Sisu:Pooled vaidlevad hüvitatava kahju summa üle. Tarbija on esitanud maksekorralduse, mille alusel sõiduki üürimise eest on tasutud 660 eurot. Tarbija on e-kirjades kauplejale selgitatud, et asendusauto üüriti perioodiks 19.01.26-29.01.26 ) ja üür oli 60 eurot ühe ööpäeva eest. Tulenevalt esitatust ei ole muid dokumente, kus on kajastatud, mis perioodiga oli tegemist ega ka see, mis sõidukiga oli tegemist. Andmed asendusauto kohta ei kajasta kahjujuhtumit ega tekkinud kahju suurust.  Kaupleja ei ole tõendanud, et kahjustatud autole saab üürida asenduse odavamalt, kui 60 eurot ööpäevas.  Kaupleja viitab tüüptingimuste sättele tüüptingimuste lk 11  osale "Hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid": "Seetõttu võime nõuda:• mitme osalisega liiklusõnnetuse korral täidetud liiklusõnnetuse teadet; • politsei õiendit vandalismi, varguse või röövi korral või juhtumite korral, millest peab politseile teavitama; • dokumente, mis tõendavad kahjujuhtumi tõttu tekkinud kulusid; • Teie arstlikku läbivaatust ning teavet tulemuste kohta; • töövõimetuslehe koopiat või muud arsti tõendit; • dokumenti, millega on kinnitatud Teie või kaassõitja osaline - või puuduv töövõime; • surmatunnistust; • vajaduse korral muid dokumente kahjujuhtumi asjaolude ja ulatuse kindlakstegemiseks.". Tüüptingimuste alusel nõutud kulu tõendav dokument esitatud. Kaupleja nõue esitada dokument, milles täpsustub üüritud sõiduki mark, mudel vanus või muu, ei ole kaupleja viidatud tüüptingimuste alusel põhjendatud.  Esitatud maksekorraldusest nähtub sõiduki üürimise eest tasutud summa. Kaupleja on tunnistanud asendussõiduki üürimise vajadust.  Kahju tekkimise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13), see laieneb ka asja kahjustamisega seotud kasutuseelise kaotuse hüvitamisele. Kaupleja on kohustist rikkunud ja tarbijal on VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestatud kahju hüvitamise nõue. Rikutud säte on VÕS § 476 lg 1, mille alusel on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamise kohustus. Hüvitamisvälistust ega hüvitise vähendamise alust ei ole esitatud. Kindlustusjuhtumi toimumises vaidlus puudub.  Kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega ja VÕS § 476 lg 1 eesmärk on, et kogu kindlustushüvitis tuleb välja maksta seadmata lepingus sätestatuga võrreldes täiendavaid eelduseid. 

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlust selle üle, et kauplejal on hüvitamise kohustus, ei ole. Kaupleja on hüvitamise kohustust tunnistanud, hüvitades sõiduki kahjustuste kõrvaldamise kulud. Olukorras, kus sõiduki mootor sai ebakvaliteetse kütuse tõttu kahjustada ja kaupleja on enda hüvitamiskohustust aktsepteerinud ning hüvitanud osa sõiduki remondikuludest ja sõidukit on remonditud, võib olla võimatu koguda usaldusväärseid tõendeid selle kohta, missugune oli olukord enne remondi alustamist. Kaupleja otsus kahju hüvitamise kohta on tehtud. Kaupleja ei saa seda otsust "tagasi võtta" olukorras, kus selgub, et sõiduki kahjustused on suuremad, kui alguses eeldati. Kui kaupleja otsustas tekkinud kahju hüvitada, ei ole enam vaidlust selles, kas hüvitamiskohustus eksisteerib, vaid hüvitada tuleb kõik sõiduki taastamiseks vajalikud kulud.  Kui remondiks vajalikke kulusid oli alahinnatud, ei vabane kaupleja sellega hüvitamise kohustusest. Kahju suuruse kindlakstegemine on vastavalt VÕS § 489 lg 1 kaupleja kohustus, see oleks tulnud kindlaks teha enne seda, kui sõiduki remondiga alustati. Ükski asjaolu ei selgita, miks on vajalik sõiduk ekspertiisiks viia teise autoremonditöökotta. Komisjonile teadaolevalt vaatab sama ekspert sõidukeid ja nende mootoreid üle ka sõidukite asukohtades. Miski ei oleks takistanud sõiduki mootori ülevaatust korraldamast sõiduki praeguses asukohas. Miski ei selgita, miks on kaupleja kahjukäsitlus veninud sedavõrd pikalt. Kaupleja on viivituse põhjustanud nõudes tarbijalt raha ekspertiisi teostamise eeldusena. Tänu kaupleja viivitusele on viibinud sõiduki taastamine ja tarbijale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta ei saa sõidukit kasutada. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandja hüvitamiskohustus sissenõutavaks muutunud kindlustusjuhtumi toimumisega. Kindlustusjuhtumi toimumises vaidlus puudub, kuna kindlustusandja on alustanud hüvitamisega. Kahju hüvitamisest keeldumise alused peab tõendama kindlustusandja, kindlustusandja ei ole tõendanud ühtegi hüvitamisest keeldumise alust. Seega on kindlustusandja rikkunud poolte lepingut (VÕS § 100) ja tarbijal on alus esitada kaupleja vastu lepingu täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 1 või 3). Kaupleja ei ole nõude summa osas vastuväiteid esitanud. Kaupleja vastutust välistavaid ega kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Pooltevahelise lepingu eesmärk on, et kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kui kindlustusandja kasutab kindlustuslepinguga seotud teenuste pakkumisel enda lepingupartnereid, siis vastutab kindlustusandja ka nende teenuste kvaliteedi eest. Kaupleja kahjukäsitlus ei ole nõuetekohane ning kahjukäsitluse kiirus ja selles esitatud väidete sisu ei ole olnud korrektsed.  Kaupleja kohustuse rikkumine ja tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.    

