Sisu:Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel (vt RKTKo nr 3-2-1-140-05, p 12). Kõrvalekalded seadusest on lubamatud, kui lepingu teine pool on tarbija ning sellised tüüptingimused on tühised. Kõrvalekalded võivad aga olla lubatud, kui teine pool on majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 44). Käesoleval juhul on üks pool tarbija ning teine pool ettevõtja, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses. Seega tuleb analüüsida tüüptingimuste tühisust.  VÕS 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 8. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07, p 11; 6. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-12, p 12).  Selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 17; Riigikohtu 8. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-07, p 11). Antud juhul seda tehtud ei ole ning tegemist on tüüptingimusega.  Selleks, et tüüptingimus oleks eelduslikult ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 1 teise lause mõttes, ei ole tingimata vajalik, et tüüptingimus oleks sõnaselgelt vastuolus seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Seaduse olulised põhimõtted võivad tuleneda ka mitme sätte koostoimest. Eesti kohtul tuleb sealjuures arvestada ka Euroopa Liidu asjakohastes direktiivides sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. VÕS § 42 lg 3 p 6 järgi on ebamõistlikult kahjustav muu hulgas tingimus, mis teeb õiguse kasutamise sõltuvaks formaalsest nõudest (näiteks originaalpakendi olemasolu), mis ei ole sisuliselt põhjendatud. Käesolevas olukorras on tegemist just sellise formaalse nõudega – see takistab tagastust isegi juhul, kui kaup on kasutamata ja puhas ning edasimüügikõlblik. Samas ei oleks ka “originaalpakendi” nõue ei olnud garantiilubaduse juures selgelt välja toodud, vaid oli peidetud üldtingimustesse, kui “Kasutatud toodet ei saa tagastada”. Tarbijal ei olnud mõistlikku võimalust seda tingimust enne ostu sooritamist tähele panna või sellest isegi selliselt aru saada. Tüüptingimust tuleb VÕS § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sisuliselt ei ole võimalik ka selgelt välja lugeda, et kasutatud toote alla loetakse pakendi avamist.