Sisu:Pooled sõlmisid 29.03.2023 sõiduki müügilepingu. 9.07.2023 tuvastati, et sõidukil on olnud veekahjustus veekahjustus. Tarbija teavitas selles kauplejat 25.07.2023. Tarbija on avastatud veekahjust kauplejat õigeaegselt teavitanud ja tarbija on järginud VÕS § 220 lg 1 sätestatud tähtaega. Vastavalt VÕS § 218 lg 2  tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. Samas lõige 22 sätestab, et tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Ekspert Raul Põdersalu arvamusest selgub, et sõidukil on olnud veekahjustus enne, kui sõiduk tarbijale kaupleja poolt üle anti. Eksperdi arvamusest selgub ka, et sõidukil tekkinud puuduste põhjuseks on veekahju. Veekahju olemasolu kinnitab ka sõiduki uste seest leitu ja muud tuvastatud veekahju tunnused. Tegemist on olulise varjatud puudusega, kaupleja sellest puudusest lepingu sõlmimise eelselt tarbijat esitatu kohaselt ei teavitanud. Sõiduk, mis on saanud ulatusliku veekahju või uppunud ei ole hariliku sõiduki omadustega. Sellel võib tekkida erinevaid rikkeid ja sellel on erinevaid kahjustusi, mis avalduvad hiljem. Tegemist ei ole sõidukiga, mis vastab VÕS § 2171 lg 3 p 2 sätestatule, selline sõiduk ei ole tavalise kvaliteedi ega toimivusomadustega. Tarbijal on alus lepingust taganemiseks ja ka kahju hüvitamise nõudmiseks kauplejalt. Kaupleja peab tarbijale hüvitama ka kulud, mis seondusid sõiduki ostmisega ja mis on sõiduki liisingulepingu sõlmimise tasu 200 eurot, ekspertiisikulu 300 eurot, sõiduki transpordikulu 70 eurot ja sõiduki hoolduskulu 247.12 eurot. Sõiduki hoolduskulu hüvitamise kohustus tuleneb sellest, et hoolduse kõigus ei kõrvaldatud sõiduki harilikust kulumisest tingitud puudusi, vaid selle käigus tuvastati seoses sõiduki varjatud puudusega tekkinud kahjustused. Sõiduki kindlustuskulu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, kuna sõiduki kindlustuslepingu sõlmimine on sõiduki omaniku kohustus ja otsus ning see ei ole sõltuvuses sõiduki tehnilisest seisukorrast. Sõidukil ilmnes pärast sõiduki valduse kauplejalt tarbijale üleandmist varjatud puudus, sõiduk on saanud veekahjustuse, selle tagajärjel on kahjustunud sõiduki käigukast ning elektrisüsteemid. Sõiduki käigukasti vahetuse hind oleks sarnane sõiduki ostuhinnaga, kuid veekahjustuse tõttu on tõenäoline, et sõidukil esineb mitmeid rikkeid ka edaspidi. Eeltoodu on asja oluline puudus ning võimaldab tarbijal lepingust taganeda. Tarbija on lepingust taganenud, esitatud lepingust taganemise avalduse on kaupleja kätte saanud ja lepingust taganemine on kehtiv. Kaupleja esitatud vastuväited põhinevad peamiselt sellel, et sõiduki üleandmise ajal puudusi ei tuvastatud ja kaupleja väitel ei teatanud tarbija veekahjust õigeaegselt. Lisaks vaidleb kaupleja paljasõnaliselt vastu ekspert Raul Põdersalu seisukohtadele, kuid kaupleja esitatud väited ei ole millegagi tõendatud. Varjatud puudusest kaupleja tarbijat ei teavitanud ja on tõendatud, et tarbija sai sellest teada juulis 2023 ja teatas kaupleja sellest samal kuul, seega on tarbija seaduses sätestatud puudusest teatamise tähtaega järginud. Veekahju esinemine on tarbija esitatud tõendite alusel tõendatud. Kaupleja ei ole enne sõiduki tarbijale üleandmist toimunud veekahju väite ümberlükkamiseks  esitanud mingeid tõendeid. VÕS § 189 alusel peavad lepingust taganemisel pooled teineteisele saadu tagastama. VÕS §§ 100, 101 lg 1 p 3 ,127 alusel peab kaupleja tarbijale hüvitama ka kulud ning kahju , mida tarbija kandis seoses sõiduki ostmisega ja sõidukil esinenud varjatud puudusega.  Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja lepingurikkumisega.