Sisu:Pooled sõlmisid koguriskikindlustuse kindlustuskaitsega kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused, mis sätestavad ka kindlustusjuhtumi välistused, asjakohane välistus on vastavalt tüüptingimustele: "Kindlustuskaitse alla ja hüvitamisele ei kuulu juhtumid, mille on põhjustanud allpool nimetatud algallikad, sündmused, seisundid ja tegevused, ega kahju, mis on tekkinud nende tagajärjel: -vee tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu. Eeldame, et konstruktsioon on katki, kui ehitise välispiirded, mille eesmärk on takistada vee pääsemist ehitisse, vee sissepääsu ei takista; Erandid. Hüvitame kahju, mille on põhjustanud: - vee pääsemine ehitisse konstruktsiooni vigastuse tõttu, kui vigastuse on põhjustanud äkiline ja ettenägematu väline sündmus ning konstruktsiooni vigastus on tuvastatud; - esmakordne vee läbijooks katuse kaudu, kui kahju tekib siseviimistlusele või kodusele varale, kuid ei hüvita katust, mille kaudu kahju tekkis; - pinnavee tõus (st veetaseme tõus maapinnast kõrgemale) või üleujutus". Esitatud asjaolude kohaselt ei olnud kahju põhjus pinnavee tõus ega hoone torustiku purunemine. Vesi on tunginud hoonesse läbi konstruktsiooni, muud põhjust ei ole esitatud, tõendatud ning ei saa mõistlikult eeldada. Eelmainitud tüüptingimus on saanud lepingu osaks. Toimunu ei ole vastavalt pooltevahelisele lepingule kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandjal hüvitamise kohustus, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus on kindlustushüvitise taotlejal, praegusel juhul seega tarbijal. Kaupleja ei ole enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu.  

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus on selle üle, kas kindlustusjuhtum on toimunud.  Kindlustusvõtja väitel on toimunud kanalisatsioonitoru lõhkemine, esitatu alusel ei ole tõendatud, et kanalisatsioonitoru lõhkes. Esitatud on Ivo Liiv hinnang ja fotod, mille järgi „Vajumiste ning ebaõnnestunud ehitustehnilise lahenduse tõttu ei ole klaasseina, trapi ja keraamiliste plaatide liited veetihedad ning vesi on pääsenud konstruktsiooni. Lekked on olnud pikaaegsed, aluspõrand ning seinakarkass on saanud niiskuskahjustusi.“.  Uurides esitatud fotosid, mis on tehtud enne duširuumi põranda avamist on näha, et põranda servas ja trapi ümbruses ei ole plaadid ja trapi ümbrus korrektne. Neis kohtades on võimalik vee läbijooks.  Uurides fotosid, mis on tehtud samast kohast pärast põranda avamist on näha, et niiskuskahjustus ongi samades kohtades, kus eelmises lõigus viidatud ebatihedused olid. Lisaks on fotodelt näha, et niiskuskahjustused on kanalisatsioonitorust kõrgemal ja ka kohas, kus ei ole kanalisatsioonitoru ega veetoru. Seega on esitatu põhjal õige kaupleja seisukoht kahju tekkepõhjuse kohta. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahju on põhjustatud toru lekkima hakkamisest. Esitatu põhjal on kahju põhjus ebakvaliteetne ehitustöö ja see ei ole pooltevahelise lepingu alusel kokkulepitud kindlustusjuhtum.   Vastavalt seadusele (TsMS § 230 lg 1) ja kohtupraktikale peab kindlustuslepingu alusel hüvitist nõudev isik tõendama, et toimunud on kindlustusjuhtum (VÕS § 476 lg 1). Antud juhul ei ole tarbija tõendanud, et toimus kindlustusjuhtum.  Kauplejal ei ole VÕS §  476 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud kahju hüvitise kohustust. Kaupleja kohustise rikkumine puudub ja tarbijal ei ole alust esitada kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 100, 101 lg 1 p 3, 115).  

