Sisu:Pooled on sõlminud laenulepingu. Ei ole vaidlust, et tarbija rikkus lepingut. Ei ole kahtlust, et tarbija teatas ette, et ei täida lepingut tähtajaks ja samas tarbija lubas kohustuse täita hilinemisega kuid rikkus ka seda lubadust.  Tarbija tunnistab, et isikuandmete kaitse regulatsiooni alusel võis kaupleja avaldada teabe tarbija lepingurikkumise kohta, samas leiab tarbija, et tema rikkumise avaldamine ei ole proportsionaalne, ette teavitatud ja ootuspärane ning seetõttu tuleks teave rikkumise kohta eemaldada.  Tarbija palub komisjonil tuvastada, kas kaupleja on tarbijat sellest piisavalt ja selgelt teavitanud jakas tarbija antud kinnitus lõi õigustatud ootuse, mida oleks pidanud austama jakas maksehäire jätkuv avaldamine on proportsionaalne jakas neil asjaoludel oleks kohane kohustada kauplejat maksehäire kohta avaldatud teabe kustutamiseks. Tarbija esitatud taotlused ei põhine lepingul ega õigusaktidel. Esitatut arvestades ei ole tarbijal nõuet tarbija vastu. Seda, kuidas kaupleja realiseerib enda olemasolevat õigust, ei saa tarbija kontrollida. Tarbijavaidluste komisjon on õigusvaidluste kohtueelse lahendamise organ, mis teeb otsuse selle kohta, kas poolte lepingusuhtes on toimunud kohustise rikkumine ja kas kohustise rikkumise korral on alus õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kohustise rikkumise peab esitama ning tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1). Tarbijal ei ole seadusega kaitstud õigust, mille kaitset ta soovib. Kaupleja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal puudub nõue (VÕS § 101 lg 1).