Sisu:Tarbijavaidluste komisjon rahuldas tarbija avalduse ning tühistas kaupleja määratud kaks 60-eurost leppetrahvi. Komisjon leidis, et parkimistingimused olid ebaselged, kuna neist ei nähtunud piisavalt selgelt, et sõiduki parkimisõiguse eelduseks oli lisaks nähtaval kohal olevale füüsilisele parkimisloale ka sõiduki registreerimine kaupleja elektroonilises süsteemis. Samuti ei olnud tuvastatud, et tarbija kasutatud parkimisluba oleks olnud kehtetu, kuigi leppetrahvid määrati just selle põhjendusega. Kuna ebaselged tüüptingimused tuleb tõlgendada nende kasutaja kahjuks ning tarbija täitis parkimistingimustes sõnaselgelt sätestatud kohustuse paigutada parkimisluba nähtavale kohale, puudus kauplejal õiguslik alus leppetrahvide määramiseks.

Sisu:Pooltel tekkis lepingusuhe seoses parkimiskoha kasutamisega.Esitatud fotodel on selgelt näha liikluskorraldus, mille alusel antud kohas parkimine ei ole lubatud. On arusaadav, et tegemist on eramaaga kus parkimine on lubatud vaid korteriühistu loal, ning kehtestatud on lepingutingimused seal parkijatele. Avaldaja ei saa eeldada, et parkimiskorra rikkumisel ei ole sätestatud leppetrahv.Avaldaja viitab, et kuna lepingutingimused olid soditud, ei saanud ta tutvuda sellega, mis seal kirjas oli. Sisuliselt puudus avaldajal võimalus teada saada leppetrahvi summat. Avaldajal puudus õigus antud eramaal parkida ja avaldaja parkis vaatamata sellele parkimist keelava liiklusmärgi mõjualasse.Avaldaja ei või ka juhul, kui parkimistingimused on soditud, rikkuda liiklusmärgi nõudeid ja kasutada eramaad parkimiseks, kui maaomanik on selle liiklusmärgiga keelanud.Avaldaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis vabandaks avaldaja lepingurikkumist või võimaldaks vähendada leppetrahvi.Avaldaja on kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja kasutanud loata eramaad ning sellega seoses tuleb avaldajal tasuda leppetrahv (VÕS § 158 lg 1). Asjaolu, et avaldajal võis puududa võimalus leppetrahvi suurust teada saada, ei muuda kaupleja nõudeõigust.

Sisu:Pooltel on kehtiv üürileping parkimiskoha kasutamiseks. Tarbija vaidlustab telle määratud ja tema poolt tasutud leppetrahvi.  VÕS § 162 lg 3 kohaseltl leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Arvestades, et tarbijal puduub õigus leppetrahvi vaidlustamiseks, ei hinda komisjon tarbija esitatud muid asjaolusid.

Sisu:Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Parkimiskord on sätestatud liiklusmärgiga ning kaupleja on tõendanud, et märgid on paigaldatud, nähtavad ja arusaadavad. Tarbija väited, et paigaldatud märgid ei ole nähtavad ega arusaadavad, ei ole õiged. Mõistlik isik saab antud kohas liikluskorraldusest aru. Poolte vahel on leping ja tarbija on lepingut rikkunud. Lepingurikkumise korral võib kohaldada VÕS § 101 kohaselt leppetrahvi. Tarbija vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Sisu:Pooled sõlmisid üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Esitatu kohaselt ei märganud tarbija teavet parkimiskorralduse kohta enne, kui ta oli saanud leppetrahvi teate. Esitatud foto põhjal on parkimiskorralduse kohta paigaldatud teabetahvel suurte mõõtmetega ja selle pealkiri „ERAVALDUS PARKIMISTINGIMUSED“ on selge ja arusaadav isegi sõidukist ja mööda sõites. Sõidukijuhil on võimalik aru saada, et tegemist on eravaldusega, kus on valdaja poolt kehtestatud parkimistingimused. Parkimiskord on tuvastatav, ehkki vana teabetahvel oli kulunud. Esitatu kohaselt ei olnud probleem selles, et parkimiskorralduse kohta ei olnud teavet vaid selles, et tarbija ei märganud teavet üldse. Märgi halb seisukord antud olukorda ei põhjustanud. Teabetahvlit oli normaalsest raskem lugeda, kuid väide, et märgi sisust ei ole võimalik aru saada, pole õige. Esitatu kohaselt on poolt vahel kehtiv üürileping ja tarbija rikkus lepingut ja kauplejal oli lepingutingimuste alusel õigus kohaldada tarbija suhtes leppetrahvi (VÕS § 158).  Tarbijal puudub alus lepingust taganeda ja tasutud leppetrahvi summat tagasi nõuda.   

