele. Peamised neist on parketi vahetamine, ühes ruumis vee äravool tagamiseks põranda kallete muutmine, rõdu põranda kalde muutmine ja vannitoa plaatide paigalduse ebakvaliteetsusega seotud nõue. Parketi vahetmise nõue on alusetu, kuna parkett on asendatud. Komisjon nõustub kaupleja selgitustega majapidamisruumi põrandakallete kohta - ei ole tõendeid ega põhjendusi, et selles ruumis peavad põrandakalded olema nagu dushiruumis. Esitatud nõue rõdu põrandakalde kohta on alusetu, avaldaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et selline rõdupõranda kalle ei vasta lepingule või õigusaktidele. Esitatud pretensioon seinaplaatide paigalduse kohta on usaldusväärselt tõendamata ja esitatu põhjal on tarbija sellest hilinenult teatanud. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Antud puudus on selline, mille puhul saab eeldada, et see oli olemas asja müüjale üleandmise ajal. Antud puudusest pidi tarbija müüjat vastavalt VÕS § 220 lg 1 teavitama kahe kuu jooksul alates mittevastavusest teada saamist. Võib eeldada, et tarbija pidi puudusest teada saama asja vastuvõtmisel. Arvestades, et kahju hüvitamise nõue on alusetu, ei hinda komisjon nõude summat. Arvestades, et nõue on alusetu, on põhjendamatu ka tarbija nõue seoses kodutehnika garantiiga. Viimatinimetatud nõude osas märgib komisjon, et antud nõue on alusetu ka põhjusel, et kaupleja ei ole esitatu kohaselt tarbijale kodutehnikat müünud ega sellele garantiid andnud, seega ei ole võimalik, et kaupleja pikendab kodutehnikale antud garantiid.

Sisu:Tarbija ostis ehitusjärgus olevas korterelamus korteriomandi, tehes ostuotsuse kaupleja poolt lepingu sõlmimise eelselt üleantud andmete ja plaani alusel. Plaani kohaselt pidi tarbija korteri välisuks avanema väljapoole. Pärast korteri üleandmist ilmnes, et uks avaneb sissepoole. Kaupleja väitis, et plaani koostanud arhitekt eksis korteri välisuste avanemiste näitamisega ning edasise projekteerimise käigus muudeti välisuste avanemise suunda. Kaupleja selgitas, et see suund tuleneb Päästeameti nõuetest ja seda ei ole võimalik muuta. Tarbija vahetas ukse iseseisvalt ning soovis kauplejalt ukse vahetamise kulu hüvitamist. Komisjon ei tuvastanud tarbija korteriukse väljapoole avanemise osas poolte kokkulepet ja seega sellist lepingutingimust, millise rikkumist saaks kauplejale ette heita. Tarbijaga sõlmitud võlaõigus- ega ka asjaõigusleping ei sisaldanud tingimust, millise kohaselt oleksid pooled lugenud tarbijale läbirääkimistel teatavaks tehtud plaani lepingu osana. VÕS § 217 lg 1