Sisu:Tarbija sisestas mobiilse parkimise alustamisel ekslikult teise tsooni ning tasus parkimistasu seetõttu teisele parkimisoperaatorile. Komisjon leidis, et tarbija rikkus parkimislepingut, sest parkimistasu ei tasutud õigele isikule. VÕS § 39 lg 2 ei võimalda lugeda tühiseks üksnes 100 euro suurust summat ning jätta selle asemel kehtima määratlemata suurusega leppetrahvikohustust, mille suuruse määraks kaupleja pärast rikkumist. Kaupleja poolt leppetrahvi vähendamine 60 eurole ja hiljem 40 eurole ei muuda tühist leppetrahvikokkulepet kehtivaks. Kuna tarbija oli leppetrahvi tasunud, peab kaupleja talle 40 eurot tagastama.

Sisu:Tarbija vaidlustas temale parkimislepingu tingimuste eest määratud leppetrahvi ja taotles leppetrahvi tühistamist. Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Tarbija vaidlustas temale parkimislepingu tingimuste eest määratud leppetrahvi ja taotles leppetrahvi tühistamist. Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Tarbija parkis sõiduki kaupleja hallatavasse parklasse, kus oli võimalik parkida tasuta kuni kolm tundi tingimusel, et parkimise algusaeg on parkimiskellaga nähtavalt tähistatud. Tarbija parkimiskell oli tagurpidi ning parkimise algusaeg ei olnud kontrollitav, mistõttu määras kaupleja leppetrahvi, mida vähendati hiljem 60 eurolt 40 eurole. Tarbija leidis, et leppetrahv on ebamõistlikult suur, kuna ta viibis parklas alla kolme tunni. Komisjon leidis, et tarbija rikkus parkimislepingu tingimusi, parkimise tegelik kestus ei asenda kohustust kasutada parkimiskella nõuetekohaselt ning 40 euro suurune leppetrahv ei ole ebaproportsionaalne. Tarbija avaldus jäeti rahuldamata.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimistasu maksmata jätmise eest leppetrahvi, tarbija vaidlustas ka leppetrahvi suuruse. Komisjon tuvastas, et tarbija rikkus parkimistingimusi, kauplejal oli õigus määrata leppetrahv. Komisjon rahuldas tarbija nõude osaliselt ja vähendas leppetrahvi summat.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi. Komisjon tuvastas, et tarbija ei fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga, seetõttu oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest leppetrahvi, ka oli määratud leppetrahv liiga suur. Komisjon tuvastas, et tarbija ei fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga, seetõttu oli leppetrahvi määramine ja selle suurus põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Tarbija vaidlustas 60-eurose leppetrahvi, mis väljastati üks minut pärast sõiduki saabumist Tähesaju tee 11 parkimisalale. Tarbija leidis, et talle ei olnud tagatud mõistlikku aega parkimistingimustega tutvumiseks ja parkimiskella paigaldamiseks. Kaupleja leidis, et tasuta parkimise õiguse kasutamiseks tuli parkimise algusaeg fikseerida enne sõiduki juurest lahkumist ning tarbija rikkus parkimistingimusi. Komisjon leidis, et kuigi tarbija ei olnud parkimiskella paigaldanud, ei olnud ühe minuti jooksul objektiivselt võimalik parkimistingimustega tutvuda ja tasuta parkimise tingimusi täita. Komisjon märkis, et parkimiskorraldus peab võimaldama tarbijale mõistliku aja tingimuste täitmiseks ning enne sellise võimaluse andmist ei saa lugeda tarbijat parkimislepingu tingimustega nõustunuks. Komisjon leidis, et kauplejal puudus alus leppetrahvi nõudmiseks ning rahuldas tarbija avalduse.

