Sisu:Pooltel ei ole vaidlust selles, et veekahju põhjus on kraani või ventiili külmumise tõttu toimunud kraani või ventiili purunemine ja sellest vee voolamine põrandale. Tarbija on lepingu sõlminud kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja (KTS § 174 lg 1). Tarbijal oli lepingu sõlmimisel kutseline esindaja ja vähemalt tarbija esindaja teadis või pidi teadma, et leping on tüüptingimustega. Pooltevahelise lepingu poliisil on tüüptingimustele viidatud. 14 päeva jooksul alates kindlustuslepingu sõlmimisest ei teatanud kindlustusvõtja, et poliis kalduks kõrvale kindlustusvõtja avaldusest (VÕS 436 lg 1). Tarbija esitatud asjaolude ega tõendite kohaselt ei saa väita, et antud poliis pidi katma kahju, mis tekib sellest, kui korteris ei ole tagatud piisav küte ja selle tulemusena veeseadmed lõhki külmuvad. Esitatu kohaselt on poliisil viidatud lepingu tüüptingimused saanud lepingu osaks. Kodukindlustuse tingimuste p 5.11. sätestab, et kindlustusjuhtum ei ole torustiku kahjustumine või purunemine läbikülmumise tõttu, v.a punktis 3.4.3. määratletud juhul. Viidatud punkt 3.4.3. sätestab, et - veeavarii puhul hüvitatakse hoonesisese veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi või nende osade läbikülmumise tagajärjel purunemise tõttu torustikust väljavoolanud veest tekkinud kahju ning punktis 3.4.2. nimetatud kulud juhul, kui läbikülmumine on tingitud kütteseadme sisemisest rikkest või elektrivarustuse katkemisest. Tarbija esitatu kohaselt ei põhjustanud kahju kütteseadme sisemine rike ega elektrivarustuse katkemine. Seega tuleks vastavalt pooltevahelisele lepingule toimunu hüvitada koguriskikindlustuse alusel, kui kodukindlustuse tüüptingimustes ei oleks välistust punktis 5.11. Arvestades, et viidatud kindlustusjuhtumi piirang on tüüptingimustes sätestatud, ei ole toimunu poolte kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum ja kauplejal puudub tekkinud kahju hüvitamise kohustus.

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Tarbija nõuab väidetavast elektrivarustuse kõikumisest tingitud kütteseadme rikkest tingitud kahju hüvitamist. Asjaolu, kas rike on põhjustatud elektrivarustuse puudustest, ei ole tõendatud. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus on nõude esitajal (TsMS § 230 lg 1). Eeltoodu alusel on pooltevahelises lepingus tüüptingimused - need on lepingu osaks saanud (VÕS § 37 lg 1).  Vastavalt tüüptingimuste p 3.10.3b ei hüvitata kahju, kui: „üle nelja aasta vanustele ehitise tehnosüsteemidele (soojus- pump, katel, boiler, ventilatsiooniagregaat jms) tekkinud kah- ju, mille põhjuseks on katkestused, häired või pinge kõikumised elektrivarustuses ning kindlustatud eseme enda sisemised elektrilised või mehaanilised rikke“. Antud tüüptingimus on kehtiv ega kahjusta tarbijat ebamõistlikult (VÕS § 42). Kindlustusandjal on õigus piiritleda kindlustusjuhtum, mille suhtes kindlustuskaitset pakutakse, kindlustusandjalt ei saa nõuda, et ta kindlustaks piiranguteta kõiki riske.  Tehniliste seadmete rikete vastu kindlustamine ja selle piirangud on mõistetavatel põhjustel piirangutega. Traditsiooniliselt kaetakse kahjukindlustuses kahju, mille on tekitanud näiteks loodusjõud või tulekahju või mis on tekitatud näiteks varguse või sissemurdmisega.  Tehniliste seadmete rikked on harvad uuemate seadmete puhul, hiljem nende töökindlus langeb. Kindlustussüsteem ei saa maandada riske, mis on seotud asja vananemise või kulumisega. Samuti on sageli kindlustustingimustega piirsatud hüvitamine juhul, kui elektriseadme rikke põhjustab elektrivarustuse puudus. Sellised kahjud ei ole statistiliste meetodita abil ette ennustatavad, nende kohta ei ole vajalikke andmeid ning selliste riskide realiseerumine ei ole piisavalt juhuslik ega objektiivselt kontrollitav.  Toimunu ei ole kindlustusjuhtum. Seega, vastavalt lepingu tüüptingimuste p 3.10.3b ja VÕS § 476 lg 1 ei ole kauplejal kindlustushüvitise maksmise kohustust. Kaupleja ei ole lepingut (kohustist - VÕS § 100) rikkunud ja sellest tulenevalt ei ole tarbijal alust esitada kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p. 3; 115).  

