Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Avaldaja soovib esiteks, et temale hüvitatakse 315 eurot, mis on tema kindlustuslepingu järgne omavastutuse summa ja teiseks, et „parandatakse  kindlustusajalugu”. Omavastutuse hüvitamise nõue Avaldaja on esitanud väite, et kui kaupleja oleks käsitlenud kindlustusjuhtumit korrektselt, siis ei oleks avaldajal tulnud omavastutuse summat tasuda. Omavastutus on see osa kahjust, mis jääb kindlustatu kanda. Omavastutuse summa on lepingus fikseeritud suurus ja kui antud lepingu alusel toimub hüvitamine, hüvitatakse kahjust osa, mis on suurem, kui omavastutuse summa. Avaldaja ei ole selle nõude tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Samas on avaldaja möönnud, et tal on väga raske tõendada, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 100% vaidlusaluse liiklusõnnetuse teine osapool. Kui liiklusõnnetuse põhjustamisega seotud vastutus jaguneb poolte vahel võrdselt, nagu selgus lepitusmenetluses, mille osapool avaldaja oli, siis on avaldaja vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutav. Kui avaldaja oli vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamise eest 50% vastutav, siis vabanenuks ta osaliselt või täielikult omavastutuse osas kahju kandmisest enda sõiduki taastamiskulude kandmisel (kaskolepingu alusel) juhul, kui tema sõidukile tekkinud kahjustuse remont oleks maksnud alla 315 euro. Seda ei ole avaldaja tõendanud ja see ei ole eluliselt usutav. Liikluskindlustuse ajaloo parandamise nõue Avaldaja taotlus “parandada liikluskindlustuse ajalugu” on alusetu.  Kindlustusmakse arvutamise aluseks olevad tariifid ja nende suurendamise ning vähendamise korra kehtestab kindlustusandja. Liikluskindlustuse seadus ega võlaõigusseadus ei võimalda kindlustusvõtjal esitada nõudeid selle kohta, kuidas kindlustusmakse arvutatakse. See, mille muutmist avaldaja nõuab, on kindlustusandja hinnang, missugune on kindlustusvõtja kahjusus (makstud hüvitised, põhjustatud kahjud). Avaldajal puudub sõlmitud lepingu alusel võimalus esitada nõuet selle kohta, kuidas ja missuguseid asjaolusid kindlustusandja tulevikus arvestab avaldaja kindlustusmakse suuruse arvutamisel. Kokkuvõte Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100). Avaldajal puudub alus kaupleja suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks (VÕS § 101 lg 1).       

Sisu:Pooled sõlmisid kahjukindlustuse lepingu (VÕS § 422).Kindlustusandja täitmiskohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumisel (VÕS § 476 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kindlustusjuhtum on toimunud.Pooltel on vaidlus hüvitise suuruse üle. Tarbija ei ole rahul ka kindlustusandja lepingupartnerist remondiettevõtja pädevusega.Kindlustusandja tegutseb esitatu põhjal remonditööde korraldamisel kas remonditööde teostaja esindajana või remonditeenuse osutamisel töövõtjana, sõlmides avaldajaga kõik töövõtu teostamiseks vajalikud kokkulepped ja kasutades remondiettevõtjat alltöövõtjana. Arusaamatu on hüvitatava kahju summa sõltuvusse seadmine sellest, kas töö tellitakse kindlustusandja partnerilt:„On 14. Feb 2025, at 11:32, Sofya Koledenkova wrote: Tere! Käesolevaga edastame Teile kahjuotsuse. Kirja manusest leiate meie koostööpartneri Teplomontaaž OÜ hinnapakkumise taastamistöödele summas 1859.46 €. Hüvitamisel arvestame maha kodukindlustuse lepingu GJEEE 1212157 järgse omavastutuse 200 €.Palun täpsustage, kas soovite, et kahjueelse olukorra taastab Gjensidige koostööpartner Teplomontaaž OÜ? Sellisel juhul kindlustusandja garanteerib koostatud pakkumise alusel Teplomontaaž OÜ-le summa 1659.46 €, omavastutuse osa 200.00 € tuleb tasuda Teil otse tööde teostajale teie omavahelise kokkuleppe alusel. Teie variandina saame pakkuda Teile kokkuleppelise rahalise hüvitise summas 1101.62 €, millest on maha arvatud 30% remonttööde maksumusest ja lepingukohane omavastutus 200.00 €. Kokkuleppelise rahalise hüvitise valiku korral hüvitame 1101.62 € Teie kahjuavalduses märgitud XXX arvelduskontole XXX paari tööpäeva jooksul. Teie valikut ootama jäädes. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kindlustuskaitse on alati piiritletud kindlustustingimustega ning hüvitamisel peame nendest lähtuma. Kui Te siiski leiate, et tehtud otsus ei ole kooskõlas kindlustustingimustega, palume Teil esitada kirjalikus vormis vastavasisulised põhjendatud vastuväited. Juhul, kui meie hinnangul ei ole need seisukohad piisavad otsuse muutmiseks, on Teil õigus esitada hagi kohtule ühe aasta jooksul käesoleva teate kättesaamisest. Kui hagi selle tähtaja jooksul ei esitata, siis vastavalt võlaõigusseaduse § 475 lg 3 vabaneb Gjensidige lepingu täitmise kohustusest. Enne hagi kohtusse esitamist on Teil võimalus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures asuva lepitusorgani poole (www.lkf.ee/lepitusavaldus). Lepitusmenetluse puhul ei peatu eelpool viidatud üheaastane tähtaeg. Parimate soovidega / Best regards Sofya Koledenkova Vanemekspert • Kahjuosakond Senior expert • Claims Department Telefon: (+372) 5396 2272 E-post: sofya.koledenkova@gjensidige.ee“.Kaupleja on otsustanud, et hüvitatava kahju suurus on 1659.46  eurot. Kui tarbija hinnangul ei ole see õige, peab tarbija esitama täiendava kahju hüvitamise nõude ja selle mitterahuldamisel hagi kindlustusandja/kaupleja vastu enne veebruarit 2026. Kui kindlustusandja möönab, et kahjusumma võib olla kahju hüvitamise otsuses märgitust suurem, peab see kajastuma uues kahju hüvitamise otsuses.Tarbija ei ole esitanud usutavat teavet ega tõendeid kahju suuruse kohta. Vaidluste kohtueelsel lahendamisel kohaldub analoogia korras TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt pool, kes mingile asjaolule tugineb, peab selle tõendama. Kui avaldaja hinnangul on hüvitatava kahju suurus 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, peab avaldaja seda tõendama.Olukorra lahendamiseks on tarbija huvides teha kindlaks ja tõendada hüvitatava kahju kogusumma (vajalike taastamiskulude suurus koos käibemaksuga, millest on lahutatud omavastutuse summa).Reguleerimist vajab kahjustatud asja taastamisega seonduv õigussuhe. Kui kindlustusandja on seisukohal, et ta ei vastuta taastamistöö ja materjalide eest, oleks vajalik, et avaldaja ja remonditöö teostaja vahel vormistatakse kirjalik töövõtuleping. Selle lepingu ese võiks olla kõigi X kuupäeval toimunud kindlustusjuhtumi põhjustatud kahjustuste remont. Lepingus võiks olla kokkulepe, et töö eest tasub kindlustusandja vastavalt töövõtja ja kindlustusandja kokkuleppele, mis on sõlmitud enne töövõtulepingu sõlmimist. Täiendavate kindlustusjuhtumiga seotud tööde ja kulude selgumise puuks võiks lepingus olla töövõtja kohustus ka need tööd teha ning täiendav tasu kindlustusandjaga kokku leppida. Leping peaks piirama tellija tasumiskohustuse omavastutuse summaga, kui pooled ei ole kokku leppinud täiendavate tööde teostamise ja määrama töö lõpetamise tähtaja ja sanktsioonid viivituste korral. Praeguse asjaajamisviisi puhul on arvestatud pigem kindlustusvõtja ning remondiettevõtja huvi, kliendi huvid on halvasti kaitstud. Sellina asjade korraldus tekitab arusaamatust, vaidlusi ja rahulolematust ning kahjustab kindlustusteenuse mainet.Kaupleja ei ole kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kui avaldaja kogub tõendid selle kohta, et tegelik kahju on suurem, kui on kaupleja otsuses ja pooled kokkulepet ei saavuta, tuleb kaaluda hagi esitamist arvestades § 475 lg 3. 