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Pooled vaidlevad kohase hüvitise summa üle. Kaupleja on esitanud hoone taastamiskalkulatsiooni, mille kohaselt vannitoa põrandatööd on kajastatud vaid 0,5 ruutmeetrise põranda osa remondina. Lisaks ei kajastu osad tööd, millele tarbija tähelepanu juhib, kalkulatsioonis.  Kaupleja ei ole avaldusele vastanud ja on selgitanud, et tarbija peab remondikulude kohta esitama kuludokumendi. VÕS § 489 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Antud juhtumi kohta esitatu põhjal on tarbija esile toonud rea kindlustusjuhtumist tekkinud kahjustusi, mille kõrvaldamise kulud ei ole kaupleja poolt kindlaks tehtud. Kaupleja on väljendanud seisukohta, et kahju suuruse tõendamiskoormis on tarbijal, mis eespool viidatud normi arvestades ei ole õige. Komisjon ei saa asja lahendamisel anda hinnangut ega seisukohta, mis on esitatud tarbija avaldus. Lähtuvalt pooltevahelisest lepingust ja vaidluse sisust käsitleb komisjon avaldust kahju hüvitamise nõudena vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3. Nii kohtus kui analoogia põhjal ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel peavad pooled esitatud asjaolusid tõendama, tsiviilvaidluse lahendamise on võistlev (TsMS § 230 lg 1). On kaheldav, kas on võimalik kvaliteetselt remontida ainult  0,5m2 suurust ala plaaditud põrandast. Hüdroisolatsiooni tegemine sellisel alal vannitoapõrandast on küsitava väärtusega, reeglina tuleb hüdroisolatsioon teostada kogu pinnal ehk kogu vannitoa põranda ulatuses. Lisaks on tarbija viidanud teistele kaupleja (partneri) kalkulatsioonis mittesisalduvatele töödele, mis on vajalikud, kuid mida eelviidatud kalkulatsiooni alusel kalkuleeritud hüvitis ei katnud. Kahju hüvitamise eesmärk on vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eluliselt on usutav, et kaupleja tasutud hüvitisega ei olnud taastamine võimalik, see, et taastamiskulu täpselt kindlaks ei tehtud, on antud vaidluse asjaolusid ja seaduse regulatsiooni arvestades kaupleja riisiko. VÕS § 127 lg 6 alusel, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Komisjonimenetluses on antud norm analoogia korras kohaldatav. Arvestades esitatud lepitusmenetluse materjale ja muid esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab komisjon, et kahju on hüvitatud osaliselt ja hüvitamata summa on 2900 eurot. Esitatu põhjal on kaupleja rikkunud kindlustushüvitise tasumise kohustust (VÕS § 476 lg 1) ja sellega tarbijale tekitanud kahju. Tarbijal on kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3) ja see on arvestades VÕS § 476 lg 1 sissenõutavaks muutunud. Tekkinud kahju ja rikkumine on põhjuslikus seoses. Kaupleja rikkumist vabandavaid ega vastutust välistavaid asjaolusid ei ole tekkinud.   

Sisu:Tarbija ja kaupleja vahel puudub lepingusuhe. Kindlustusleping on korteriühistu ja kaupleja vahel. Nõue on esitatud selle kindlustuslepingu alusel. Tarbija kinnitusel on kaupleja temale üle kandnud hüvitise summas 2146,44 eurot. Kindlustusandja lepingupartner LKB OÜ ei nõustu tarbija väitel remonditööd selle summa eest lõpetama. Tarbijal on otstarbekas leida remondi teostamiseks pädev isik ja tellida remondi teostamine ning nõuda kahju hüvitamist korteriühistult, mis on vastutav hoone üldkasutatava osa korrasoleku ja selle kohustuse rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamise eest. Arvestades, et tarbijal puudub lepingusuhe ja nõue kaupleja vastu, tuleb menetlus TKS § 47 lg 3 p. 1 alusel lõpetada.