Sisu:Pooltel on kehtiv üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on tarbija vastu kehtiv leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Rikkumist vabandavad ja tarbija vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Esitatud leppetrahvi nõue ei ole alusetu. Tarbija on vaidlustanud leppetrahvi summa, leides, et võrreldes parkimise eest maksmisele kuuluva summaga on nõutud leppetrahv põhjendamatult suur. Kaupleja nõudis 60 euro tasumist ja oli nõus leppetrahvi vähendamas 40 euroni, tarbija hinnangul on mõistlik leppetrahv 25 eurot.  Põhjendamatult suur leppetrahv on võlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Samas ei saa leppetrahv olla piiratud näiteks tasumata parkimistasu summaga, kuna lepingurikkumise tuvastamine ja menetlemine on kulu. Lisaks kahju hüvitamise funktsioonile on leppetrahvil ka preventiivne iseloom. Teoorias on leppetrahvi nõuet võimalik esitada täiendavalt kahju hüvitamise nõudele.  VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viidatud säte on analoogia alusel kohaldatav ka kohtueelses vaidluste lahendamise menetluses. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel , et tasumata jäänud parkimistasu summa on antud juhul väike. VÕS § 1132  lg 2 p 1 reguleerib sissenõudmiskulusid, antud võla puhul oleksid need piiratud 30 euroga. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna ühistranspordis piletita sõidu eest on leppetrahv 80 eurot. Võrreldes parkimiskoha üürimisega on ühistransporditeenuse osutamise kulud oluliselt suuremad. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna tasulise parkimise alal parkimise eest, kui parkimistasu ei ole makstud, kohaldatakse viivistasu 31 eurot.  Komisjon leiab, et 60-eurone leppetrahv on antud asjaolusid arvestades  ebaproportsionaalselt suur.  Arvestades eeltoodut on antud lepingurikkumise puhul mõistlik leppetrahvi summa 31 eurot. 

Sisu:Tarbija vaidlustas talle väljastatud leppetrahvi, mis määrati tasulises eraparklas parkimistasu maksmata jätmise tõttu. Tarbija leidis, et parkimisala oli eksitav ning hilisem nõue oli ootamatu. Kaupleja selgitas, et parkimisala oli nõuetekohaselt tähistatud ning leppetrahv õiguspärane.Komisjon leidis, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, kuid vaidluse keskseks küsimuseks oli leppetrahvi aluseks oleva tüüptingimuse kehtivus. Parkimistingimuste kohaselt tekkis tarbijale kohustus tasuda 100 euro suurune leppetrahv, samas kui 24 tunni parkimistasu oli 4 eurot.Komisjon järeldas, et selline leppetrahvikohustus on ebamõistlikult suur ning tarbijat ebaproportsionaalselt kahjustav, mistõttu on vastav tüüptingimus tühine. Kuna leppetrahvinõue tugines tühisele tingimusele, puudus kauplejal alus leppetrahvi nõudmiseks ka 60 euro ulatuses ning tarbija avaldus rahuldati.

Sisu:Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et antud kohas parkimise eest, kui tegemist ei ole puudega isiku sõidukiga, võib määrata leppetrahvi. Avaldaja tugineb sellele, et parkimiskorra rikkumine on vabandatav (VÕS § 103), kuna ta ei teadnud, et tema sõidukile paigaldatud puudega isiku parkimisõigust tõendav kaart ei olnud kehtiv. Niinimetatud invakohal võib parkida sõiduk, millel on seda õigust tõendav dokument. Kui see dokument on tähtajaline, siis ei kehti dokument pärast seda, kui selle tähtaeg on möödunud. Seega ei olnud antud sõiduki puhul tõendatud, et sellega võib parkida invakohale. Sõiduki ja seonduvate dokumentide korrasoleku eest vastutab sõidukit juhtinud isik. Asjaolu, kas on vajalik ja mõistlik, et kõnealust parkimisõigust tõendav kaart väljastatakse tähtajalisena, et ole käesoleva vaidluse ese. Kui mingi dokument on enda õiguse tõendamiseks vajalik ja tegemist on tähtajalise dokumendiga, siis ei ole kehtivuse kaotanud dokumendil enam muud õiguslikku tähendust kui see, et antud dokument on minevikus kehtiv olnud. Sõidukijuhi suhtes kehtib erinevaid nõudeid. Sõidukijuht peab tagama, et ta käitub adekvaatselt liikluses, sealhulgas järgib liikluskorraldusvahenditega sätestatud nõudeid, samuti, et sõiduki suhtes on kehtivad dokumendid tehnoülevaatuse, kindlustuse ja juhi terviseseisundi kohta. Vastutust nende nõuete täitmise suhtes ei saa asetada kolmandatele isikutele. Vaidemenetluses oleks ehk olnud asjakohane esitada tõend, et antud sõiduki kohta on väljastatud ka uus ja kehtiv puudega isiku sõiduki tõend. See tõend oleks tõendanud, et antud sõiduki valdaja on endiselt puudega isik ning sellisel juhul oleks parkimise korraldaja saanud kaaluda, kas parkinud sõidukijuhi rikkumist saab lugeda vabandatavaks (VÕS § 103). Antud juhul selle kohta tõendeid ei esitatud. Kaupleja ei ole esitatu kohaselt enda lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja määratud leppetrahv on õiguspärane.  

