Sisu:Tarbija esitas kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuded seetõttu, et kaupleja ei ole põhjendanud üldteenusena elektrienergia müüki ning kuna kaupleja tekitas tarbijale elektrikatkestusega kahju. Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Tarbija taganes lepingust põhjusel, et kaupleja ei kõrvaldanud ostetud esemel puudusi mitmete kuude vältel.

Sisu:Tarbija sõlmis võrguettevõtjaga oma tarbimiskohale võrgulepingu, kuid elektrilepingut ei sõlminud, seetõttu osutati tarbijale elektrienergia müüki üldteenuse tingimustel. Kaupleja ei esitanud tarbijale viie kuu kestel igakuuliselt elektriarveid, tarbija esitas kaupleja vastu nende arvete hinna täies ulatuses alandamise nõude. Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:  Pooled on sõlminud elektrienergia müügilepingu. Kaupleja on esitanud tarbijale arve, millega korrigeerib perioodi detsembe2024-jaanuar2025 arvet. Tarbija vaidlustab eelnimetatud 08.09.2025 arve nr 185718854757 mille summa on 168,51 eurot.  Kaupleja väidab esitatud arvel nr 185718854757, et „Arves sisalduvad võrguettevõtja poolt edastatud korrektsioonid.“.  Arvega seotud asjaolude kontrollimisel selgub, et arve aluseks ei ole võrguettevõtte poolt tehtud korrektsioon ega teabe esitamata jätmine ega valeteabe esitamine ega ka varem esitatust erinev tarbimine.  Võrguettevõtja Imatra on arve nr 185718854757 kohta esitanud kirjaliku kinnituse, et võrguettevõtja ei ole sellega seoses korrektsiooni teinud. Avalduse menetluses on kaupleja väitnud, et tal on korrektsiooniarve esitamise õigus 3 aasta jooksul ja teiseks seda, et arve korrigeerimise põhjus oli „Muudatus toimus päeva ja öö tariifide korrigeerimisel“.  Kaupleja väide võimalusest esitada vaidlusalune arve kolme aasta jooksul on vastuolus elektrituruseaduse (ELTS) allpool viidatud normidega ja pooltevahelise lepinguga. Nii seaduse kui lepingu alusel on kokku lepitud, et arve tuleb esitada iga kuu. Kaupleja arusaam, et aasta hiljem saab muuta mingi perioodi tariifi, on vale. Tariifi ehk hinnakirja ei saa tagasiulatuvalt ega ühepoolselt muuta. Kaupleja ei ole kumbagi neist kahest esitatud väitest tõendanud ega mõistlikult põhistanud. Koos kaupleja poolt arvel nr 185718854757 esitatud ebaõige väitega, et täiendava arve põhjustas võrguettevõtja korrektsioon, tundub, et kaupleja ei käitu kliendi suhtes ausalt ega heas usus. Võrguettevõtja ei ole mõõtmisandmeid korrigeerinud. Kauplejal olid õiged mõõtmisandmed detsembri ja jaanuari kohta. Kaupleja sai need andmed automatiseeritud süsteemist.  Kaupleja varasem arve sama perioodi kohta, mis arve nr 185718854757, sisaldas andmed elektritarbimise kohta, teabe selle kohta, missugune oli öine ja päevane tarbimine. Varasemat arvet tasudes aktseptis tarbija selle arve sisu ja tingimused, kaupleja ei saa tagantjärele enam tariife muuta. Isegi, kui kaupleja poolt varem esitatud tariifid erinesid kaupleja poolt sellel ajal kasutatud tariifidest, siis esitas kaupleja varasema arvega tarbijale soodsama tariifi ja tarbija andis arvet tasudes selle kohta nõustumuse (VÕS § 29 lg 5 p 3). Kui kaupleja varasemad tüüptingimused sisaldasid teistsugust tariifi, kuid kaupleja asus arves kohaldama soodsamat tariifi ja tarbija sellega nõustus, siis tekkis pooltel uus kokkulepe kohaldatavast tariifist. Esitatud arves saab esitada täiendavaid tingimusi, on tavapärane, et arve esitaja teeb soodustusi või muudab hinda. Soodsama tariifi kohaldamisest ei pea ette teatama. Konkreetselt esitatud dokumendis (varasem arve) väljendatud eraldi tingimused on üld- ja erinormi vahekorras. Kehtivad eraldi kokkulepitud tingimused (VÕS § 38). Vastavalt ELTS § 75¹ lõike 1 esitab müüja tarbijale tarbitud elektrienergia eest üks kord kuus arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.  Vastavalt ELTS § 75¹ lõike  11 - kui võrguettevõtja korrigeerib võrgueeskirjas sätestatud korras andmevahetusplatvormil turuosalise mõõteandmeid, esitab müüja turuosalisele korrigeeriva arve, märkides arvele korrigeerimise põhjuse.  ELTS § 75¹ lõike 2 kohaselt esitab müüja vahetamise korral müüja tarbijale lõpparve hiljemalt kuue nädala jooksul pärast müügilepingu lõppemist. Esiteks oleks antud perioodi kohta saanud arvet (nõuet) esitada hiljemalt veebruaris 2025. Teiseks ei saanud kaupleja esitada korrektsiooniarvet ELTS § 75¹ lõike 1; lg 11; lg 2 kohaselt. Kolmandaks ei saanud arvet esitada VÕS § 38 alusel.  Kuigi võib olla, et kaupleja pakkus tarbijale soodsamaid tingimusi perioodil dets24-jaan25 enda töötaja vea tõttu või enda kasutatava süsteemi vea tõttu, siis kaupleja ei saa seda tagasi võtta ja täiendavat tasu nõuda. Vastavalt TsÜS § 132 lg 1 isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kui kaupleja töötaja või lepingupartner esitas soodsama tariifiga arved või muutis arvetel öö- ja päevatariifi kestvusi, siis on see kaupleja riisiko. Tarbija aktsepteeris kaupleja 08.09.2025 arve nr 185718854757 sama perioodi kohta esitatud varasema arve ja selles avaldatud tingimused ning kaupleja ei saa nõuda hiljem ebasoodsama tariifi või tingimuste rakendamist vastavalt ELTS § 75¹ lõike 1; lg 11 ja VÕS § 38. Kaupleja 08.09.2025 arve nr 185718854757 summas 168,51 eurot on alusetu, sest sisaldab nõuet, mida kauplejal tarbija vastu ei ole. Kauplejal tuleb esitada krediitarve ja teavitada enda kasutatavat inkassofirmat Julianus, et tegemist on alusetu nõudega.  Kaupleja on alusetut arvet esitades kohustist rikkunud (VÕS § 100). Lepingupoolel on õigus   esitada vaid seadusele ja lepingule vastavaid nõudeid(arveid). Arvestades poolte lepingut ei ole tarbijal kohustust, mis sisaldub kaupleja 08.09.2025 arves nr 185718854757 summas 168,51 eurot ja kuna tarbija kohustus puudub, ei ole kauplejal vastavalt VÕS § 2 lg 1 õigust nõuda selle kohustuse täitmist, sest poolte lepingust sellist kohustust ei sätesta (VÕS § 8 lg 2; 23 lg 1).. 

