Sisu:Tarbija palus tuvastada, et krediidiandja rikkus krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Komisjon leidis, et tarbija ei ole rikkumist tõendanud. Menetluses tuvastati, et tarbija deklareeris krediiditaotluses ise sissetulekuks 3500 eurot kuus ning krediidiandja kontrollis tarbija andmeid täiendavalt pangakonto väljavõtte ja muude andmeallikate abil. Samuti nähtus konto väljavõtetest aktiivne rahaline tegevus ja laekumised erinevatelt kontodelt ning juriidilistelt isikutelt. Tarbija ei esitanud komisjonile kõigi kasutatud kontode andmeid, mistõttu ei olnud võimalik tema tegelikku majanduslikku olukorda tagantjärele täpselt rekonstrueerida ja kontrollida. Komisjon leidis, et menetluses kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et krediidiandja oleks krediidivõime hindamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ning jättis avalduse rahuldamata.

Sisu:Pooled on sõlminud laenulepingu. Vaidlust ei ole selles, et tarbija on laenusumma kätte saanud. Tarbija nõue on, et komisjon tuvastaks tarbijale kahju tekkimise seeläbi, et kaupleja on tarbijale laenu andnud (rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtteid) ja lisaks  tuvastaks tarbija õiguse kahju hüvitamise nõue tasaarvestada laenu põhisumma tagasimaksmise kohustusega.  Kahju hüvitamise eesmärk on vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Avalduse kohaselt kaupleja rikkumine seisnes kokkuvõtvalt  selles, et tarbijale anti laenu. Tarbija leiab, et laenu tagasimaksmise kohustus on seadusevastane, kui tarbijale antud laenu ei oleks üldse pidanud andma. VÕS § 127 lg 1 eeldab kannatanu varalise olukorra halvenemist. Arvestades, et koos laenu tagasimaksmise kohustusega sai tarbija laenu, ei tekita laenu saamine selle tagasimaksmise kohustuse kaudu kahju. Kahju hüvitamise peamine eesmärk on restitutsioon. Laenu andmine ei tekita laenusaajale kahju. Tarbija ei ole kahju tekkimise asjaolusid esitanud ega tõendanud, samuti puudub teave väidetava tekkinud kahju suuruse kohta. Kui seaduserikkumise tõttu oli sõlmitud laenuleping tühine, siis tuleb pooltel saadu tagastada, sealjuures tuleb tagastada ka saadud laenu põhisumma. Antud vaidluses ei ole küsimus kõrvalkohustuste täitmises, kaupleja on nõustunud nende osas nõudest loobuma. Tarbija heidab kauplejale ette VÕS § 403⁴ ja KAVS § 50 lg 4 rikkumist. Kui jaatada antud normide rikkumist, oleks sellel õigusaktides sätestatud tagajärjed, ehk võimalus, et tarbija vabaneb laenulepingu kõrvalkohustuste täitmisest või osutub leping seadusevastaseks ja tühiseks. Kui sõlmitud lepingul ei ole õiguslikke tagajärgi, siis tuleb aluselt saadu tagastada. Tarbijal ei saanud seeläbi, et kaupleja andis tarbijale üle laenusumma, kahju.  Eesitatu põhjal ei ole kaupleja tarbijale kahju tekitanud (VÕS § 115) ja tarbijal ei ole alust esitada kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3) ega seda tasaarvestada sõlmitud lepingu alusel tekkinud laenu põhisumma tagastamise kohutusega.