Sisu:Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Esitatud hinnapakkumuse alusel telliti diagnostika ja hind oli kokku lepitud – 54 eurot. VÕS 639 lg 1 alusel eeldatakse, et kokkulepitud hind on siduv.Kaupleja teostas kokkulepitust erineva tööd, lisaks diagnostikale teostas kaupleja sõiduki remondi ja esitas arve summas 605,25 eurot. Tarbija on nõus aktsepteerima tööd summas 81,75 eurot, kuid mitte ülejäänut, seega nõuab tarbija kahju hüvitamist summas 605,25-81,75=523,5 eurot.Esitatud tõendite põhjal ei vastanud töö nõuetele (VÕS § 641 lg 1). Seda tõendab kaupleja esitatud arvega esitatud tööde kokkuleppe ja kaupleja pakkumuse võrdlus. Kaupleja ei teinud seda, milles oli kokku lepitud.Tarbija esitas enda pretensiooni kohe, enne auto kättesaamist. Arve tasus tarbija sellepärast, et vastasel korral oleks kaupleja tema hinnangul võinud kasutada pandiõigust ja sõidukit tarbijale mitte väljastada.Kaupleja väidab, et tarbija nõustus tööga, kuna maksis arve. See ei ole õige, esitatu kohaselt ei ole tarbija nõustunud ja tarbija on pretensiooni esitanud tähtaegselt. Tarbija ei ole nõustunud täiendavate töödega. Asjaolu, et tarbija ei esitanud vastuväidet sellele, kui kaupleja teatas, et asjaga tegeleb edasi elektrik, ei muuda poolte võlasuhet ega loo kauplejale võimalust nõuda täiendavat tasu.Vastavalt VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja puuduse eest, mis esineb riisiko tellijale ülemineku ajal. Töö puudus on ka see, kui teostatakse kokkulepitust erinev töö.Tarbija on kauplejat töö puudusest õigeaegselt teatanud (VÕS § 644 lg 1).Kaupleja on  kohustust rikkunud (VÕS § 100 ja 641 lg 1, 642 lg 1) ja tarbijal on vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega ja nõude suurus on kooskõlas VÕS § 127. Sellise kahju hüvitamine on kaetud rikutud õigusnormi kaitse-eesmärgiga. Kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ega kaupleja vastutust välistavaid asjaolusid ei ole esitatud.

Sisu:09.01.2024 pöördus tarbija kaupleja poole seoses sõiduki esitule rikkega. Kaupleja parandas esitule ning teatas, et rikke põhjuseks oli niiskuse sattumine tulede juhtplokki. 2024 aprillis esitule rike kordus. Kaupleja poole pöördudes teatas kaupleja, et juhtplokis on niiskus, kuid varasemalt remonditud esitule kinnitus on katki ning seega on tegemist mehaanilise kahjustusega, mille eest kaupleja vastutada ei saa ning keeldus asja parandamast. Kaupleja selgitas, et teisel pöördumisel oli varem parandatud juhtplokk uuesti läbi põlenud ning selle sees oli vesi. Lisaks sellele oli esitule korpus kahjustatud, mis põhjustaski vee sattumise esitule sisse ning juhtploki läbipõlemise. Kaupleja hinnangul ei ole esitule korpuse kahju tekitatud kaupleja poolt, kuna tarbija poolt esimese pöördumise korral meister esitulel kahjustusi ei täheldanud. Seega kaupleja ei nõustu tarbija nõudega ning keeldus omal kulul esitule uuesti parandamisest. Komisjon leidis, et komisjonile ei esitatud sjakohaseid tõendeid, mis võimaldaksid tarbija avalduse rahuldada. Komisjoni hinnangul pöördus pärast kaupleja poolt pretensioonile vastuse ning põhjenduste ja tõendite saamist tõendamiskoormis tarbijale. Tarbija pidi ümber lükkama kaupleja väite, et juhtploki kahjustustel olid erinevad põhjused (teisel korral varem parandatud tule kinnituse purunemine) ning tõendama, et juhtploki teistkordse kahjustuse põhjustasid kaupleja poolt esimesel korral tehtud vaegtööd või tööde tegemata jätmine. Tarbija komisjonile asjakohaseid tõendeid ei esitanud ning seetõtu jätab komisjon tõendamatuse tõttu avalduse rahuldamata.