Sisu:Tarbija elektrilepingu tähtaeg oli lõppenud, kaupleja müüs seaduse alusel tarbijale elektrit üldteenuse tingimustel Tarbija ei olnud sellega nõus, tarbija palus tuvastada, et kauplejal ei olnud õigust temal elektrit ilma elektrilepinguta müüa. Tarbija nõue oli põhjendamata, komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata.

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu. Müüdud seadmel ilmnes puudus. Kaupleja on tunnistanud, et see on garantiikorras kõrvaldatav. Kaupleja on nõus tasuta asendama seadme, kuid nõuab siiski asendusega seotud töö hüvitamist. VÕS § 218 lg 2 alusel tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest.  VÕS § 218 lg 22 alusel tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Asi sai valmis ja võeti kasutusse juunis 2023. Juunis 2024 teatas tarbija puudusest. Tarbija on puudusest kauplejale õigeaegselt teada andnud (VÕS § 220) ja puudus ilmnes eespool viidatud 1-aastase tähtaja jooksul, seega võib eeldada, et tegemist on puudusega, mis oli asjal selle valduse üleandmise ajal.  Kaupleja ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud, seega loeb komisjon esitatud asjaolud tõendatuiks. Kaupleja on kohustatud puuduse kõrvaldama müügilepingu muude sätete alusel, kui garantii, kuid on viidanud ka garantii laienemisele. Seega ei sõltu asja lahend sellest, kas garantii oli antud ja kehtis ega ka sellest, mis on garantii tingimused.  Vastavalt VÕS § 230 lg 1 müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Samas lg 5 sätestab, et müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kaupleja andis müügilepingut täites üle puudusega asja ja keeldus puudust kõrvaldamast. See on kaupleja kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ja tarbijal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p1). Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud.

Sisu:Tarbija esitas nõude kaupleja vastu kolmanda isiku nõude tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise nõude. 

Sisu:Komisjon selgitab, et tarbijaid ei saa universaalteenusele üle viia (universaalteenuse lepingu sõlmimiseks kohustada) tahte vastaselt. Selle ärahoidmiseks on seaduses kauplejatele ettenähtud universaalteenuse lepingu pakkumise kohustus ja tarbijale universaalteenuse lepingu tagasilükkamise võimaluse andmise kohustus.

Sisu:Viivituses oleva kohustuse kajastamine järgmise tarbimisperioodi arvel on hinnatav võlgnetava kohustuse meeldetuletamise ja kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Tarbija pidi arve saamisel märkama, et ta on varasema kohustuse täitmisega viivituses. Kaupleja on arve koostanud viisil, millest iga mõistlik isik võis tavalise tähelepanelikkuse juures aru saada, et viivituses oleva arve tasumiseks on antud täiendav tähtaeg ning kogu arve summa (sh viivituses olev summa) tuleb tasuda arvel näidatud tähtajaks. Komisjoni ette ei ole toodud mingeid asjaolusid, mis andnuks kauplejale täiendavalt antud tähtaja kestel põhjuse pöörduda võlgnetava kohustuse täitmiseks inkassoteenuse osutaja poole. Kauplejal ei olnud alust eeldada, et meeldetuletatud kohustus jääb täiendavaks tähtajaks ikkagi täitmata. Kohaseks õiguskaitsevahendiks olnuks viivise nõue. Selliselt põhjusatud sissenõudmise kulu eest ei ole tarbija vastutav.

Sisu:Komisjon peab vajalikuks täiendavalt selgitada mõlemale poolele, et võlasuhte pooled peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1 ja 76 lg 2) ja mõistlikult (VÕS § 7). Lepinguline suhe toimib koostöös, mitte vastasseisus. Komisjon jagab tarbija arusaama selles, et tarbijal on õigus saada selgitusi lepingu täitmisega seotud asjaoludes. Samas ei ole selgituste saamise õigusega hõlmatud kaupleja majandustegevuse ümberkujundamine. Tarbija ei ole tõendanud, et suhtlemine kauplejaga kirjalikus, kirjalikult taasesitatavas või elektroonilises vormis oleks osutunud edutuks (lepingu p 6.7). Kui kaupleja tegevus ei vasta tarbija nõudmistele, on tarbijal võimalik leping üles öelda ja valida endale sobiv lepingupartner.

Sisu:Komisjon leiab, et olukorras, kus tarbija ja uue teenuse pakkuja vahel sõlmitud elektrileping jäi andmevahetusplatvormil õigeaegselt registreerimata kauplejast tingitud põhjustel, ei olnud kaupleja pöördumine sissenõudmisteenuse osutaja poole kooskõlas tsiviilsuhetes nõutava hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). Komisjoni hinnangul peab kaupleja tarbija õiguste rikkumise heastamiseks kompenseerima tarbijale sellega põhjustatud lisakulu.

Sisu:Võrgueeskirja § 20 järgi on võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia kogused andmevahetusplatvormi mõõteandmete põhjal tuvastatavad. Mõõteandmeid on võimalik korrigeerida tagasiulatuvalt kuni 12 kuud. Tarbijalt ei tohi nõuda tasu üldteenuse korras, kui tarbijaga on elektrileping sõlmitud. Võrgueeskirja § 22 ja 23 järgi korrigeeritakse üldteenuse korras tarbitud elektrienergia ning seejärel esitatakse tarbijale korrigeeritud arve.

Sisu:Ühtse praktika kujundamiseks selgitab komisjon, et andmevahetusplatvormil tehtavate toimingute või nende tegemata jätmisega kaasnevat tagajärge ei saa jätta tarbija kanda. Elektrituruseaduse ja elektrituru toimimise eeskirjaga on muu hulgas kehtestatud nõuded, mis on eesmärgistatud turu võimalikult ladusaks toimimiseks. Võrgueeskirja tuleb tervikuna tõlgendada viisil, et selle tähendus on tarbijalepingu suhtes deklaratiivne. Tarbijalepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine sõltub pooltevahelistest õigussuhetest ja nende raames tehtud toimingutest. Õiguspäraselt tehtud toimingud on aluseks kanntete tegemisele andmevahetusplatvormil.