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus puudub, et kindlustusjuhtum on toimunud. Tarbija nõuab täiendavalt tuvastatud elektrisüsteemi kahjustuste remondi hüvitamist summas 2458,52 eurot. Kaupleja vastus kirjeldab remondiprotsessi ja kaupleja viitab vastuses, et teeb kindlaks täiendava kahju asjaolud. Kaupleja ei ole täiendava kahju kohta mingit lisateavet esitanud. Kaupleja ei vaidle avaldusele esitatud vastuses vastu täiendava kahju (elektrisüsteemi kahjustus) esinemisele ega selle summale. Kaupleja on rikkunud VÕS § 481 lg 1, mille kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandja täitmise kohustuse arvel raha maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. VÕS § 450 lõike 3 alusel tuleb kaupleja tarbijale tasuda kindlustushüvitis. Arvestades komisjonile esitatud tarbija avaldust on elektritöödeks vajalik summa 2458,52 eurot. Kaupleja ei esitanud sellele vastuväiteid ega vastutõendeid. Komisjoni hinnangul ei olnud veekahju esitatud asjaolude põhjal selline, et kannatada sai kogu korteri elektrisüsteem. Kahju summa kohta esitatud kalkulatsiooni usaldusväärsust vähendab, et kalkulatsiooni koostas avaldaja lähikondne. Seda arvestades peab komisjon põhjendatuks nõuet summas 1200 eurot.  Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS 100, 450 lg 3, 476 lg 1) jättes tarbijale tekkinud kahju hüvitamata. Tarbijal on VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 450 lõike 3 alusel sissenõutavaks muutunud nõue. Tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega. Kindlustushüvitise väljamaksmine on pooltevahelise lepingu kaitsealas, kaupleja vastutust välistavaid ja rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. 

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Toimus kindlustusjuhtum ja kaupleja hüvitas kahju. Tarbija hinnangul jäi osa kahjust hüvitamata. Pooltel on vaidlus selles, kas hüvitamisele kuuluvad arved seoses kütteseadme ümberpaigutamisega. Kaupleja on selgitanud, et hüvitas kütteseadme puhastamise kulud, kuid ülejäänud kulude hüvitamist ei pea kaupleja põhjendatuks.  Tarbija ei ole tõendanud, et vajalik ja kindlustusjuhtumiga seotud oli kütteseadme paigaldamine teise kohta ja sellega seotud kulude hüvitamine. Kui tarbija soovis kütteseadme paigaldada mujale, siis on see tarbija õigus, kuid vaatamata sellele, et seadme ümberpaigutamine toimus tulekahjuga seotud taastamistööde käigus, ei ole kütteseadme viimisel teise asukohta seost toimunud kindlustusjuhtumiga.  Kahju hüvitamisel kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) sättes. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 ja 5 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vaidluse korral on nõude esitajal kohustus esitatud nõude tõendamiseks. Selle põhimõtte sätestavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvid 4 ja 230 ja see rakendub analoogia korras ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Tarbija ei ole tõendanud, et kulud, mille hüvitamist tarbija nõuab, on seoses kindlustusjuhtumiga ning nõude lahendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 127 lg 5.  

Sisu:Pooled sõlmisid koguriskikindlustuse kindlustuskaitsega kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osaks on tüüptingimused, mis sätestavad ka kindlustusjuhtumi välistused, asjakohane välistus on vastavalt tüüptingimustele: "Kindlustuskaitse alla ja hüvitamisele ei kuulu juhtumid, mille on põhjustanud allpool nimetatud algallikad, sündmused, seisundid ja tegevused, ega kahju, mis on tekkinud nende tagajärjel: -vee tungimine ehitisse katkise konstruktsiooni kaudu. Eeldame, et konstruktsioon on katki, kui ehitise välispiirded, mille eesmärk on takistada vee pääsemist ehitisse, vee sissepääsu ei takista; Erandid. Hüvitame kahju, mille on põhjustanud: - vee pääsemine ehitisse konstruktsiooni vigastuse tõttu, kui vigastuse on põhjustanud äkiline ja ettenägematu väline sündmus ning konstruktsiooni vigastus on tuvastatud; - esmakordne vee läbijooks katuse kaudu, kui kahju tekib siseviimistlusele või kodusele varale, kuid ei hüvita katust, mille kaudu kahju tekkis; - pinnavee tõus (st veetaseme tõus maapinnast kõrgemale) või üleujutus". Esitatud asjaolude kohaselt ei olnud kahju põhjus pinnavee tõus ega hoone torustiku purunemine. Vesi on tunginud hoonesse läbi konstruktsiooni, muud põhjust ei ole esitatud, tõendatud ning ei saa mõistlikult eeldada. Eelmainitud tüüptingimus on saanud lepingu osaks. Toimunu ei ole vastavalt pooltevahelisele lepingule kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandjal hüvitamise kohustus, kui toimunud on kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus on kindlustushüvitise taotlejal, praegusel juhul seega tarbijal. Kaupleja ei ole enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal puudub nõue kaupleja vastu.  

