Sisu:Komisjon hindab tarbija kahju hüvitamise nõuet. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937/52 toonud välja, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).   Asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt ka Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kui hävinud asja väärtus võis hävimise ajaks olla võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb kahjuhüvitamise kindlaksmääramisel arvestada ka VÕS § 132 lg 1 teises lauses sätestatuga, st tuleb hinnata, kas asja väärtus oli hävimise ajaks, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, mis annaks aluse hävinud asja väärtuse vähenemist hüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesoleval juhul on tarbija tõendanud, et talle tekkis kahju rikkis pesumasina tõttu (mida kaupleja ei suutnud algselt korda teha).  Tarbija on tõendanud ka kahju maksumust (87 eurot), mis on deformeerunud kohvisahtli väärtus. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19). Ehk antud juhul oli rikkis pesumasina tõttu tekkinud kohvisahtlile deformatsioon. Kui pesumasin ei oleks olnud defektiga, ei oleks kahju tekkinud. Seega arvestades eeltoodut, kuulub kahju hüvitamisele.

Sisu:Pooled sõlmisid müügilepingu. Vastutus lepingu alusel ei eelda VÕS § 103 lg 1 ja 104 lg 1 alusel süüd. Pooltel puudub vaidlus selles, et kaupleja andis kellale garantii ja vaidlusalune kahjustus tekkis garantiiajal. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kaupleja reklaamis kella veekindlana. Kaupleja kinnitas istungil, et kell on veekindel ja sellega võib minna kuni meetri sügavusele vette. Tarbija selgitas komisjoni istungil, et kell oli mõeldud trealtoniks. Tarbija kasutas kella sellel eesmärgil ja käis kellaga ujumas ujudes veepinnal. Kaupleja selgitas komisjoni istungil, et kell toodi garantiiremonti ja selgus, et kellal puudub tagaküljel asuv klaas. Sellest tekkinud avast on vesi kella sisse tunginud. Klaasi puudumise tõttu ei olnud kell enam veekindel. Tarbija avaldas komisjoni istungil, et ta ei tea, kas klaas oli kella tagaküljel, kui kell kauplejale garantiiremondiks üle anti. Kaupleja avaldas komisjoni istungil, et kuna tarbija esitas komisjoni istungil uusi väiteid, soovib kaupleja esitada tõendeid, et kell anti kauplejale üle tagakülje klaasdetailita ja samuti soovib kaupleja esitada eksperdi arvamust. Kaupleja esindaja ei selgitanud, mis põhjusel kaupleja ei esitanud tõendeid enne komisjoni istungit. Kaupleja esindaja väitis, et uute tõendite esitamise soov tekkis kauplejal seoses tarbija poolt komisjoni istungil esmakordselt esitatud uute väidetega. Arvestades poolte poolt enne istungit esitatut ei esitanud tarbija komisjoni istungil uusi tõendeid ega asjaolusid. Seoses sellega ei lükanud komisjon istungit edasi ega andnud kauplejale täiendavat tähtaega uute tõendite esitamiseks. Asjaolu üle, mida kaupleja soovis tõendada, puudub vaidlus. Kaupleja oleks kella tagaklaasi puudumise pidanud avastama, kui kell kauplejale üle anti. Klaasdetaili puudumist ei fikseeritud kella kauplejale üleandmisel. Kaupleja esitas selle väite alles pärast tagasiside saamist väidetavalt Poola Vabariigis asuvalt hooldusteenuse pakkujalt. Asjaolu, et kella tagakülje klaaskate eemaldus, ei välista garantii kehtivust. Kaupleja ei ole tõendanud, et nimetatud detaili eemaldumise eest vastutab tarbija. Vastavalt VÕS § 230 on müügigarantii müüja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks ettenähtud kord ei tohi olla ostjale ebamõistlikult koormav. Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid Kui kellal tuli garantiiajal ära tagakate ja vesi tungis selle tagajärjel kella sisemusse, on see juhtum, mille järel tuleb kauplejal kas kahjustused kõrvaldada või selle võimatuse korral kell asendada või hüvitada kella väärtus. Kaupleja on kaebusele vastu vaielnud ning tugineb ainult ühele asjaolule - tarbija on kella kahjustuse ise põhjustanud. Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Kaupleja ei esitanud nõude summa osas vastuväiteid. Ka puudub vaidlus, et kella ei saa parandada. Kuna kella ei saa parandada ja kaupleja keeldus kella asendamisest ja ei vaidlustanud nõude summat tuleb kauplejal VÕS § 230 lg 1 alusel hüvitada kella eest tasutu.