Sisu:Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Esitatud tõendite põhjal töö ei vastanud nõuetele (VÕS § 641 lg 1).  Vastavalt VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja puuduse eest, mis esineb riisiko tellijale ülemineku ajal. Kaupleja ei ole tuginenud sellele, et puudust ei eksisteerinud riisiko ülemineku ajal. Tarbija on tõendanud, et seoses puuduste kõrvaldamisega tuli teha täiendavaid töid, samuti on tarbija tõendanud nende tööde hinna. Tarbija on kauplejat töö puudusest õigeaegselt teatanud (VÕS § 644 lg 1). Esitatu põhjal oli kauplejal võimalus puudused ise kõrvaldada või see korraldada, kuid kaupleja ei teinud seda. Kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt tehtud mõistlike kulude hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Töö parandamiskulud on summas 1097 eurot + 22% käibemaks. Kauplej ei ole teistsugust kahju suurust tõendanud. Kaupleja on esitanud vastuväite, et tarbija väited töö puuduse kohta ei ole tõendatud. Tarbija on puuduse kohta esitanud erinevaid tõendeid, kaupleja ei ole enda vastuväitele tõendeid lisanud. Vaidluste kohtueelsel lahendamisel kohaldub analoogia korras TsMS § 230 lg 1 mille alusel pool, kes mingile asjaolule tugineb ja selle esitab, peab enda esitatud asjaolu tõendama. Antud juhul on tarbija enda esitatud asjaolu, et töö oli puudusega ja sellest tekkinud kahju summa, tõendanud. Kaupleja vastuväited sellele on pajasõnalised. Kaupleja väidab, et tarbija oleks pidanud esitama muid tõendeid, kuid kauplejal ei ole õigust määrata, milliseid tõendeid esitab teine pool. Kaupleja teine vastuväide avaldusele on, et tarbija pidanuks taastamistöö temaga kooskõlastama. Tarbija ei pea taastamistöid tellima kaupleja nõusolekul ega temaga kooskõlastatult. Kaupleja kolmas vastuväide avaldusele on, et kauplejal puudub hüvitamise kohustus, sest tal ei olnud võimalik osaleda parandustöö tellimise protsessis. Seadus ei sätesta töö parandamise kohustust rikkunud töövõtjale(kauplejale) õigust sekkuda sellesse, kuidas tellib tellija(tarbija) puuduste kõrvaldamise. Tarbija esitatud nõude summa on tõendatud,. Selles summas kahju tekkimine on usutav, kaupleja ei ole teistsugust kahju suurust tõendanud.   Kaupleja on  kohustust rikkunud (VÕS § 100 ja 641 lg 1, 642 lg 1) ja tarbijal on vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega ja nõude suurus on kooskõlas VÕS § 127. Sellise kahju hüvitamine on kaetud rikutud õigusnormi kaitse-eesmärgiga. Kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ega kaupleja vastutust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud.