Sisu:Tarbija ostis kauplejalt  kasutatud auto. Tarbija avastas hiljem, et auto hinnale lisandunud ja pakkumises kirjas olnud pikendatud garantii autol tegelikult puudub. Seetõttu pöördus tarbija  kaupleja poole ja nõudis garantiisumma hüvitamist. Komisjon leidis, et tarbija nõue on põhjendatud. Kaupleja peab tagastama lepingujärgsest hinnast summa 2372 eurot, mis oli pikendatud garantii hinnaks.  

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt sõiduki; müügipakkumine sisaldas mh garantiid  2a/150 000 km. Tarbija pöördus kolmanda isiku poole ja küsis, et kas see garantii nende esinduses kehtib ning sai eitava vastuse. Tarbija soovis lepingust osaliselt taganeda ja nõudis garantii eest makstud tasu tagastamist. Komisjon jättis avalduse rahuldamata, sest garantii ei peagi seaduse kohaselt kehtima kolmanda isiku juures. Garantiist tulenev nõue on ostjal garantii andja, ehk antud juhul müüja, mitte kolmanda isiku vastu. Tarbija ei ole väitnud, et müüja pole täitnud garantiiga võetud kohustusi.

Sisu:Pooled on  sõlminud müügilepingu. Vaidlus puudub selles, et kaupleja andis ka sõidukile garantii. Sõidukil on tuvastatud puudused, mis võivad olla sõiduki varjatud puudused, mis olid sõidukil selle valduse loovutamisel tarbijale, samuti võisid need tekkida garantiiajal. Vaidlus puudub roolilindi vahetamise kulude hüvitamise osas, pooltel on vaidlus seoses veovõlli remondiga. Kaupleja vastuväide selle hüvitamise osas on, et vea esinemine ei ole tuvastatud ning, et väljavahetamist vajas hoopis teine veovõll. Kaupleja ei ole enda väiteid tõendanud. Vastavalt analoogia korras kohalduvale TsMS § 230 lg 1 pidanuks need väited tõendama kaupleja. Tarbija on tõendanud nii puuduse esinemise kui selle kõrvaldamise kulud ehk nõude summa. Vastavalt VÕS § 218 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Vastavalt VÕS § 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Poolte esitatu põhjal ei ole kahtlust, et kui esitatud puudused sõidukil esinevad, siis on kauplejal kohustus nende kõrvaldamise kulude hüvitamiseks kas selle alusel, et tegemist oli varjatud puudusega või sõidukile antud garantii alusel. Kaupleja on enda kohustust rikkunud (VÕS § 100). Vastavalt VÕS § 127 ja 132 peab kahjuhüvitis katma asja parandamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Tarbijal on õigus nõuda kahju hüvitamise vastavalt (VÕS § 101 lg 2 p 3). Tekkinud kahju on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses ja sellise kahju hüvitamine on  vastava normi eesmärk. Kaupleja vastutust välistavaid või rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. 

Sisu:Pooled on oktoobris 2021 sõlminud müügilepingu. Tarbija tuvastas augustis 2023, et sõiduki summutil on puudus, sealt on eemaldatud heitgaaside puhastamise element. Tarbija tugineb Reval Auto hinnapakkumisele, mille kohaselt summuti nõuetekohaseks muutmine maksab 7823,33 eurot ja lisaks tuleb teha auto ümberprogrammeerimine hinnaga 2500-3000 eurot. Kaupleja  hinnangul ei ole tarbija usutavalt tõendanud, et sõidukil esines vaidlusalune puudus ajal, mil sõiduki valdus tarbijale loovutati. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Tarbija teavitas kauplejat mõistliku aja jooksul. Vastavalt VÕS § 218 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud puuduse puhul oli see esitatu põhjal asja valduse tarbijale loovutamise hetkel olemas ja seda saab ka eeldada. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta. Vastavalt VÕS § 218 lg 2 tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Ostja vaatas auto selle omandamisel üle kasutades asjatundja abi. Sõiduki valduse üleandmisel seda puudust ei tuvastatud. Antud sõiduki puhul tuleb arvestada, et tegemist on sõidukiga, mis sageli on hobisõidukiks. Vaatamata sellele, et tehnoülevaatusel peab sõiduk olema nõuetele vastav, kasutavad selliste sõidukite valdajad selliseid sõidukeid ka versioonis, missugusena tarbija selle väidetavalt sai - niinimetatud sportsummutiga. Eluliselt on usutav, et tarbija omandas sõiduki sellisena, kus see oli eeltoodud sportsummutiga versioonis. Kaupleja oleks pidanud selle fikseerima tarbijaga sõlmitud müügilepingus.  Poolte esitatud tõendid ja väited on vastuolulised, vaidluse jätkumisel maakohtus ja edasi on menetluskulud ilmelt suuremad, kui nõude summa. Pooled üritasid saavutada kompromissi, kaupleja oli kompromissi sõlmimise korral nõus tarbijale hüvitama 4000 eurot, tarbija ei olnud nõus kompromissi sõlmima väiksemale summale, kui 5000 eurot. Kaupleja on enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja jättis tarbija teavitamata asjaolust, et sõidukile on paigaldatud sportsummuti ja sõiduk on seadistatud sellise summuti kasutamiseks. Sõiduki õigusaktidega vastavusse viimiseks tuleb tarbijal teha täiendavaid kulutusi. Antud sõiduk ei ole uus. Sellele teise summuti ostmine ja paigaldamine on võimalik ka väiksemate kuludega, kui margiesinduses, arvestades sõiduki vanust ei ole põhjendatud nõue, et sõidukile tuleb paigaldada uus summuti. Sõiduki summuti vahetamisel jääb tarbija omandisse varem paigaldatud niinimetatud sportsummuti.  Vastavalt VÕS § 127 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sarnaste sõidukite omanikud teevad kulusid selleks, et muuta enda sõiduk selliseks, nagu see on tarbijal ja muudavad sõiduki konfiguratsiooni tehnoülevaatuse ajaks. Komisjoni hinnangul on nõue põhjendatud summa 4000 eurot ulatuses. Tarbijal on õigus nõuda kahju hüvitamise vastavalt (VÕS § 101 lg 2 p 3). Tekkinud kahju on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses ja sellise kahju hüvitamine on  vastava normi eesmärk. Kaupleja vastutust välistavaid või rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.