Sisu:Kui poolte ühine tahe pole üheselt selge, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (RKo 3-2-1-35-04).  Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad (RKo 3-2-1-127-03). Seega tuleb kauplejal tasutud tühine summa tagastada. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:  poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);  võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);  võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);  võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamiskoormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (antud juhul hagejal; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 10.05.2017.a lahend asjas nr 3-2-1-36-17, p 13)Seega sisuliselt nõustus kaupleja trahvi tühistama ja seega tuleb tõlgendada kaupleja vastust selliselt, et viimane tühistas leppetrahvi. Leppetrahvi tühistamise korral tuleb ka juba tasutud summa tagastada, kuivõrd leppetrahvi küsimise alus langes ära.

Sisu:Tarbija ei nõustunud parkimistrahviga, sest ei mõistnud parkimiskorraldust.

Sisu:Tarbija leiab, et talle väljastatud leppetrahv on tühine, sest tal on õigus parkida mõjuala märgi alusel kõikide korteriühistute piires, mis tarbija eksliku hinnangu alusel prevaleerivad isikliku kasutusõiguse ala ees. Tarbijale väljastatud leppetrahv oli tühine seetõttu, et korteriühistu, mille eest tarbija parkis, ei ole vastu võtnud kehtivat korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille alusel olnuks võimalik kehtestada parkimiskord ja valida kehitvalt parkimisteenuse korraldaja.

Sisu:Tarbja vaildustab leppetrahvi, argumenteerides, et tarbija ei parkinud tasulise parkimise mõjualas ning infotahvel oli valetpidi. 

Sisu:Pooled on sõlminud üürilepingu parkimiskoha kasutamiseks. Parkimiskord on sätestatud liiklusmärgiga ning kaupleja on tõendanud, et märgid on paigaldatud, nähtavad ja arusaadavad. Tarbija väited, et paigaldatud märgid ei ole nähtavad ega arusaadavad, ei ole õiged. Mõistlik isik saab antud kohas liikluskorraldusest aru. Poolte vahel on leping ja tarbija on lepingut rikkunud. Lepingurikkumise korral võib kohaldada VÕS § 101 kohaselt leppetrahvi. Tarbija vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et temal ei tekkinud kaupleja poolt määratud leppetrahvi nõude täitmise kohustust, kuna tarbija omas parkimisluba. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata leides, et tarbijal puudus teise korterühistu parkimiskohal parkimiseks parkimisluba, tarbija rikkus parkimiskorraldust.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et temal ei tekkinud kaupleja poolt määratud leppetrahvi nõudest kohustust. Komisjon rahuldas tarbija avalduse leides, et paigaldatud liikluskorraldusvahendi mõjuala võis jääda ebaselgeks.

Sisu:Tarbija palus tuvastada, et temal ei tekkinud kaupleja poolt määratud leppetrahvi nõude täitmise kohustust, kuna liikluskorraldusvahendid olid lumega kaetud. Komisjon jättis tarbija nõude rahuldamata leides, et tarbijal oli võimalus parkimiskorralduse tingimustega tutvuda.

Sisu:Parkimistingimused peavad olema nähtavad, olema paigaldatud nõuete kohaselt ning mõistetavad. LS § 2 p 49 ja 52; VÕS § 158 lg 1; VÕS § 271

Sisu:Parkimise korraldajal lasub kohustus tõendada millisel parkimisalal ja millal sõidukit pargiti. Eeldusel, et sõiduki parkimine tasuliselt parkimisalal on tõendatud, tuleb tuvastada, kellega ja millistel tingimustel parkimisleping sõlmiti. Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja väidab, et ei kasutanud sellisel ajal sõidukit, tuleb tal tõendada, kellele ta sõiduki kasutamise õiguse üle andis. TKS § 3 p 2; TKS § 4 lg 1 ja 2; VÕS § 158 lg 1; VÕS § 159; VÕS § 271;