Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu uste ja seonduva müügi kohta.Kaupleja on andnud müüdud asjale garantii.Tarbija esitatud kaebuse ja selle lisade põhjal on näha defektid ja pragunemised.Kaupleja on tunnistanud, et asjal esinesid puudused ja pakkunud lahenduseks, et ostab uksed tagasi ligikaudu poolega lepingu hinnast.Kaupleja sisustab antud garantiid tulenevalt kaupleja vastuväidetest ja garantiitingimustest sisuliselt, kui kaupleja vastutuspiiranguid VÕS § 2171 lg 1 sätestatud kohustuste täitmisele. Garantii tüüptingimused piirab isegi õiguskaitsevahendite nimistut, mida kaupleja vastu kasutada võib.Kaupleja kasutatavad garantiilepingu tüüptingimused on osas, mis need sätestavad piiranguid ostja kohustusele anda üle nõuetele vastav asi ja osas, kus piiratakse tarbijal õiguskaitsevahendite kasutamist tühised tüüptingimused VÕS § 42 lg 3 p 2, 10jt.alusel.Vastavalt VÕS § 230 lg 1 ei ole müügigarantii vastutuspiirang vaid täiendav tagatis. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.Tulenevalt VÕS § 155 lg 1 on garantii iseseisev võlakohustus, garantiinõudele vastu vaieldes ei ole kohane esitada müügilepingust tulenevaid vastuväiteid, kuna kauplejal on garantiist tulenevad kohustused. Ükski kaupleja vastuväidetest ei õigusta kohustuse täitmisest keeldumist garantii alusel.Tarbija esitatud tõendite alusel on tarbijale üleantud asi paljude puudustega ja puuduste kõrvaldamine ei õnnestunud ja osaliselt kaupleja keeldus sellest. Tarbija on esitanud müügilepingust taganemise avalduse.Arvestades VÕS § 233 lg 1 p 1,2 ja 3 oli tarbijal alus müügilepingust taganemiseks ja lepingust taganemine on seaduslik. Kaupleja on taganemisavalduse kätte saanud, seega lõppes müügileping ning kaupleja minetas õiguse nõuda, et tal peab olema võimalus puudusi kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamise õigus ei ole korduv. Kui kaupleja sai puuduse kõrvaldada, kui see ei õnnestunud, on alus lepingust taganemiseks. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 on kauplejal kohustus tagastada tarbijale ostusumma  7 238,15 eurot.Kaupleja esitatud vastuväited avaldusele on üldsõnalised. Kaupleja ei ole tõendanud tarbija kahju hüvitamise nõude alusetust ega esitanud sellele sisulisi vastuväiteid. Samuti ei ole kaupleja tõendanud, et kahju hüvitise summa ei ole korrektne. Kaupleja on kinnitanud, et ei vaidlusta seda, et tarbija on kandnud kulusid seoses viimistlustöödega.Kaupleja väitel ei ole tehtud viimistlustööd põhjuslikus seoses kaupleja üleantu puudustega. Arvestades tarbija esitatud fotosid ja viimistlustööde arveid ning pakkumusi on viimistlustöö kasutuks muutumine arusaadav. Vastavalt analoogia korras rakenduvale VÕS § 230 lg 1 pidanuks kaupleja tõendama, kuidas on tarbijale kasulikud viimistlustööd, mis tuleb teha seoses sellega, et kaupleja tegi mittevastava töö või kuidas oleks need tööd saanud odavamalt teha.Kaupleja on esitanud väite, et vajalik oleks olnud esitada eksperdi arvamus. See väide ei ole õige. Nõude esitajale ei ole kohustust ekspertiisi korraldamiseks. Pooled saavad ise otsustada, mis nõue esitatakse ja mis vastuväited sellele esitatakse, mis asjaolud esitatakse ja kuidas need tõendatakse. Kaupleja ja tarbija esitatud asjaolude ja tarbija esitatud fotode ja arvete põhjal ei ole kahtlust, et kaupleja üleantul olid puudused ja neid ei õnnestunud kõrvaldada ning osalt keelduti sellest.Tarbija on lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 sätestatud lepinguhinna tagastamise kohustus on sissenõutavaks muutunud.Kuna lepingust taganemine on kehtiv ja puudub kahtlus, et üleantud asi oli puudustega siis olid uste paigaldusega seotud viimistlustööd tarbijale kasutud. Kahju tekkimine on tõendatud poolte esitatud asjaoludega ja samuti fotode ja arvetega. Viimistlustööde sisu ja hinna kohta kaupleja arvestatavaid vastuväiteid ega ühtegi tõendit ei ole esitatud.VÕS §  2171 lg 1 kohaselt ei ole ostjale üleantud asi lepingutingimustele vastav, kui see ei vasta lepingutingimustele ega ole nõutavate omadustega. Sellise kahju hüvitamine, nagu on tekkinud tarbijale, on viidatud normi kaitse-eesmärgi kohane.Kaupleja on kohustist rikkunud (VÕS § 100) andes tarbijale üle puudustega asja. Tarbija on sellest nõutaval viisil teatanud (VÕS § 220) ja kaupleja poolt puuduste kõrvaldamine ei õnnestunud. Kaupleja keedus kogu kaupa asendamast. See põhjustas tarbijale kahju. Tarbija oli müügilepingu alusel tasunud eeldusega, et üle antakse korrektne asi ja tarbija on kandnud viimistlemisega seotud kulusid, mis osutusid kaupleja üleantud puuduse tõttu kasutuiks (VÕS § 127 lg 4).Kaupleja olulise rikkumise tõttu taganes tarbija lepingust, lepingust taganemine on kehtiv ja müügilepingu alusel tasutu tagastamise nõue on sissenõutavaks muutunud.Nõue kujuneb müügilepingu summast (7 238,15) ja kahe töövõtulepingu summadest (6 190,02€ ning 4 010,16). Nõude summa osas ei ole vaidlust ega vastu tõendeid kaupleja poolt.Tarbijal on kaupleja vastu nõue VÕS § 100, 115, 2171 lg 1, 230lg 1, 189 lg 1 ja 101 lg 1 p 3 alusel. Kaupleja vastutust välistavad või rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad.