Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu ja töövõtulepingu. Tarbija väitel on kaupleja tarbija ostetud aknad valesti paigaldanud.  Tarbija on esitanud teise ettevõtja e-kirja, mille sisu on teise kaupleja müügisekretäri arvamus, et aknad on valesti paigaldatud. Kaupleja väitel ei ole aknad valesti paigaldatud ning väidetavaid külmasilla probleeme ja hallituse ohtu ei ole. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et vaidluspool peab enda esitatud asjaolud tõendama. See säte kohaldub analoogia korras ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Esmalt peab tarbija tõendama, et kaupleja on kohustist rikkunud, seejärel peab kaupleja esitama vastuväited ja need tõendama. Tarbija väide, et aknad on paigaldatud valesti, ei ole tõendatud. Esitatud e-kiri ei ole usaldusväärne tõend, kuna selle põhjal ei selgu, missuguse reegli või standardiga on paigaldus vastuolus ning samuti ei pruugi asjatundja arvamuse esitaja, kes on müügisekretär, olla sellise arvamuse andmiseks vajaliku hariduse, kvalifikatsiooni ja kogemustega. Tarbija peaks akna õige paigalduse tõendamiseks tuginema ehitusnormile, standardile või asjatundja arvamusele. Kaupleja vastuväide, mis põhineb kokkuleppele selles, kuidas aken paigaldada, on tõendamata.  Pooltevaheline leping ei sisalda esitatu alusel kokkulepet paigaldusviisi kohta, seega tuli aknad paigaldada nii, nagu nõuavad ehitamist reguleerivad normid ja hea tava. Kui neist kalduti kõrvale, pidanuks kaupleja vastutusest vabanemiseks sellest tarbijat hoiatama ja kaupleja peaks suutma seda tõendada. Esitatu põhjal ei ole kaupleja kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal puudub alus nõuda kauplejalt kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3).  

Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu ja töövõtulepingu. Tarbija väitel ei vasta paigaldatud aknad või paigaldustöö nõuetele, sest tuul puhub paigaldatud akende vahelt sisse. Tarbija viitab sellele, et on korduvalt kauplejale pretensiooni esitanud ja kaupleja on käinud puudust kõrvaldamas, kuid see ei õnnestunud. Tarbija ei nõustu, et kaupleja aknad veelkord üle vaatab, et puudus leida ja kõrvaldada, sest tarbija hinnangul ei ole kaupleja pika aja jooksiul suutnud enda kohustust täita ja kaupleja töö ei ole nõuetele vastav. Komisjon selgitas menetluse käigus tarbijale, et tarbija nõue on tõendamata ja tegi tarbijale ettepaneku uute tõendite esitamiseks. Tarbija uusi tõendeid ega taotlusi ei esitanud.  Komisjoni istungil jäid pooled varasemas menetluses esitatu juurde. Komisjoni istungil selgitas komisjon pooltele veelkord tõendamisega seonduvat.Avalduses esitatud etteheited akende või paigaldustöö puuduste kohta on tõendamata. Tarbija põhiväite, et akende vahelt puhub sisse tuul, kohta ühtegi usutavat tõendit esitanud ei ole. Tarbija tehtud videosalvestused ega fotod ei võimalda kontrollida ega aru saada, kas kaupleja on teinud töö nõuetele vastavalt või kas paigaldatud aknad on lepingule vastavad. Kaupleja on esitatud avaldusele täielikult vastu vaielnud ja lisaks sellele käinud puudust tuvastamas, kuid töö ülevaatuse käigus kaupleja ühtegi puudust, sealhulgas akende ebatihedust, ei tuvastanud. Kaupleja väitel oli akende ülevaatuse ajaks tarbija akendelt ise eemaldanud tihendid ja kaupleja paigaldas uued tihendid. Tõendite esitamise kohustus ja tõendamisega seonduv on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1. Antud norm kohaldub analoogia korras ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel. Kui avalduse põhiväite ei ole tõendatud ja teine pool sellele vastu vaidleb ja avaldaja täiendavaid tõendeid ei esita, ei ole võimalik avaldust rahuldada.  Kauplejalt saab nõuda kahju hüvitamist juhul, kui kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100). Kui kohustuse rikkumine esineb, on võimalik kasutada VÕS § 101 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid.  Käesoleval juhul ei esine esitatu alusel kaupleja kohustuse rikkumist. Esitatud kahju hüvitamise nõue on alusetu.

Sisu:Materjalidest nähtub, et täke ja kriim on sellises kohas, kus ei ole eluliselt usutav, et tarbija oleks defekti tekitanud. Teisalt ei ole kaupleja ka eluliselt suutnud ümber lükata tarbija väiteid. Asjaolu, et vaikimisi loetakse lepingust tulenevalt, et pretensioone tarbijal pärast 5 päeva ei ole ja ta neid esitada ei saa, ei ole siduv. Tarbijalt ei saa ära võtta talle seaduses sätestatud õigusi.

