Sisu:Poolte vahel on müügileping. Kaupleja tunnistab lepingurikkumisi, osa puudustest on kõrvaldatud. Pooled on kokku leppinud garantii korras puuduste kõrvaldamise korra. Lähtuvalt sellest on kauplejal kohtustus puudused kõrvaldada kas lühima võimaliku tähtaja jooksul või mõistliku aja jooksul pärast plaanilise garantiiülevaatuse teostamist. Vaidlus puudub selles, et avaldajale üleantud asjal on puudused, mis tuleb kõrvaldada. Tarbija avalduses on puudused esitatud jutustavas vormis ning osa esitatud puudustest on kaupleja kõrvaldanud. Selleks, et esitada nõue kaupleja vastu, tuleb tarbijal olemasolevad puudused fikseerida ja tõendada. Näiteks võib paluda puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise ehitusettevõtjalt kus kõik puudused on loetletud ja fotodega fikseeritud ja esitatud hinnapakkumine iga puuduse kõrvaldamise kulu kohta. Seejärel võib tarbija kauplejat kõrvaldamata puudustest teavitada ning paluda puudused kõrvaldada mõistliku aja jooksul, milleks on näiteks 14 päeva. Kui seda ei ole tehtud, võib tarbija esitada kaupleja vastu kahju hüvitamise nõude, lisades sellele tõendid. Kaupleja viide lepingu garantiitööde teostamise regulatsioonile ei ole asjakohane. Garantiikohustus on lepingu nõuetekohase täitmise kohustusega võrreldes täiendav kohustus. Garantiikohustuse täitmise kord ei saa olla piirav seaduses sätestatud kohustuste täitmise suhtes. Ka ei saa lepinguga piirata tarbija seadusega sätestatud õigusi müügilepingu sõlmimisel. Vastavalt VÕS § 217 lg 1 peab asi vastama lepingutingimustele. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (VÕS § 218 lg 1). Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (samas, lõige 2 ja 2 prim). Tulenevalt asja materjalidest on tarbija kauplejat puudustest teavitanud vastavalt VÕS § 220. Kaupleja on osa puudustest kõrvaldanud, kuid osa puudusi on jäetud kõrvaldamata. Kui kaupleja kõrvaldamata puudusi mõistliku tähtaja jooksul ei kõrvalda, võib tarbija esitada kaupleja vastu vastavalt VÕS § 101 ja § 115 ja § 127 kahju hüvitamise nõude. Momendil esitatud nõue on ebaselge, puudused, mille kõrvaldamist nõutakse, on piiritlemata ja nende kõrvaldamise maksumust ei ole tõendatud. Asjaolu tõendamine on vastvalt tsiviilkohtumenetluse seadusele selle isiku kohustus, kes antud asjaolule tugineb, seda põhimõtet on otstarbekas kohaldada ka vaidluste kohtulleses lahendamises. Tarbija on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 2000 eurot, kuid ei ole tõendanud seda, mis puudused olid need, mille kõrvaldamiseks need kulud tehti, tõendamata on see, et nende kulude kõrvaldamise põhjendatud kulud on 2000 eurot, mitte muu summa. Kui kaupleja enda kohustusi mõistliku aja jooksul ei täida on tarbijal kaupleja vastu võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, lisades tõendid, mis tõendavad puuduste olemasolu ning nende kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust ja tarbija poolt kaupleja lepingurikkumisega seoses kantud kulude hüvitamist ja menetluskulude hüvitamist. Vastavalt VÕS § 223 lg 2 tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Sisu:Ehitusprojekti (projektdokumentatsiooni) koostamine peab olema järjepidev ning tellijaga kooskõlastatud lahendustega tuleb arvestada igas järgnevas projekti staadiumis. Komisjon ei saa nõustuda kaupleja käsitusega selles, et põhiprojektist tööprojektidesse üle kandmata lahendusi ja nõudeid järgima ei pea. Tööprojektide koostamine on eesmärgistatud eel- ja põhiprojekti staadiumis projekteeritud ja kooskõlastatud põhimõtteliste lahenduste konkretiseerimisega detailsemal tasemel. Ehitusprojekti erinevates staadiumides (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt) kajastatud projektlahendused esitatakse tellijale kooskõlastamiseks. Eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamisele. ES § 12 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.