Sisu:Kui tarbija teatas lõpetamisest pärast perioodi lõppu, tekib tal kohustus tasuda vähemalt need päevad, mis jäävad 3 tööpäeva etteteatamistähtaja sisse; täiskuu lisarendi nõue ei ole tõendatult ja selgelt kokku lepitud ning on ebaproportsionaalne.Otsuse lähtepunktiks on VÕS § 37 ja Riigikohtu praktika: tüüptingimused said lepingu osaks, sest kaupleja viitas neile selgelt ning tarbijal oli võimalus nendega tutvuda (2‑17‑124505/53, p‑d 14, 14.1, 14.2; 2‑20‑14179/52, p 15; 3‑2‑1‑2‑11, p 13). Täiskuu lisarendi nõue ei olnud tarbijale piisava selgusega ette näidatud; ebaselgus tõlgendatakse tingimuste kasutaja kahjuks. Tüüptingimuste sisu osas: Automaatne pikendamine ja etteteatamine on proportsionaalsed (VÕS § 42 jj, mitte üllatavalt ebasoodsad). Esitatud tingimuste kohaselt (a) tuleb äravedu tellida vähemalt 3 tööpäeva ette; (b) kui lõpetamise soovi ei avaldata, pikeneb leping automaatselt; (c) äravedu ja lõputühjendus lisatakse lõpparvele. Need tingimused ei ole oma laadilt üllatuslikud rendilepingute kontekstis ning tarbijal oli objektiivselt võimalus nendega tellimise ajal tutvuda. Tingimused on seega kehtivad ja tarbija suhtes kohaldatavad. GDPR‑i väited ei mõjuta lepingu pikenemist ega tasukohustust; andmetöötluse õiguspärasust hinnatakse eraldi menetluses.