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlust selle üle, et kauplejal on hüvitamise kohustus, ei ole. Kaupleja on hüvitamise kohustust tunnistanud, hüvitades sõiduki kahjustuste kõrvaldamise kulud. Olukorras, kus sõiduki mootor sai ebakvaliteetse kütuse tõttu kahjustada ja kaupleja on enda hüvitamiskohustust aktsepteerinud ning hüvitanud osa sõiduki remondikuludest ja sõidukit on remonditud, võib olla võimatu koguda usaldusväärseid tõendeid selle kohta, missugune oli olukord enne remondi alustamist. Kaupleja otsus kahju hüvitamise kohta on tehtud. Kaupleja ei saa seda otsust "tagasi võtta" olukorras, kus selgub, et sõiduki kahjustused on suuremad, kui alguses eeldati. Kui kaupleja otsustas tekkinud kahju hüvitada, ei ole enam vaidlust selles, kas hüvitamiskohustus eksisteerib, vaid hüvitada tuleb kõik sõiduki taastamiseks vajalikud kulud.  Kui remondiks vajalikke kulusid oli alahinnatud, ei vabane kaupleja sellega hüvitamise kohustusest. Kahju suuruse kindlakstegemine on vastavalt VÕS § 489 lg 1 kaupleja kohustus, see oleks tulnud kindlaks teha enne seda, kui sõiduki remondiga alustati. Ükski asjaolu ei selgita, miks on vajalik sõiduk ekspertiisiks viia teise autoremonditöökotta. Komisjonile teadaolevalt vaatab sama ekspert sõidukeid ja nende mootoreid üle ka sõidukite asukohtades. Miski ei oleks takistanud sõiduki mootori ülevaatust korraldamast sõiduki praeguses asukohas. Miski ei selgita, miks on kaupleja kahjukäsitlus veninud sedavõrd pikalt. Kaupleja on viivituse põhjustanud nõudes tarbijalt raha ekspertiisi teostamise eeldusena. Tänu kaupleja viivitusele on viibinud sõiduki taastamine ja tarbijale on tekkinud kahju seoses sellega, et ta ei saa sõidukit kasutada. Vastavalt VÕS § 476 lg 1 on kindlustusandja hüvitamiskohustus sissenõutavaks muutunud kindlustusjuhtumi toimumisega. Kindlustusjuhtumi toimumises vaidlus puudub, kuna kindlustusandja on alustanud hüvitamisega. Kahju hüvitamisest keeldumise alused peab tõendama kindlustusandja, kindlustusandja ei ole tõendanud ühtegi hüvitamisest keeldumise alust. Seega on kindlustusandja rikkunud poolte lepingut (VÕS § 100) ja tarbijal on alus esitada kaupleja vastu lepingu täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 1 või 3). Kaupleja ei ole nõude summa osas vastuväiteid esitanud. Kaupleja vastutust välistavaid ega kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Pooltevahelise lepingu eesmärk on, et kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kui kindlustusandja kasutab kindlustuslepinguga seotud teenuste pakkumisel enda lepingupartnereid, siis vastutab kindlustusandja ka nende teenuste kvaliteedi eest. Kaupleja kahjukäsitlus ei ole nõuetekohane ning kahjukäsitluse kiirus ja selles esitatud väidete sisu ei ole olnud korrektsed.  Kaupleja kohustuse rikkumine ja tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.    

Sisu:Pooled sõlmisid kindlustuslepingu. Kindlustusjuhtumi toimumise üle puudub vaidlus. Kindlustusjuhtumiga seotud kahju on hüvitatud välja arvatud vaieldav osa kahjust - remonditöö käigus tekkinud plekid. Vaidluse ese on, kas parketile tekkinud plekid on tekkinud remondi käigus. Kohtumenetluses (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama asjaolud, millele ta tugineb, samuti vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Ei ole võimalik tuvastada, kuidas plekid tekkisid ja millal need tekkisid. Poolte esitatud tõendid on vastuolulised. Asjatundjate arvamused plekkide tekkepõhjuste üle lahknevad. Tarbija asjatundja vastab küsimusele, millele ta pidi vastama, liiga umbmääraselt: "põrandale plekkide tekkimise põhjuseks on pahtli- ja värvitööde halb kvaliteet, heast ehitustavast mittekinnipidamine (põrandad jäeti korralikult katmata enne töödega alustamist) ja/või valede materjalide kasutamine või tehnoloogia." Ei ole aru saada, millele asjatundja kõiki neid väiteid esitades tugineb. Kaupleja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei ole võimalik, et tegemist on remonditöö käigus tekkinud plekkidega, kuna need asuvad lakikihi all. Komisjon ei pea poolte esitatud asjatundja arvamusi veenvateks. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus on üldsõnaline ega ole kontrollitav. Samad puudused on kaupleja esitatud arvamusel. Sellest ei selgu, mille alusel võidetakse, et plekid on lakikihi all, mitte ei ole tegemist lakikihi kahjustumisega. Samuti ei ole vana põranda puhul ilmselt võimatu, et lakikahjustuste kohas mõjutab keemiliselt aktiivne reaktsioon ka laki all olevat kihti. Tarbija põrand, mille üle on vaidlus, on fotode põhjal paigaldatud ilmselt ammu, sellel on märgata olulist kulumist ja erinevaid defekte. Põrand ei ole tasapinnas, lippide vahed on kohati liiga suured, lipid on teineteise suhtes viltu, näha on hooletu lihvimise jälgi. Tuleb tõdeda, et vaidlusalused plekid ei mõjuta arvestataval määral üldist kvaliteeti ega välimust. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine samasse olukorda, kui hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Samas lõige 5 sätestab, et hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eeskätt säästetud kulud. Antud juhul tuleb tõdeda, et vaidlusaluse põranda kvaliteet ja üldmulje ei muutu seoses vaidlusaluste plekkidega. Samas põranda ülelihvimine ja uus lakkimine muudaks põranda olukorra, mis enne kindlustusjuhtumit ja on praegu tänapäeva standardite järgi remontivajav, lähedaseks uueväärsega – kui jätta asendamata parkett. Avaldus jäetakse rahuldamata, kuna see ei ole tõendatud.