Sisu:Tarbija tellis akna ja rõduuste komplekti. Toode ise oli suurte puudustega ning tarbija tellis eeltoodu osas auditi. Põhinõue - lepingust taganemine kuulub rahuldamisele, kuid täiendab kahju hüvitamine kuulub rahuldamisele vaid 50% ulatuses, kuivõrd tarbija on valinud ebamõistlikud ekspertiisid tõendamiseks.  VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt RKTKo nr 3-2-1-124-11, p 16). (p-d 10 ja 16). Komisjon olles hinnanud tarbija esitatud auditit ja arvet selle osas, mis on 2028 eurot, leiab, et kahju selles osas hüvitamisele ei kuulu. Võlaõigusseaduses kehtib kahjuhüvitise osas mõistlikuse põhimõte, mis tähendab seda, et tarbija ei saa valida ka kõige kallimat lahendust hüvitamise osas. Käesoleval juhul oli ülemäärane tellida 19 leheküljeline audit 3 eksperdiga üksnes akna ja rõduukse komplekti puuduste tuvastamise osas. Täiendavalt on põhinõue (asja väärtus) 1170,22 eurot, kuid audit ligi kaks korda enam kui põhinõue. Antud juhul oleks tarbija saanud ekspertiisi tellida ka odavamalt ning oleks piisanud ka ühe eksperdi arvamusest (väiksema kvalifikatsiooniga eksperdist). Komisjon vähendab kahju hüvitise summat 50% võrra vastavusse põhinõudega. 

Sisu:Tarbija tellis kauplejalt uste valmistamise. Kui esmastes hinnapakkumistes oli ukselingi kõrgus 1070mm, siis sõlmitud lepingus oli tarbija teadmata see viidud oluliselt madalamale kõrgusega 720mm. Tarbija soovis ukselinke kõrgusel, mis oli näidatud esmastes hinnapakkumistes. Komisjon leidis, et  töö ei vastanud  lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 5 järgi. Kauplejal viia uksed lepingutingimustega vastavusse nii, et  ukselingi kõrguseks on 1070mm.

Sisu:Tarbija ja Kaupleja sõlmisid müügilepingu akende ostuks koos paigaldusega. Kaupleja paigaldas aknad ja Tarbija tasus. Tarbija esitas pretensooni triipude ja kriimustuste kohta, mis olid keskmise mõistliku inimese jaoks tavatingimustes märkamatud. Kaupleja ei pidanud neid puudusteks. Komisjon otsustas, et aknad vastavad lepingutingimustele ning müügilepingust taganemiseks puudub õiguslik alus. Tarbija avaldus jäi rahuldamata. 

Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu. Kaupleja soovis asja tarbijale üle anda, kuid tarbija ei võtnud kaupa vastu, kuna see ei vastanud nõuetele. Osa detailidest olid vale värvi. Kaupleja lubas need detailid vahetada. Kui tarbija uuesti asja vastu võtma läks selgus, et kaupleja ei olnud detaile vahetanud vaid oli proovinud neid sprayvärviga värvida, selle käigus oli aken värviga määrdunud. Tarbija ei nõustunud ülevärvitud ja määrdunud akent vastu võtma, sest kokkuleppe kohaselt pidi akende originaalvärv olema nõuetekohane. Tarbija taganes lepingust ja palus ettemaksu tagastada. Kaupleja teatas, et tellib värvitud detailide asemele uued detailid. Kaupleja on lepingut rikkunud (VÕS § 100). Kaupleja üritas puudust kõrvaldada, kuid see ebaõnnestu. Kauplejapoolne puudusega asja pakkumine, selle mittekohane parandamine ja soov asja uuesti parandada põhjustaks tarbijale olulist ebamugavust. Tarbija ei saa enda hoonele paigaldada aknaid (VÕS § 223 lg 1 p 3 ja 5), mis on planeeritud ehitusprotsessis oluline takistus. Kaupleja poolt pakutud ülevärvitud detailidega aknad olid nõuetele mittevastavad, sest ei olnud kokkulepitud värvi vaid osaliselt üle värvitud ja värviga määritud. Selline asi ei ole enam uueväärne. Tarbijalepingu puhul eeldatakse, et lepingurikkumine on oluline. Tarbija poolt lepingust taganemine on põhjendatud ja kehtib. Poolte leping on seoses lepingust taganemisega lõppenud ja kauplejal on vastavalt VÕS § 223 ja 189 lg 1 kohustus ettemaksuks saadu tagasi maksta.  

Sisu:Tarbija tellis kauplejalt liugukse, kuid mis oli defektiga. Tarbijal õigus nõuda asja parandamist.

Sisu:Asja müügilepingu tingimustele mittevastavuse korral on ostja õigustatud nõudma lepingu täitmist, sh müüdud asja asendamist.