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu, mille kindlustusjuhtum on reisi ärajäämine kindlustatu tervisest sõltuva asjaolu tõttu. Esitatud asjaolude kohaselt on kindlustusjuhtum toimunud. Kaupleja keeldub kahju hüvitamast põhjusel, et kaupleja hinnangul põhjustas reisi ärajäämise juba varem alanud haigus. See kindlustusandja väide ei ole tõendatud, tegemist on kahjukäsitleja seisukohaga. Tarbija on viidanud mitmele põhjusele, miks kindlustatu võis ennast halvasti tunda ning tagantjärele ja olukorda arvestades ei ole enam võimalik tuvastada, mis oli halva enesetunde põhjus enne reisi. Asjaolu, et haigus kui selline eksisteeris enne diagnoosimist, on õige, kuid see, et antud haigus põhjustas reisi ärajäämise, on tõendamata ja asjaolusid arvestades võis sellel olla muid põhjuseid. Haigestumine ja diagnoosimise aeg on tarbija poolt tõendatud arstitõendiga. Kindlustusandja seda tõendit ei aktsepteeri, põhjust avaldamata. Arstitõendi õigsuses puudub alus kahelda. Kaupleja nõuab tarbijalt kindlustatu kogu epikriisi esitamist selleks, et tõendada kaupleja hüvitamiskohustuse puudumist. Vastavalt VÕS § 476 ja pooltevahelisele lepingule on tõendatud, et kindlustusjuhtum on toimunud, hüvitis on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt võlaõigusseadusest ning kohtupraktikast peab kahju hüvitamisest keeldumise aluse või hüvitise vähendamise aluse tõendama kindlustusandja (kaupleja). Kaupleja ei ole kahju hüvitamisest keeldumise aluse esinemist tõendanud. Kindlustusandja väide, et esineb asjaolu, mis vastavalt kindlustuslepingule saab olla hüvitamisest keeldumise alus, on paljasõnaline. Kindlustusandja nõuab tarbijalt tõendeid olukorras, kus kindlustusjuhtum on toimunud, hüvitamisest keeldumise aluse tõendamiskoormis on kindlustusandjal. Kahju hüvitamisest ei saa keelduda põhjusel, et kindlustustatu ei esita kindlustusandjale tõendeid, mis seda võimaldaksid. Kindlustatu ei pea tõendama hüvitamisest keeldumise asjaolusid. Kindlustatu on esitanud tõendid, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise tõendamiseks ja kahju piiritlemiseks.  Tarbija selgitused selle kohta, et enne haiguse avastamist ei pruukinud kindlustatu ennast selle haiguse tõttu halvasti tunda, on usutavad. Kindlustusandja väide, et reisi ärajäämise põhjus oli tarbijal varem alanud haigus ei ole eluliselt usutav ega tõendatud. Olukorda arvestades ei pruugi selle asjaolu tõendamine enam võimalik olla. Kindlustusjuhtum on toimunud ja kindlustushüvitis on sissenõutavaks muutunud.  Nõude summa osas ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud.