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste lk 11 ei ole kindlustusandjal kohustust huvitada kahju, mis tekib seoses ette planeeritud tööde tegemisega. Muudele alustele kahju hüvitamisest keeldumisel kindlustusandja ei tugine, loobudes väitest, et tegemist on ebaoluliste kahjustustega. Kindlustuslepingus kehtivad poolte kokkulepitud tingimused ja koguriski kindlustuse kindlustuskaitse puhul on tavapärane, et tingimused välistavad teatud kahju hüvitamise. Antud välistava tingimuse osas ei saa väita, et tegemist on üllatava või ebaselge lepingutingimusega. Seega on antud lepingutingimus kehtiv ja kaupleja võib selle alusel kahju hüvitamisest keelduda. Asjaolus, et kahju tekitati garantiitööde läbiviimisel, ei ole vaidlust. Tarbija kinnitab, et nii see oli. Kindlustusandja ei ole tarbijaga suheldes käitunud arusaadavalt. Tarbijale esitatud kirjade põhjal võib mõista, et tegemist on kindlustuslepingu alusel hüvitatava kahjuga. Kindlustusandja ei teinud kahjukäsitluse toiminguid, vaid sundis enda klienti hankima erinevaid hinnapakkumisi koormates sellega klienti asjatult, sest hinnapakkumiste kogumisel ei ole mõtet, kui kahju ei kuulu hüvitamisele. Selline kahjukäsitlus ei loo kindlustusandjast ega kindlustusteenusest head või korrektset kuvandit. Kindlustusandja hüvitamiskohustus eeldab vastavalt võlaõigusseaduse § 476 lg 1, et toimunud on kindlustusjuhtum. Antud juhul puudub kindlustuslepingu tingimuste kohaselt hüvitamise kohustus. Komisjon nõustub kindlustusandjaga, et kahju tekitamise eest vastutaval isikul on kohustus see hüvitada. Kahju tekitanud isik on see, kellel oli kohustus teha tarbijale garantiikorras remonditööd. Arvestades, et tarbijal on tõendid, et kahju tekitati remonditööde käigus ja samuti kahju suuruse kohta, on tarbijal mõistlik kaaluda nõude esitamist vastutava isiku vastu. Kaaluda võib maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamist. See on veebi vahendusel toimuv ning keskmisele isikule jõukohase keerukusega toiming. Vastavalt nõude summale tuleb leida tasumisele kuuluv riigilõiv ja täita veebis olemasolev vorm. Kui teine pool esitab vastuväite, on võimalik üle minna hagimenetlusse. Asjaolusid ja tõendeid arvestades on tarbijal hea võimalus nõude esitamisel edu saavutada. Arvestades toimunud probleemset kahjukäsitlust ja asjaolu, et tarbija on kaupleja klient, võiks kindlustusandja kaaluda tarbijale vajaliku abi osutamist tarbija nõude realiseerimisel vastutava isiku vastu. Kindlustusteenuse eesmärk on kliendile kahju tekkimise korral abi osutada, mitte tekitada ebavajalikku asjaajamist ja täiendavat ajakulu. Enamus kindlustusandjaid pakuvad enda kliendile mõistlikus ja vajalikus ulatuses nõustamist ja abi ka olukordades, kus kahju on tekkinud kuid kindlustuslepingu alusel hüvitamiskohustus puudub.

