Sisu:Pooled sõlmisid köögimööbli müügilepingu mis sisaldas ka mööbli paigaldustööd. Tarbija pole nõus sellega, et ta peaks teadma tumeda ja matt tööpinna omadusi ja seda, et erinevad plekid ja mustus paistavad tellitud mööblil rohkem välja, samuti ei tohiks tarbija hinnangul olla klaaspinna puhastamine  tülikas. Kaupleja esindaja rõhutas tarbija väitel ostmisel, et mattuksed kui ka -töötasapind  on valmistatud  tehnoloogiaga, mille puhul isegi näpujälgi ei jää. Veeplekke pole võimalik eemaldada ei  klaasipesuvedulikuga ega ka  Cillit Bang`iga. Nurgamehhanismide kohta palub tarbija lisatõendit või kinnitust, et mingit teist varianti pole võimalik saada, sest see mis on praegu ei ole lihtsalt mitte pehmelt sulguv mehhanism, vaid tekitab lärmi ja köögitarvikute asetamisel vigastab lõpptulemusena  kapi uksi.  Tarbija esitas OÜ Profixer arvamuse, mis kirjutas, et tööpinna esiservade liitekohad on erinevatel tasanditel, „Serval, mille tase on kõrgem, on mäng ja see ei ole kinnitatud alumise köögimooduli külge. Selle põhjuseks on, et alumise köögikapi geomeetria oli paigaldamise ajal häiritud.” „Üksteise kõrval seisvate alumiste kappide alused ei ole loodis. Pliidiplaadi servad on erinevatel tasanditel ja mõnes kohas tunduvalt allpool tööpinna tasapinda. Selline pliidi integreerimine kivist või klaasist tööpinnale on vastuvõetamatu ja põhjustab 100 % tõenäosusega kahjustusi.“. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajale üle antud asi vastas lepingutingimustele.  VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.  Kaupleja eitab, et tegemist on puudustega ja väidab, et asjal ei ole puudusi.  Tarbija esitatud puudused on üldsõnalised:1) Tarbija pole nõus sellega, et ta peaks teadma tumeda ja matt tööpinna omadusi ja seda, et  erinevad plekid ja mustus paistavad rohkem välja, samuti ei tohiks olla klaaspinna puhastamine  tülikas.  Asjaolu, et tarbija väitel ei saanud ta enne ostu sooritamist aru, et tumedal ja matil tööpinnal on teatud omadused, ei ole kaupleja vastutusel. Kui tarbija on ostnud sellisest materjalist toote, millel on plekid kergesti märgata ja nende puhastamine on tavalisest keerukam, siis ei ole see asja puudus. Tarbija valis nii asja värvi, omadused kui materjali, tarbija valik ei ole kaupleja riisiko. 2. Nurgamehhanismide kohta palub tarbija lisatõendit või kinnitust, et mingit teist varianti pole võimalik saada, sest see mis on praegu ei ole lihtsalt mitte pehmelt sulguv mehhanism, vaid tekitab lärmi ja köögitarvikute asetamisel vigastab lõpptulemusena  kapi uksi.  Tarbija soov tellida algselt tellitust erinevat lahendust ei viita saadud asja puudusele. Tulenevalt esitatust puudub kauplejal kohustus anda lisatõendeid või kinnitusi, tarbija ei ole sellise kohustuse olemasolu tõendanud.’ 3. Tarbija esitatud OÜ Profixer arvamus, et tööpinna esiservade liitekohad on erinevatel tasanditel, „Serval, mille tase on kõrgem, on mäng ja see ei ole kinnitatud alumise köögimooduli külge. Selle põhjuseks on, et alumise köögikapi geomeetria oli paigaldamise ajal häiritud.” „Üksteise kõrval seisvate alumiste kappide alused ei ole loodis. Pliidiplaadi servad on erinevatel tasanditel ja mõnes kohas tunduvalt allpool tööpinna tasapinda. Selline pliidi integreerimine kivist või klaasist tööpinnale on vastuvõetamatu ja põhjustab 100 % tõenäosusega kahjustusi.“. Esitatud arvamus ei ole usaldusväärne. Selle esitaja haridus ega kogemused esitatust ei selgu. Esitatu sisu põhjal ei saa teha õiguslikke järeldusi. Nii ei ole võimalik hinnata väidet „Serval, mille tase on kõrgem, on mäng“ ega „Üksteise kõrval seisvate alumiste kappide alused ei ole loodis“ ega „pliidi integreerimine kivist või klaasist tööpinnale on vastuvõetamatu ja põhjustab 100 % tõenäosusega kahjustusi“. Esinev „mäng“ ja selle praktiline sisu ei ole arusaadav ega seostatav lepingutingimustega. Ka ei ole selgust, miks peab olema detail kinnitatud alumise mooduli külge. Asjatundja väide, et kappide alused ei ole loodis on arusaamatu, kui loodis ei ole põrandad, siis kas selle eest on vastutav kaupleja. Kui loodis ei ole kapi aluskonstruktsioon, siis tuleb välja tuua ka selle tagajärg.  Asjatundja hinnang, et pliidiplaati ei saa paigaldada kivist või klaasist tööpinnale on arusaamatu, seda ei saa kontrollida. Erinevate mööblilahenduste töötasapinnad on erinevatest materjalidest ja asjatundja ei ole esitanud allikat, millest nähtuks tema väidetav keeld. VÕS § 217(1) sätestab nõuded asjale tarbijamüügi puhul. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad vaidluspooled tõendama enda esitatud asjaolu. Tarbija on eitanud väited puuduste kohta, kuid need on jäänud tõendamata. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Tarbija ei ole asja puudusi ja kaupleja lepingurikkumist tuvastataval viisil ja eluliselt usutavalt esitanud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist, p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.  Antud juhul ei esine avalduses esitatu põhjal kaupleja kohustuse rikkumist ja avaldajal ei ole alust rakendada kaupleja suhtes õiguskaitsevahendeid.