Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 21.11.2025 kirjaga nr DM-126990-35 Kunsu liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Taotletava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 10,55 ha ja teenindusmaa pindala on12,86 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 16 tuh m³. Kaevandatud maavara hakatakse peamiselt kasutama piirkonna ehitustegevuste varustamiseks (ehitus ja teedeehitus). Keskkonnaluba taotletakse 10 aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse rohumaaks ja kaitsealuse liigi elupaigaks (veekoguks).

Taotletav mäeeraldis hõlmab Kunsu liivamaardla (registrikaart nr 1009) aktiivseid tarbevaru plokke 1, 2 ja 3 täielikult. Geoloogilise uuringuga on taotletava mäeeraldise piires arvele võetud maavaravarud (seisuga 16.11.2022) järgmised: plokk 1 aT (täiteliiv) pindalal 4,12 ha – 84 tuh m³; plokk 2 aT (ehitusliiv) pindalal 2,35 ha – 39 tuh m³; plokk 3 aT (täiteliiv) pindalal 4,07 ha – 48 tuh m³ . Aktiivne tarbevaru on seega kokku 171 tuh m³, millest kaevandatav on 152 tuh m³ (täiteliiv 116 tuh m³ ning ehitusliiv 36 tuh m³).

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:
1. Enne kaevandamistegevusega alustamist inventeerida piirkonna kaevud 500 m raadiuses mäeeraldise välispiirist ning fikseerida ümbruses asuvate majapidamiste kaevude asukohad, seisukord, sügavused, veetasemed ja vee kvaliteet (kvartaalne fooniseire aasta lõikes). Kvaliteedinäitajatest määrata: ammoonium, heljum, nitraat, nitrit ja naftasaadused. Kaevude veetaseme mõõtmise kohta koostada vastav akt, mis on allkirjastatud kaevu omaniku ja ettevõtte esindaja poolt. Mõõtmisaktid ja vee kvaliteedi analüüsid esitada Märjamaa Vallavalitsusele ja Keskkonnaametile;
2. Kui on tekkinud kahtlus, et karjääri vahetus läheduses asuvate salvkaevude veetase on langenud kaevandaja tegevuse tõttu, tuleb loa omanikul tellida vastav eksperthinnang, mille alusel tehakse kindlaks kaevu veetaseme languse põhjused. Kui eksperthinnanguga on tõendatud, et veetase karjääri mõjupiirkonnas olevates kaevudes on langenud tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet on halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, siis tuleb arendajal asendada need sügavamatest veekihtidest toituvate kaevudega ja kanda kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude tamponeerimine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Uued kaevud tuleb rajada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul.
3. Materjali väljaveoks kasutatav Kunsu-Aruküla tee (nr 5040079) tuleb veoks kasutatavas ulatuses rekonstrueerida enne vedudega alustamist kruustee tee ehitamise kvaliteedi nõuetele vastavalt majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101.
4. Karjääri lubatud tööaeg tööpäevadel on ajavahemikus 8.00-17.00. Eriolukordadel, kus töid on vaja teha kauem ja/või nädalavahetustel, tuleb saada selleks Märjamaa Vallavalitsuselt eraldi kirjalik kooskõlastus;
5. Nädalavahetustel ja riigipühadel on karjääris töötamine keelatud;
6. Lähimate elamute suunale, s.o ida- ja kirdesuund, tuleb rajada minimaalselt 3 m kõrgune müratõkke vall. Liigikaitselisel kaalutlustel tuleb müravall rajada ka mäeeraldise teenindusmaa kaguserva;
7. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
8. Karjääri väljaveoteedel (s.h riigi kõrvalmaantee Haimre-Sulu-Velise tee (nr 20176)) tuleb vedude teostamise ajal tagada tolmutõrje veo piirkonnas kuni mustkattega teeni;
9. Karjääri tegevusega seonduva õhusaaste leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰ C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta;
10. Harivesiliku ning rabakonna seisukohast on kaevandustegevust võimalik läbi viia vaid vanast karjäärialast väljas pool, aladel, kus varem pole maa-ainest kaevandatud. (vastavalt kahepaiksete eksperthinnangus esitatud joonisele 2). Selleks, et kaevandustegevus harivesilike ja rabakonnade sigimisveekogude seisundit ei mõjutaks ega ajutiste veekogude hüdroperioodi ei lühendaks, tuleb kaevandamine planeerida ja läbi viia etapiviisiliselt, nii et mõlemat potentsiaalset karjääriala ei avataks samaaegselt, vaid kaevandamine toimuks esmalt ühel ja seejärel teisel kaevandusalal;
11. Potentsiaalsele püsielupaiga territooriumile ei tohi ladustada katendit, väljakaevatavat maa-ainest ega ka mingeid muid kaevandustegevusega kaasnevaid materjale. Kaevandatava materjali transpordil võib kasutada olemasolevat teed, kuid kindlasti ei tohi läbi sõita vanas liivakarjääris asuvatest vesilike ja rabakonnade elupaikadest (sigimisaladest);
12. Kaevandatud ala korrastamine harivesilikele ja rabakonnadele sobivaks elupaigaks peab toimuma koheselt pärast kaevandamise lõppemist, et ammendatud alal saaks hakata kujunema sobiv elupaigakompleks. Kuna nii harivesilikud kui rabakonnad vajavad maismaaelupaigana metsa, mille väljakujunemiseks kulub enam kui 20 aastat, siis on oluline, et nii kaevandusala ümbruses säiliksid metsaga kaetud alad, mis toimivad maismaaelupaigana;
13. Rajatavad väikeveekogud peavad olema päikesele avatud ja laugekaldalised, et tekiks madalaveeline, kiiresti soojenev kaldaala. Rajatavad veekogud peavad olema erineva sügavusega (maksimaalne vee sügavus peaks jääma vahemikku 0,5 m – 1 m), et tagada sigimistingimused erinevate sademetega aastatel. Korrastamisel tuleb eksperdi juhendamisel rajada potentsiaalseid sigimisveekogusid mõlemale kaevandusalale;
14. Selleks, et hinnata kaevandustegevuse mõju harivesiliku ja rabakonna asurkondandele ja sigimisveekogude seisundile, samuti korrastustööde tulemuslikkust ning rajatud väikeveekogude sobivust kahepaiksete sigimispaigana, tuleb veekogusid seirata iga-aastaselt nii kaevandustegevuse ajal kui ka korrastustööde järgselt. Seire tulemustest lähtuvalt (harivesiliku/rabakonna esinemisest/mitteesinemisest, veetaseme olulisest langusest) saab veekogusid korrigeerida, kusjuures seiretulemuste analüüsi ja soovitused vajalikekes tegevusteks peab tegema samuti kahepaiksete ekspert;
15. Tulenevalt väike-konnakotka kohta antud eksperthinnangust tuleb müra mõju vältimiseks teha ettevalmistavad mürarikkad tööd (metsaraadamine, katendi koorimine, vallide kuhjamine jm) väljaspool lindude pesitsusaega (01.09-10.03). Sellega välditakse ka võimalikku lindude pesakondade hukkumist raadamistööde ja katendi koorimise käigus. Samuti on soovitatav mäeeraldise kagu serva kuhjata vähemalt 2-3 m kõrgused katendist vallid, et takistada karjäärist müra levikut.