Sisu:Pooltel ei ole vaidlust, et 29.12.2022 avastas avaldaja torustiku lekke, millest teavitas koheselt kindlustusandjat. Kindlustusandja palus torustiku lekke põhjuse likvideerida, mida kindlustusvõtja ka tegi. Kindlustusandja keeldus 06.02.2023 otsusega kindlustushüvitise tasumisest. Kindlustusandja tugineb sellele, et torustiku leke ei ole vaadeldav ootamatu ja äkilise sündmusena. Samuti tugineb kindlustusandja lepingutingimuste punktile 4.20, mille kohaselt ei hüvitata kahju, mis on tekkinud hoone või selle osa vajumisest sõltumata selle põhjusest ning punktile 4.21, mille kohaselt ei hüvitata kahju, mis on toimunud pikaajalisest protsessist. Tarbija toru purunes üks kord, mitte korduvalt. Seega on torustiku lekke näol tegemist ühekordse, ootamatu ja äkilise sündmusega, kuivõrd kahjuliku tagajärje saabumist ei olnud torule peale vaadates võimalik eelnevalt tuvastada. Seega saab asuda seisukohale, et „pikaajaliselt“ on tekkinud küll siseviimistluse kahjustus kuid mitte kahju põhjustanud sündmus. Kahju tekkis torustiku lekke tagajärjel, mitte hoone osa vajumise tagajärjel. Ei ole alust 4.20 kohaldamiseks. Põranda vajumise võis põhjustada leke. Kindlustustingimuste punkt 4.20 kitsendab seaduses sätestatud põhjusliku seose põhimõtet, st ei lähtu kahju tekkimise põhjusest vaid lähtub muuhulgas tagajärjest. Selline tüüptingimus võib oma sisult olla nii üllatav VÕS § 37 lg 3 mõistes kui ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 2 mõttes, kuivõrd tüüptingimus kaldub kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Põhjusliku seose mõiste tuleneb VÕS § 127 lg-st 4 ja on üks olulistest põhimõtetest, st tuleb hüvitada kahju, mis on selle asjaolu tagajärg. Kui torustiku leke on kindlustustingimuste alusel hüvitatav kahju, siis ei saa välistada torustiku lekke tõttu kaasnevaid sündmusi ning lekkest põhjustatud sündmus ei saa ise olla ka lekke põhjustanud sündmus. Samalaadsele seisukohale on Riigikohus jõudnud lahendis 3-2-1-54-06 p 14, kus leidis, et üldjuhul on kahju hüvitamise sätted dispositiivsed, kuid tüüptingimuste puhul ei tohi nende sisu kalduda kõrvale kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on esemelise koosseisu säilitamine. Defineeriv säte on oma sisult imperatiivne ja sellest kõrvale kalduda ei saa. Punkt 4.21 ei kohaldu seetõttu, et punktis ei ole pikaajaline protsess piiritletud ajaliselt vaid teatavate sündmuste loetelu kaudu. Kui mõiste sisu ei ole avatud, siis vaidluse korral kannab tüüptingimuse riski selle kasutaja. Tüüptingimustega seotud tõlgendamise riske kannab kindlustusandja, kui lepingutingimuste välja töötaja.   Nõude koosseisu ega summa osas ei ole vastuväiteid esitatud. Komisjon on seisukohal, et esitatud poliisi alusel tuleb hüvitamisel rakendada omavastutust..  