Sisu:Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Vaidlus on, kas toimunu on kindlustusjuhtum. Kaupleja vastuse kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga, kui kahte kaupleja viidatud välistust ei esine. Kindlustusadja on otsuses esitanud asjakohaste tüüptingimuste sätted osaliselt, jättes ühe sätte puhul viitamata tingimuste osa, mis on tarbija kasuks. Arvestades, et antud tüüptingimused ei ole enam veebis kättesadavad, on selline kindlustusandja käitumine pahauskne ja ei ole kooskõlas kindlustuse hea tavaga. Kindlustusandja viitatud ehitusviga puudutav säte on järgnevalt esitatud tervikuna (allakirjutanu palus kauplejalt tüüptingimuse tervikteksti, mis viidatud): "- vigane ehitus- või remonditöö; arvutus-, planeerimis- või projekteerimisviga; defektsete või ebasobivate ehitusmaterjalide kasutamine; Erand. Hüvitame kahju, kui eelnimetatud põhjustel on toimunud äkiline ja ettenägematu sündmus, kuid me ei hüvita seda osa kindlustatud esemest, mis kahju põhjustas. Näited. - Kui korsten ei ole ehitatud projekteerimisnõuete kohaselt ja see põhjustab tulekahju, hüvitame ehitisele tekkinud kahju, kuid ei asenda korstent. - Kui vannitoa seinaplaadid on kinnitatud liiga vähese plaadiliimiga ning kukuvad seetõttu alla ja kahjustavad kraanikaussi, hüvitame kraanikausile tekitatud kahju, aga mitte seinaplaate. - Kui vesi või niiskus pääseb vigase ehitustöö tõttu soojustuse ja krohvi vahele ning kahjustab eluhoone välisseina, ei kuulu kahju hüvitamisele, sest tegemist ei ole äkilise sündmusega. - Kui ehitise soojustusmaterjal on ebakvaliteetselt paigaldatud ning see on tekitanud külmasillad ja kondensatsiooni- või hallituskahjustusi ehitise siseviimistlusele, ei asenda me soojustusmaterjali, sest kahju pole põhjustanud äkiline või ettenägematu sündmus. Me ei hüvita ka siseviimistluse kahjustusi, sest kondensatsioon ja hallitus ei kuulu kindlustuskaitse alla.". Eespool viidatud erand, mille kaupleja jättis enda otsuses avaldamata, sätestab üheselt, et ka ehitusveast tekkinud kahju hüvitatakse, jättes hüvitamata purunemise põhjustanud kindlustatud eseme. Antud juhul ei ole tõendeid selle kohta, et mahuti põhjustas iseenda purunemise. Kaupleja otsuse kohaselt on mahuti purunemise põhjus märg pinnas. Seega kuulub.tekkinud kahju hüvitamisele. Esitatu põhjal ei ole toimunud pinnase ega mahuti liikumist. Mahuti kõrval toimunud vajumise harilik põhjus on vale täitepinnas või täitepinnase halb tihendamine, mitte mahuti liikumine. Kaupöleja ega kaupleja asjatundja ei ole tuvastanud mahuti nihkumist ja tingimuste kohaselt ei oleks ka see kindlustusjuhtumi välistus, see pole ehitise nihkumine, mahuti on rajatis, mitte ehitis. Arvestades esitatut võis ehitaja teha vea mahuti paigaldamisel ja mahuti lõhkuda või oli mahuti valmistusveaga, kuid see defekt parandati. Mahuti tagasipaigaldamisel võidi teha viga mahuti ümbruse täitmisel, kuid ei ole tõendeid, et see põhjustas mahuti liikumise. Mahuti võis puruneda, nagu kaupleja asjatundja arvamusest tuleneb, liigniiske pinnase vajumise tõttu. Kui pinnas vajus võis pinnases olnud kivi liikuda vastu mahutit ja selle katki suruda. See on tulenevalt kaupleja tüüptingimustest hüvitatav kindlustusjuhtum, väkistused ei kohaldu. Kaupleja teine keeldumise alus ei ole asjakohane, kuna siin on sätestatud: "ehitise või selle vundamendi, seinte või muude konstruktsioonielementide vajumine, kerkimine, liikumine, paisumine, materjali kulumine, vibratsioon". Millegi loetletu toimumist ei ole esitatud ega tõendatud, tarbija hoone, selle seinad, vundament ja muu pole liikunud. Reoveemahuti on rajatis ning see ei ole esitatu kohaselt kuhugi liikunud. Kaupleja otsuses toodud juhtunu kirjeldus "mahuti purunemise võimalik põhjus on vettinud pinnasest tekkinud koormus, mis ületas mahuti põhja tugevuse ning põhjustas selle sissevajumise ja murdumise korpuselt" vastab koguriskikirjelduse kindlustusjuhtumile, kuni kaupleja ei tõenda, et selline pinnas mahutil on ehitusviga. Arvestades mahuti vigastuse asukohta ei ole kahjustust tekitanud mahutil olnud pinnas vaid mahuti paigaldamise järel mahuti ümber olnud pinnase vajumine, mille käigus sattus kivi vastu mahutit. Mahutil asunud pinnas iseenesest ei ole ehitusviga vaid mahuti purunemise võis põhjustada mahuti peal oleva pinnase kuivendamiseks kasutatud drenaazi ummistumine. Ka sellel juhtumil tuleks mahuti asendamine hüvitada, küsimus võiks olla kuivenduse parandamise mittehüvitamises. Esitatud asjatundja arvamuses viidatakse võimalusele, et juhtumi toimumisele aitas kaasa mahuti tootmisviga. Kui purunemise põhjus oli tootmisviga, tuleb see tingimuste kohaselt hüvitada. Kindlustusandja on kahju hüvitamise otsuses üldsõnaline, tõendatud ei ole ühtegi hüvitamist välistavat asjaolu. Kaupleja otsuses esitatud üldsõnaline jutt sellest, mis võis olla toimunu põhjus, et ole tõend küvitamisvälistuse esinemise kohta. Kaupleja viited sellele, et tarbija on ise mahutist vett välja pumbanud ei tõenda, et tegemist on ehitusveaga või muu hüvitamisvälistusega. Mahuti võis enne purunemist pinnaveega täituda, kui vesi tungis mahutisse läbi torustiku või tühjendamisava. Kaupleja ei ole tõendanud, et mahuti purunes praegu tuvastatud viisil kohe pärast paigaldamist. Kindlustusandja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Antud juhul on tarbija juhtumi toimumise tõendanud. Vesi hakkas ootamatult tungima majja, on selgunud, et selle põhjustas kanalisatsioonimahutis olev pragu. Tõendeid ja asjaolusid ning toimunud ülevaatusi arvestades on toimunu kindlustusjuhtum. Hüvitamisest keeldumise aluse esinemise peab tõendama kindlustusandkja, kaupleja ei ole hüvitamisest keeldumise aluse esinemist tõendanud. Kaupleja viidatud lepingutingimused ja tuvastatud asjaolud hüvitamisest keeldumiseks alust ei anna. Arvestades esitatut on kindlustusandja teinud ebaõige otsuse ja valesti keeldunud kahju hüvitamisest, kindlustusjuhtum on esitatu põhjal toimunud ja kindlustusandjal on kohustus kahju hüvitada.