Sisu:Tarbija on esitanud komisjonile nõude tuvastada tarbija poolt esitatud kindlustuslepingute ülesütlemise avalduste kehtivus. Tarbija viitab sellele, et kuigi leping on sõlmitud tähtajaliselt, näeb võlaõigusseadus ette, et kindlustuslepingust võib taganeda (VÕS § 466) või selle üles öelda (§§ 468–474) seaduses sätestatud alustel. Samas ei ole avaldaja esitanud, et esineks mõni eelviidatud sätetega reguleeritud olukord. Tarbija on komisjonilt taotlenud, et komisjon kontrolliks, kas kindlustusandja on tarbijat piisavalt ja arusaadavalt teavitanud lepingu tingimustest ning selle võimalikust automaatsest pikendamisest.  Komisjon ei ole riikliku järelevalve organ vaid kohtueelseks vaidluste lahendamiseks loodud organ. Vaidluse lahendamisel kohtus ega tarbijavaidluste komisjonis ei kontrollita pooli vaid tuvastatakse, kas poolte poolt esitatud asjaolud on õiged ja tõendatud ning kas avaldajal on kaupleja vastu nõue, mille avaldaja on esitanud. Samuti tuvastatakse, kas kaupleja vastuväited nõudele on asjakohased ning tõendatud. Tarbija ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel on kaupleja rikkunud teavitamiskohustust. Liikluskindlustuslepingu tinguimused tulenevad seadusest, esitatud vabatahtlike kindlustuslepingute poliisid viitavad kohaldatavatele tüüptingimustele.  Ei ole esitatud asjaolusid, et lepingute tüüptingimused ei ole lepingu osaks saanud või on vastuolus seadusega. Ei ole asjaolusid, mille alusel kaupleja on teavitamiskohustust rikkunud. Kohtuvaidlus ja analoogselt vaidluste kohtueelse lahendamise menetlus on võistlevad. TsMS § 230 lg 1 alusel peab pool tõendama enda esitatud asjaolu. Vaidlus toimub vastavalt analoogia korras kohalduvale TsMS § 4 lg 2 poolte esitatu alusel.  Kaupleja vastus avaldusele kajastab liikluskindlustuse lepingu ja vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu lõpetamise aluseid õigesti, komisjon nõustub kaupleja väidetega ja ei hakka neid üle kordama.  Avaldaja ei ole esitanud midagi, mille alusel oleks tal õigus kindlustuslepingu ülesütlemiseks. Teise lepingupartneri soodsam pakkumine ei loo õigust teise tähtajalise lepingu lõpetamiseks. Esitatu kohaselt ei ole avaldaja poolt kauplejale esitatud lepingu ülesütlemisavaldused kehtivad, sest avaldajal puudus õigus leping üles öelda. Kui lepingu ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi.  Lepinguõiguses, sealhulgas ka tarbijalepingute puhul kehtib VÕS § 8 lg 2 sätestatud põhimõte, et lepingut tuleb täita (pacta sunt servanda). Lepingu erakorraliseks ühepoolseks ülesütlemiseks on vajalik kas lepingust või seadusest tulenev alus. 

