Sisu:Pooled lahendasid vaidluse pooltevahelise kompromissiga. Pooltel puuduvad teiseteise vastu nõuded.

Sisu:Vastavalt võlaõigusseaduse § 218 lg 2-2 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.  Tarbija on asja puudusest ostjat vastavalt võlaõigusseaduse § 220 lg 1 teavitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 221 lg 2 müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.  Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Müüja on keeldunud asja remontimast ja remondikulusid hüvitamast. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas.  Arvestades, et müüja ei ole mõistliku aja jooksul asja puudust kõrvaldanud, on tarbijal õigus tellida parandustöö kolmandalt isikult ja võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 kohaselt hüvitama asja parandamise kulud. Tarbija väitel on kojamehe parandamise kulud 500 eurot, käsipiduri remontimise kulud 300 eurot. Kaupleja on remondi hüvitamisest keeldunud ja kaupleja ei ole nõude summa osas vastuväiteid ega tõendeid esitanud. Kaupleja väitel ei ole tema asja puudusi varjanud. Varjatud puuduse mõiste sisu ei ole puuduse varjamine vaid puuduse mitteselgumine asja müügi ja valduse loovutamise ajal. Esitatu põhjal ilmnesid puudused ning puuduste kõrvaldamise kulude summa osas vaidlus puudub.