KMH jäeti algatamata KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on Marina Minerals OÜ (registrikood: 11349875) , kontaktandmed:Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee, telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-126990 alt.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 18.11.2025 kirjaga nr DM-128288-18 Väike-Ahli liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Taotletav Väike-Ahli liivakarjäär asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Väike-Ahli külas, hõlmates osaliselt riigile kuuluvat kinnistut Haapsalu metskond 31 (tunnus: 67401:006:0357; 100% maatulundusmaa, pindala 13,66 ha; valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Keskkonnaluba taotletakse 12 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja metsamaaks.

Taotletav mäeeraldis hõlmab Väike-Ahli liivamaardla (registrikaart nr 1023) täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokki. Taotluse kohaselt jääb taotletava mäeeraldise piiresse kokku 711tuh m³ täiteliiva, millest 533 tuh m³ on kaevandatav.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:
1. Rohevõrgustiku eesmärkide tagamiseks tuleb järskudesse nõlvadesse rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs;
2. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad;
3. Mäeeraldisele jääva kuivenduskraavi toimimine tuleb tagada selliselt, et maavara kaevandamisel ei satuks karjääri kogunevat vett kraavi ja sealt suublaks olevasse Asuküla peakraavi. (VEE1105400).

KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on Marina Minerals OÜ (registrikood: 11349875) , kontaktandmed:Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post moonika.aunpuu@keskkonnaamet.ee, telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-128288 alt.