Sisu:Tarbija on esitanud komisjonile nõude tuvastada tarbija õigus tähtajaline leping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et teine kindlustusandja pakub samale esemele soodsamat kindlustuslepingut. Kui leping on sõlmitud tähtajaliselt, sätestab võlaõigusseadus, et kindlustuslepingust võib taganeda (VÕS § 466) või selle üles öelda (§§ 468–474) seaduses sätestatud alustel. Avaldaja esitatu kohaselt ei ole tegemist eelviidatud sätetega reguleeritud olukordadega. Tarbija on komisjonilt taotlenud, et komisjon kontrolliks, kas kindlustusandja on tarbijat piisavalt ja arusaadavalt teavitanud lepingu tingimustest ning selle võimalikust automaatsest pikendamisest.  Kohtuvaidlus ja analoogselt vaidluste kohtueelse lahendamise menetlus on võistlevad. TsMS § 230 lg 1 alusel peab pool tõendama enda esitatud asjaolu. Vaidlus toimub vastavalt analoogia korras kohalduvale TsMS § 4 lg 2 poolte esitatu alusel.  Kaupleja vastus avaldusele kajastab sõidukikindlustuse lepingu lõpetamise aluseid õigesti. Teise lepingupartneri soodsam pakkumine ei loo õigust teise tähtajalise lepingu lõpetamiseks. Esitatu kohaselt ei ole avaldaja poolt kauplejale esitatud lepingu ülesütlemisavaldus kehtiv, sest avaldajal puudus õigus leping üles öelda. Kui lepingu ülesütlemisavaldus ei ole kehtiv, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi.  Lepinguõiguses, sealhulgas ka tarbijalepingute puhul, kehtib VÕS § 8 lg 2 sätestatud põhimõte, et lepingut tuleb täita (pacta sunt servanda). Tähtajalise lepingu erakorraliseks ühepoolseks ülesütlemiseks on vajalik kas lepingust või seadusest tulenev alus.  Kuna lepingust taganemine ei ole kehtiv, puudub avaldajal kaupleja vastu nõue VÕS § 189 lg 1 alusel. 

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Tarbija on esitanud kindlustushüvitise nõude, kaupleja (kindlustusandja) vaidleb nõudele vastu. Poolte sõlmitud kodukindlustuse leping nr. 5478507774 osaks on saanud kodukindlustuse tingimused K100/2022 ja üldtingimused U100/2023. Avaldaja on kindlustuslepingut sõlmides valinud üürileandja lisakaitse, tegemist on välja üüritava korteriga.  Kodukindlustuse tingimuste K100/2022 punkti 3.13.1. kohaselt hüvitab kindlustusandja üürileandja lisakaitse puhul ka sellise kahju, mis on üürniku või temaga koos oleva isiku poolt tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja kahju on tekkinud siseviimistlusele või kodusele varale.  Kindlustustingimuste K100/2022 punktis 3.13.4. on sätestatud, et kindlustusperioodi jooksul hüvitatakse üks üürniku tekitatud kahjujuhtum. Kaupleja esitatu kohaselt on tarbija  esitanud üürikorteri osas mitmeid kahjuteateid. Nendest kolme (1304428, 1306343, 1306344) puhul tegi kaupleja otsuse kahju hüvitada ja kaupleja tasus kindlustusvõtjale rahalise hüvitise. Seega on kaupleja täitnud kindlustuslepingus sätestatud kohustuse - üürniku poolt tekitatud kahjude puhul piirdub hüvitamiskohustus ühe kahjuga kindlustusperioodi jooksul. Kaupleja esitanud vastuväited kahjuasja 1325984 kohta, milles nõude sisu oli, et üürnik on jätnud tasumata üüri ja kommunaalarved ning leppetrahvi. Kindlustustingimuste punktis 3.13.1. on sätestatud, et hüvitatakse ainult kahju, milleks on siseviimistluse või koduse vara kahjustamine üürniku poolt. Komisjon nõustub, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga.  Kaupleja on esitanud vastuväited kahjuasja 1325984 kohta, milles nõude sisu on üürniku poolt väidetav köögimööbli kahjustamine. Köögimööblist tehtud fotodelt nähtub, et tegemist on mööbli tavapärase kasutamise käigus tekkinud kasutusjälgedega, mis ei mõjuta mööbli sihtotstarbelist kasutamist. Selliste kasutusjälgede hüvitamine on välistatud kindlustuslepingu osaks olevate tingimuste K100/2022 punkti 5.8 alusel. Lisaks viitas kaupleja, et kuivõrd kindlustusandja on kindlustusperioodi jooksul juba kolm kahju hüvitanud, siis isegi juhul kui kahju 1326300 puhul ei kohalduks tingimuste K100/2022 punkt 5.8, rakendub sellise kahju hüvitamisel tingimustes toodud välistus. Komisjon nõustub, et lepingu alusel ei kuulu antud kahju hüvitamisele ja samuti leiab komisjon, et ei ole tõendatud, et mööbli kahjustused on tekitatud üürniku poolt. Kindlustusandja on esitatud asjaolude põhjal täitnud lepingulised kohustused tarbija ees ja puudub kohustise rikkumine (VÕS § 100). Tarbijal puudub kahju hüvitamise nõue ( VÕS § 101 lg 1 p3, 115, 448, 476 lg 1), kuna kindlustusandjal ei ole sõlmitud lepingu alusel tarbija esitatud kahjude hüvitamise kohustust. Arvestades, et esitatud nõue on alusetu, ei analüüsi komisjon nõude summat. 