Sisu:Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vaidlus puudub selles, et leppetrahv määrati 31.10.2023 kell 09.18.07 ja mobiiläpi süsteemi vahendusel oli parkimine aktiveeritud 09.18.15. Kui parkimiskontrolör koostas leppetrahvinõude, siis võis tegemist olla olukorraga, kus tal ei olnud teavet, et tegelikkuses on parkimistasu makstud. Leppetrahvi vaidlustamisel vaidemenetluses oli kauplejale teada, et parkimistasu on makstud ja parkimine aktiveerus 8 sekundit pärast leppetrahvi määramist.  Esitatu kohaselt on sõlmitud üürileping ning tarbija on lepingu täitnud ja kaupleja on tasu saanud. Kaupleja seisukoht, et tal on õigus leppetrahvile ja esineb tarbijapoolte lepingurikkumine, ei vasta esitatud asjaoludele. Esitatu kohaselt on kasutatud parkimise eest tasumiseks vahendit, mida kaupleja on võimaldanud kasutades enda lepingupartnerit - mobiilne parkimine. Asjaolu, et mobiilne parkimine võtab teatud aja, et parkimise kohta jõuaks teave kaupleja serverisse ja parkimiskontrolörini, on kaupleja riisiko. Antud juhul oli parkimise eest tasutud. Tekkinud 8 sekundiline viivitus ei õigusta kauplejat leppetrahvi määrama. Isegi, kui pidada tekkinud viivitust tarbija viivituseks, on see VÕS § 160 kohaselt vabandatav. Viivituse põhjustas kaupleja kasutatav lepingupartner ja andmesüsteem. Kui vaide laekumisel viga selgus, oleks kaupleja pidanud leppetrahvinõudest loobuma. Kaupleja peaks tegutsema heas usus (VÕS § 7) ning mõistlikult, praegune kaupleja teguviis seda ei ole. Mõistlik isik, kes tegeleb enda vara üürileandmisega, ei käituks nii, nagu kaupleja käesoleval juhtumil.    

Sisu:Tarbija vaidlustas temale parkimislepingu tingimuste eest määratud leppetrahvi ja taotles leppetrahvi tühistamist. Tarbija nõue ei olnud põhjendatud, komisjon jättis nõude rahuldamata. 

Sisu:Pooltel on üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija väidab, et liikluskorraldusvahenditest ei olnud aru saada, et antud kohas on tasuline parkimine. Kaupleja poolt esitatud parkimiskoha fotol on näha liiklusmärki Parkla, millel on viide parkimistsoonile ja sellele, et parkimistasu on „25 senti 30 minuti eest ja 5 eurot 24 tunni eest“. Märgi all on lisateatetahvel, mis selgitab tasuta parkimist, mis on „2 tundi tööpäevadel kell 8 kuni 17“. Kaupleja esitatud fotodel on näha, et tarbija sõiduk on pargitud eespool kirjeldatud liiklusmärgi juurde. Tarbijal ei olnud mingit takistust liiklusmärgi nägemiseks. Eeltoodud asjaolude alusel on liikluskorraldusvahendite alusel aru saada, missugune on kohas, kus tarbija sõiduki parkis, parkimiskord.  Tarbija väited parkimiskorra arusaamatuse kohta ei ole põhjendatud. Kaupleja tõendites esitatud liikluskorraldusvahendid on arusaadavad. Tarbijal oli kohustus parkimise eest tasuda ja tarbija on lepingut rikkunud, jättes parkimise eest tasu maksmata. Tarbija on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kauplejal on tarbija vastu kehtiv leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Rikkumist vabandavad ja tarbija vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Esitatud leppetrahvi nõue ei ole alusetu. Tarbija on vaidlustanud leppetrahvi summa, leides, et võrreldes parkimise eest maksmisele kuuluva summaga on nõutud leppetrahv põhjendamatult suur.  Antud parklas on tasu 0,25 eurot 30 minutilise parkimise eest ja ööpäevase parkimise eest 5 eurot. Leppetrahv on tüüptingimuste alusel kuni 100 eurot. Kaupleja nõudis 60 euro tasumist. Leppetrahvil on kahju hüvitamise ja sanktsioonifunktsioon.  Kauplejale tekkinud kahju seisneb saamata jäänud tasus ja rikkumise tuvastamise ning sellele järgnevas asjaajamises ning seonduvates kuludes. Leppetrahv vähem, kui 5 eurose võla tasumise eest, on ebaproportsionaalne, kui see ületab võlasummat enam, kui kümnekordselt.  Põhjendamatult suur leppetrahv on võlgniku suhtes ebaproportsionaalne ja toob endaga kaasa vaidluste arvu suurenemise ja sellega kaasneva täiendava asjaajamise ning kulud.  VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viidatud säte on analoogia alusel kohaldatav ka kohtueelses vaidluste lahendamise menetluses. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et tasumata jäänud parkimistasu summa on antud juhul alla 5 euro. VÕS § 1132  lg 2 p 1 reguleerib sissenõudmiskulusid, antud võla puhul oleksid need piiratud 30 euroga. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna ühistranspordis piletita sõidu eest on leppetrahv 80 eurot. Võrreldes parkimiskoha üürimisega on ühistransporditeenuse osutamise kulud oluliselt suuremad. Komisjon arvestab leppetrahvi nõude summa hindamisel seda, et Tallinna tasulise parkimise alal parkimise eest, kui parkimistasu ei ole makstud, kohaldatakse viivistasu 31 eurot.  Komisjon leiab, et 60-eurone leppetrahv on antud asjaolusid arvestades  ebaproportsionaalselt suur.  Arvestades eeltoodut on antud lepingurikkumise puhul mõistlik leppetrahvi summa 31 eurot.