Sisu:Pooled sõlmisid kodukindlustuse lepingu, millega kaupleja võttis enesele kohustuse kindlustada kindlustuskohas võimalikud riskid koguriskikindlustuse põhimõttel ning tarbijal tuleb maksta kokkulepitud ulatuses kindlustusmakseid. Tarbija elukohas toimus kindlustusjuhtum, mille tagajärjel tekkis kindlustatud hoone siseruumides veekahju. Kaupleja leiab, et katuse lekkekoht ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel ning et katuse lekkekoha väljaselgitamise kulu ei ole hinnatav kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulutusena. Komisjon leiab, et tulenevalt VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 422 lg 1, VÕS § 423 lg 1 ja lg 2, VÕS § 488 lg 1

Sisu:Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki kahjustused on tekkinud ühe või kahe kindlustusjuhtumi tagajärjel. Riikohus on otsuses nr 3-2-158-17 p 3 märkinud, et kindlustuslepingu rikkumise tõendamise kohustus on kindlustusandjal, kes lepingurikkumisele tugineb. Kaupleja on oma vastuses möönnud, et teoreetiliselt on võimalik selliste kahjustuste tekkimine ühel ja samal ajahetkel. Kaupleja ei ole tõendanud, et ustel olevad vigastused pole tekkinud ühest kindlustusjuhtumist, mistõttu uste kahjustuste hüvitamisel ei ole kauplejal õigust kohaldada kahte omavastutust. Komisjon nendib, et peegli ja uste vigastused on tõenäoliselt erinevatest kindlustusjuhtumitest ning peegli kahjude hüvitamisel on kindlustusandjal õigus kohaldada täiendavat omavastutust. VÕS §476 lg 1

Sisu:Poolte vahel on vaidlus kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse üle. Komisjoni hinnangul on korteri kahjustused tekkinud erinevate asjaolude/põhjuste koostoimes. Kahjustuste ulatus ja taastamise kulu ei ole kululiikide osas täpselt (matemaatiliselt) jagatav. Sellest tingituna leiab komisjon, et kahjustatud isiku osa kahju põhjustamises tuleb kindlaks määrata proportsionaalselt. Komisjon leiab, et hinnapakkumises toodud kulu tuleb 70% osas jätta kindlustusandja kanda.

Sisu:Kindlustuslepingus on hüvitised kokku lepitud olukordades, kus reisitõrke korral lisanduvad põhjendatud majutuskulud. Selle tõttu olukord, kus lennuliin on muutnud lennugraafikut nii, et tarbija reis muutub kaks päeva pikemaks, on kindlustusandjal kohustus lisandunud majutuskulud hüvitada. VÕS § 476 lg 1; VÕS § 489 lg 1