Sisu:Poolte vahel on müügileping. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 218 lg 1 on müüja kohustus anda ostjale üle lepingutingimustele vastav asi. Vastavalt § 116 ja muudel seaduses sätestatud alustel saab lepingust taganeda. Tarbija ei ole tõendanud kaupleja olulist lepingurikkumist, mis saaks olla lepingust taganemise aluseks. Samuti ei ole tarbija esitanud lepingust taganemise avaldust. Kui asi ei vasta nõuetele, võib tarbija rakendada õiguskaitsevahendeid. Nõuetele mittevastavuse peab tõendama tarbija. Antud juhul on tarbija esitanud väite, et veepump ei tööta, kuigi pumba mootor töötab, ei jõua vesi pumbani. Õiguskaitsevahendi rakendamiseks peab tarbija tõendama, et asja puudus esines asjal juba selle üleandmise ajal ostjale. Vastavalt VÕS § 218 lõigetele 1-2 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Arvestades, et asja ostmisest on möödunud 2 aastat, ei saa eeldada, et puudus oli asja üleandmise ajal ning tarbija peab tõendama, et pumba rike või puudus on selline, mis oli pumbal juba siis, kui see tarbijale üle anti. Esitatut arvestades ei ole tarbija nõue tõendatud. Nõude aluse tõendamine lasub nõude esitajal ehk tarbijal.