Sisu:Vastavalt sõlmitud kindlustuslepingule sisaldab see klaasikindlustuse kindlustuskaitset. Tarbija on avaldanud, et toimus kindlustusjuhtum. Kaupleja ei ole vastupidist tõendanud. Kaupleja väidab, et tarbija ei ole saanud kahju, sest sõiduki esiklaas oli varem kahjustatud ja see tuli juba varem vahetada. See kaupleja väide on tõendamata. Kuigi tarbija sõiduki esiklaasil võis varasemast ajast olla kahjustusi, ei ole tõendeid, et tegemist on vigastustega, mille tõttu tuli sõiduki esiklaas vahetada, sest see ei vastanud sõidukile kehtestatud tehnonõuetele. Kuna sõiduki tehnonõuetele mittevastavust tõendatud ei ole, oli sõiduk, sealhulgas selle esiklaas kindlustuslepingu sõlmimise ajal kasutuskõlblik ja kindlustusandja ei saanud nõuda sõiduki esiklaasi vahetamist. Kindlustusandja sõlmis sõiduki suhtes kindlustuslepingu, mis sisaldas klaasikindlustuse kindlustuskaitset olles teadlik, missugune on sõiduki esiklaas. Kindlustuslepingu kehtimise ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel muutus sõiduki esiklaas kasutuskõlbmatuks. See on anutud kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum, mis tuleb lepingu tüüptingimuste alusel hüvitada. Asjaolu, et kindlustusandja juba varem ei soovinud selle klaasi vahetamist hüvitada, ei muuda kindlustusandja poolt hiljem kindlustuslepingu alusel võetud hüvitamiskohustust kindlustusjuhtumi toimumise korral. Pooled on sõlminud kehtiva kindlustuslepingu . Kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimus kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 tuleb kauplejal kindlustuslepingu alusel hüvitada tarbija sõiduki esiklaasi vahetamise kulud.

Sisu:Tüüptingimuste RK101-2019 kohaselt on kindlustusjuhtum: "2.3.2. Reisitõrke kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ära jätmine, katkemine või hilinemine, kui selle vahetu põhjus on...". Kindlustusjuhtum on toimunud. Vastavalt tüüptingimuste punktile 2.3.3.: "Kui reis jääb ära punktis 2.3.2 nimetatud juhtudel, hüvitab Gjensidige taganemisõiguseta ostetud/tellitud reisipaketi või selle osa (nt majutus, lennukipiletid, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid) maksumuse, mida ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenuseosutajalt tagasi saada.". Punkt 2.3.3. sätestab autorendi kulude hüvitamise. Komisjon ei nõustu kauplejaga selles, et kindlustusjuhtumiks on üksnes reisi hilinemine. Tarbijale 24.6.2022 München-Firenze toimuma pidanud reis ei hilinenud vaid jäi ära. Puudub alus selle juhtumi võrdsustamiseks hilinemiseks, tingimuste mõttes on see reisi ärajätmine, asjaolusid arvestades jäi reis osaliselt ära ja kindlustatu pidi ärajäänud lennu asendamiseks lahenduse leidma, kohane on kohaldada tüüptingimuste punkti 2.3.3. regulatsiooni, kuna see kirjeldab tekkinud olukorda enam, kui reisi hilinemise regulatsioon. Kaupleja poolt tüüptingimuste punkti 2.3.5.2. "reisi jätkamiseks vajaliku alternatiivse sõiduki kasutamiseks esialgse pileti soetusväärtuse ulatuses" rakendamine kaupleja poolt ei ole komisjoni hinnangul õige. Tüüptingimuste punkt 2.3.5.2. on kasutatav enamasti olukorras, kus reisija minetab võimaluse kasutada lennutransporti, sest lend jäetakse ära. Juhul, kui tarbija oleks nõustunud kasutama lennuettevõtja poolt pakutud alternatiivi, oleks reis ära jäänud vähemalt 50% ulatuses ja tarbija saanuks kauplejalt nõuda kõigi tehtud reisikulude hüvitamist. See hüvitis olnuks suurem, kui praegune nõue. Seega tuleb alternatiivse transpordi kasutamist vaadata kui kahju piiramist ja vähendamist VÕS § 488 mõttes, mõistlikud kulud kahju piiramiseks ja vähendamiseks peab kindlustusandja hüvitama. Tarbija valis mõistlikuma variandi, kus sai reisi ärajäämist vältida ja asendas