Sisu:Tarbija parkis sõiduki tasulises parklas, kuid ei tasunud parkimistasu koheselt, mistõttu kaupleja määras leppetrahvi. Tarbija väitis, et makse viibis makseautomaadi juures olnud järjekorra tõttu, kuid see ei leidnud tõendamist. Komisjon leidis, et parkimisleping sõlmiti parklasse sisenemisel ning tarbijal oli kohustus tasuda parkimistasu vahetult pärast parkimist. Kuna tasu maksti alles pärast kontrolli teostamist, rikkus tarbija lepingut. Tarbija esitatud põhjendused ei vabanda rikkumist. Komisjon jättis tarbija avalduse rahuldamata ning leidis, et leppetrahvi määramine oli õiguspärane.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et kauplejal puudus õigus nõuda temalt leppetrahvi. Asjaolude kohaselt tarbija parkis sõiduki tasulise eraparkla alal, ta ei tähistanud parkimise algusaega parkimiskellaga ega alustanud ka tasulist parkimist. Kaupleja määras parkimiskorralduse rikkumise eest leppetrahvi. Komisjoni hinnangul oli rikkumine tuvastatud ning leppetrahvi määramine põhjendatud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata. 

Sisu:Tarbija unustas parkimiskella kasutada, mistõttu määras kaupleja tarbijale leppetrahvi.

Sisu:Pooled sõlmisid  üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Vastavalt parkimiskohas paigaldatud teabele oli antud parkimiskohas lubatud parkida sõidukit isikule, kes on Karjäärikeskuse registreeritud klient. Tarbija ei ole tõendanud, et ta oli Karjäärikeskuse registreeritud klient. Seega ei ole tarbijal antud kohas parkimiseks õigust ja parkija on enda lepingust tulenevat kohustist rikkunud (VÕS § 100). Kohustise rikkumise korral on vastavalt lepingu tüüptingimustele kauplejal õigus esitada leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).  Tarbija kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 160), tarbija vastutust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud. Kaupleja esitatud leppetrahvi nõue on põhjendatud ja kehtiv, tarbija avalduse rahuldamiseks puudub alus.

Sisu:Pooled on sõlminud üürilepingu. Esitatu põhjal ei ole vaidlust, et tarbija jättis üüri (parkimistasu) maksmata. Vaidlus puudub selles, et lepingus on sätestatud leppetrahvi maksmise kohustus lepingurikkumise korral. Esitatud asjaolude kohaselt on tarbija lepingut rikkunud (VÕS § 100). Tarbija vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.  On mõistetav, et tegemist võis olla tähelepanematuse või eksimusega, kuid lepingusuhtes ei ole süü vastutuse alus, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Lepingu puhul kaasneb vastutus sellega, kui pool rikub lepingut, süüst olenemata. Leppetrahvi nõue on esitatud tähtaegselt ja on seaduslik vastavalt VÕS § 158.

Sisu:Tarbija ja kaupleja vaidlevad parkimistrahvi väljastamise üle.