Sisu:Tarbija avalduse kohaselt tekitati talle kaupleja poolt kahju. Kaupleja poolt osutatud töö oli ebakvaliteetne ning põhjustas automootori rikke ja sellega seotud vajaduse remondiks. Kahju olemasolu on fikseeritud BCS Autoteenindus OÜ spetsialistide poolt. Tarbija soovib kahju hüvitamist summas 636.84 eurot, ehk summa, mida ta pidi tasuma remondi eest. Tarbija soovib kauplejalt saas 736.84 eurot (636.84 +100.00 valuraha).Tarbija sõnul kahtlustas BCS Autoteenindus OÜ töökoja meister, kuhu tarbija pöördus, et sõiduki kahjustus võib olla seotud kaupleja poolt mais tehtud remonttöödega. Tarbija lasi vajaliku remondi teha BCS Autoteenindus OÜ-l ning tasus selle eest 636, 84 eurot. Tarbija ei võimaldanud koheselt kauplejal võimaliku töövõtulepingu mittevastavusega tutvuda. VÕS § 646 lg 1 kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib tellija ise töö parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistliku kulutuste hüvitamist kui tellija nõudis töövõtjalt asja parandamist, kuid töövõtja ei teinud seda mõistliku aja jooksu. Eeltoodud sätete mõtte kohaselt peab tellija võimaldama töövõtjal puudustega tööd parandada ning alles siis kui töövõtja keeldub seda tegemast või ebaõnnestub, siis võib tellija lasta puudustega töö parandada mõnes teises ettevõttes. BCS Autoteeninduse arve ja remonttööde kirjeldus ei tõenda, et remonttööde vajalikkus tekkis kaupleja poolt mais 2023 sooritatud lepingutingimustele mittevastava töövõtulepingu täitmise tõttu. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb automaatselt rahuldamata ka esitatud kõrvalnõue.  

Sisu:Tarbija esitama lepingu rikkumisest tuleneva nõude enne tarbijavaidlusi kohtuvälise lahendamise üksuse poole pöördumist kauplejale. Tarbija peab kauplejale esitatavas kaebuses märkima kauba või teenuse puuduse ja kauplejale esitatava nõude. Komisjon võib vaidluse lahendamise menetluse lõpetada, ilmneb, et tarbija ei ole eelnevalt kauplejale kaebust esitanud.

Sisu:Tarbija tellis kauplejalt diagnostika. Kaupleja teostas diagnostika ning tuvastas vajaduse DPF-filtri läbipõletuspuhastuseks. Kaupleja tuvastas lisaks, et sõiduki mootor töötab ebaühtlaselt ning lisaks on läbi üks pihusti. Proovisõidu käigus tuli sõidukil lahti eelneva remondi käigus halvasti paigaldatud jahutusvedeliku voolik. Kaupleja pukseeris sõiduki tagasi remonditöökotta ning parandas tekkinud rikke. Tarbija aktsepteeris kaupleja poolt tehtud töid esitatud arve tasumisega. Kaupleja juurest ära sõites ilmnes sõiduki mootoris kolin, ometi jätkas tarbija sõitmist, mille tulemusena jooksis sõiduki mootor kokku. Kaupleja kinnitas et diagnostikajärgselt tehtud tööd ei olnud sõiduki mootoriga seotud. Komisjon nõustub kauplejaga, et tahmafiltri läbipõletamise käigus mootoriga seonduvaid remonttöid ei tehta. Komisjon märgib, et sõiduki mootori rikkest andis kinnitust juba see, et sõiduk vajas iga 200 km järgi õli ning kiri, mootori talitushäired, sõiduki armatuuris. Komisjon on seisukohal, et sõiduki mootori vigastus ei ole seotud kaupleja poolt täidetud töövõtulepinguga, mistõttu tuleb avaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.