lennutranspordi bussi ja rongisõiduga. Kaupleja poolt alternatiivse lahenduse hüvitise piiramine on ebamõistlik ja üllatav tüüptingimus, sest reeglina pikalt ette ostetud lennupiletite hind on odavam, kui sõidu jätkamiseks ostetava kohese väljumisega alternatiivne transport. Kaupleja hüvitamisega viivitamine on alusetu ja kaupleja poolt tarbijale esitatud täiendavate tõendite esitamise nõuded on alusetud. Kahju hüvitamisest keeldumiseks ja hüvitise vähendamiseks vajalike tõendite kogumist ja esitamist ei saa kindlustusvõtjalt nõuda. Kindlustusandja käitumine, kus kindlustusandja viivitab praktiliselt aasta hüvitamisega põhjendusel, et ehk hüvitab kahju lennuettevõtja, ei ole korrektne ega heas usus käitumine kliendi suhtes. Selline hüvitamispraktika muudab kindlustuspoliisi ostmise mõttetuks. Arvestades asjaolusid ja asja vähest keerukust on kindlustusandja kahju hüvitamisega põhjendamatult viivitanud ja põhjustanud tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi.

Sisu:Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Esitatud nõude summade üle vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas kahju kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu alusel. Tarbijavaidluste komisjon saab lahendada tarbija ja kaupleja lepingust tuleneva vaidluse, komisjon ei saa lahendada lepinguvälise kahju hüvitamise nõudeid. Tarbija esitatud nõue siseviimistluse hüvitamiseks ei ole kindlustushüvitise nõue kindlustuslepingu alusel vaid kindlustusandja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue. Seega ei ole katuse hilisest kinnikatmisest tekkinud kahju hüvitamise nõue kindlustuslepingu alusel esitatud nõue ja komisjon ei saa seda menetleda. Basseinikatte ja basseinipõhja ja basseini serva kahjustada saamine kindlustusjuhtumi tõttu ei ole tõendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumi ning kahju ja kindlustusjuhtumi põhjusliku seose tõendamiskoormis on kindlustusvõtjal. Antud juhul on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus, tegemist oli tormituule poolt hoone kahjustamisega. Tõendatud ei ole seda, et basseinikate, basseiniserv ja basseinipõhi on saanud kahjustada seoses kindlustusjuhtumiga. Avaldaja on esitanud selgituse, kuidas võisid asseinikate ja basseinipõhi ja basseini serv kahjustada saada. Kindlustusandja on esitanud asjatundja arvamuse, millest lähtuvalt on tegemist vigastustega, mis on tekkinud enne kindlustusjuhtumi toimumist. Kaaludes avaldaja selgitusi koos kaupleja esitatud väidetega, mis on tõendatud asjatundja arvamusega, leiab komisjon, et avaldaja ei ole tõendanud, et basseiniservast kivide purunemine, basseinikatte purunemine ja basseini leke on põhjustatud kindlustusjuhtumist. Kuna kindlustusjuhtumi tõttu nende asjade kahjustamine ei ole tõendatud, ei ole kindlustusandjal selle kahju hüvitamise kohustust.

Sisu:Poolte vahel on reisikindlustuse kindlustusleping. Vastavalt kindlustuslepingu tüüptingimuste punkti 2.3.2.1 kuni 2.3.2.6 on kokku lepitud kindlustusjuhtumid. Ükski kokkulepitud kindlustusjuhtumitest ei ole toimunud. Avaldaja reis jäi ära selle tõttu, et lennuettevõtja tühistas lennu epideemia tõttu. See ei ole vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule kindlustusjuhtum. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum ei ole toimunud, sellest tulenevalt puudub kindlustusandja hüvitamiskohustus.

Sisu:Kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kahju juhul, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule ei ole tarbija ning kindlustatuga toimunu kindlustusjuhtum. Vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kuna kokkulepitud kindlustusjuhtumit ei toimunud puudub kindlustusandjal hüvitamise kohustus.

Sisu:Tarbija teavitas kindlustusjuhtumist. Tarbija soovis sõiduki parandamist margiesinduses. Sõiduki kahju kindlaks tegemiseks soovitas kindlustusandja pöörduda oma koostööpartnerite poole. Kaupleja nõustus tasuma kahjusumma koostööpartneri hinnapakkumise alusel, kuid ei nõustunud tasuma margiesinduse hinnapakkumises toodud summat, mis oli koostööpartneri hinnapakkumisest oluliselt suurem. Kaupleja viitas sellele, et tegemist ei ole garantiilise sõidukiga (aasta 2011) ning margiesinduses remontimine ei ole kohustuslik. Tarbija lasi sõiduki remontida margiesinduses ning kaupleja hüvitas koostööpartneri hinnapakkumises toodud summa. Tarbija nõuab kahe hinnapakkumiste vahesummat. Kindlustusvaidlustes tõendavad kindlustusandjad sageli, missugune on odavaim hind ja asja parandamise mõistlik kulu võrdsustatakse odavaima kuluga. Siiski ei võrdsusta seadus mõistlikku kulu kõige odavama pakkumuse hinnaga, tavapraktikas mõistlik isik ei osta kõige odavamaid ega kõige kallimaid asju ega teenuseid – ka kindlustushüvitis ei saa olla piiratud vaid odavaima võimaliku teenuse hüvitamisega.

Sisu:Tarbija teavitas kindlustusjuhtumist. Tarbija soovis sõiduki parandamist margiesinduses. Sõiduki kahju kindlaks tegemiseks soovitas kindlustusandja pöörduda oma koostööpartnerite poole. Kaupleja nõustus tasuma kahjusumma koostööpartneri hinnapakkumise alusel, kuid ei nõustunud tasuma margiesinduse hinnapakkumises toodud summat, mis oli koostööpartneri hinnapakkumisest oluliselt suurem. Kaupleja viitas sellele, et tegemist ei ole garantiilise sõidukiga (aasta 2011) ning margiesinduses remontimine ei ole kohustuslik. Tarbija lasi sõiduki remontida margiesinduses ning kaupleja hüvitas koostööpartneri hinnapakkumises toodud summa. Tarbija nõuab kahe hinnapakkumiste vahesummat. Kindlustusvaidlustes tõendavad kindlustusandjad sageli, missugune on odavaim hind ja asja parandamise mõistlik kulu võrdsustatakse odavaima kuluga. Siiski ei võrdsusta seadus mõistlikku kulu kõige odavama pakkumuse hinnaga, tavapraktikas mõistlik isik ei osta kõige odavamaid ega kõige kallimaid asju ega teenuseid – ka kindlustushüvitis ei saa olla piiratud vaid odavaima võimaliku teenuse hüvitamisega.

Sisu:Kauplejal ei ole kindlustushüvitise väljamaksmise kohustust, kui tarbija haigestus enne kindlustuskaitse jõustumist ning sõlmitud kindlustusleping välistab sel juhul kahju hüvitamise. VÕS § 422

Sisu:Vaidluse all oli asjaolu, kas pakettreisil olles kahepäevane matk on kaetud kindlustusega, kui tarbija ei saa sellele minna haigestumise tõttu. Kaupleja hüvitas tarbijale kõik haigestumisega seotud kulutused, kuid ei hüvitanud matka maksumust, viidates sellele, et kindlustustingimused ei kata üksikuid ekskursioone ja matku. Komisjon leidis, et kindlustuskaitsega on tagatud juhtumid, mis vastavad kindlustuslepingu tingimustele 4 ning tarbija juhtumit ei ole neis tingimustes kirjeldatud. Kuivõrd ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, siis leidis komisjon, et tarbija nõuet ei saa rahuldada. VÕS § 422