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Vaidlus on selles, kas tarbija sõiduki rike on kindlustusjuhtum. Vastavalt avaldaja esitatule seisneb sõiduki puudus selles, et elektriauto kliimaseadme kompressori kõrgepinge ahelas on rike, mis takistab aku laadimist ning põhjustab laadimise ajal süsteemivigu – auto ei hakka laadima või tekitab laadijates veateateid ja sunnib laadijaid automaatselt restartima. Kindlustuslepingus on sätestatud kindlustuskaitse tehnilise rikke puhuks ja kindlustusjuhtum on vastavalt tüüptingimuste p 2.15 järgnev: tehnilise rikke kindlustusjuhtum on sõiduki mootori, mootori  jahutussüsteemi, mootori juhtelektroonika; jõuülekande, jõuülekande jahutussüsteemi, jõuülekande juhtelektroonika või   piduri- ja roolisüsteemi ootamatu ja ettenägematu rike eeldusel, et puuduvad tingimuste punktides 2.21.18, 2.21.19 ja  2.21.20 sätestatud välistused. Tüüptingimuste punkt  2.21.18 sätestab välistused, mille kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks tehnilised rikked sõiduki mootori toitesüsteemis (sh turbos, mahtkompressoris, vahejahutis, kõrgsurvepumbas ja akumulaatoris), väljalaske- ja heitgaaside  puhastamise ja tagastuse süsteemis (sh katalüsaatoris),  kliimaseadmes (sh konditsioneeris), näidikus, vedrustuses,   veermikus, ratta laagris, pidurikettas, -klotsis või -sadulas. Eeltoodu alusel selgub, et esmane rike on kliimaseadmes ja see omakorda põhjustab võimatuse või probleemid elektriauto laadimisel. Esiteks kohaldub tüüptingimuste punkti  2.21.18 välistus, mille kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kliimaseadme rike. Ehkki antud juhul ei ole asjakohane, mis on esmase rikke sekundaarne mõju, tuleb nentida, et elektriauto laadimist saab pidada selle toitesüsteemiks ja toitesüsteemi rike ei ole samuti eelviidatud tüüptingimuse kohaselt kindlustusjuhtum. Antud juhtum ei ole tüüptingimuste kohaselt kindlustusjuhtum. Kindlustuslepingu puhul tekib kindlustusandja täitmise kohustus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 476 lg 1 kindlustusjuhtumi toimumisega. Kindlustusjuhtumi toimumise tõendamiskoormus on hüvitise taotlejal. Esitatu põhjal ei ole toimunu kindlustusjuhtum. Kui kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, puudub kindlustusandjal hüvitamise kohustus. Kaupleja keeldumine kahju hüvitamisest on seaduslik, kindlustusandja ei ole kohustist rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal ei ole alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 

Sisu:Tarbija sõlmis kindlustuslepingud ja tal olid poliisid, mis tõendavad kindlustuslepingute kehtivust ja millel on osundatud kindlustusperioodid. Tulenevalt esitatust tasus tarbija ka uue perioodi kindlustusteenuse eest ja sai poliisi. Tarbija esitatu kohaselt kasutab tarbija SEB teenust sõiduki liisimisel ja tasub kindlustuse eest koos liisingumaksega. Ilmselt ostab tarbija liisinguandja kaudu (kasutades kindlustusmaaklerit) nii kindlustusteenuse kui liisinguteenuse. Vastavalt VÕS § 115 on võimalik tehingu tegemine esindaja kaudu. Esitatu põhjal toimus liikluskindlustuslepingu sõlmimine ja pikendamine esindaja kaudu. Tarbijal oli lepingu kohta poliis, millel oli osundatud ka kindlustusperiood. Lepingutingimused tulenevad poliisil osundatud tüüptingimustest, liikluskindlustuslepingu tingimused tulenevad seadusest.  Tarbija on liisinguandjaga sõlminud lepingu, mille alusel on reguleeritud ka kindlustuslepingu sõlmimist ja selle eest tasumist. Esitatust ei nähtu, milles seisneb tarbija esindaja, kindlustusmaakleri või kindlustusandja eksimus või lepingurikkumine. Esitatu põhjal soovis tarbija pärast uue kindlustusperioodi algust kindlustusandjat vahetada, kuid see ei muuda tarbijat vahendanud esindaja eelnevaid sooritusi õigusvastaseks - tarbija ei teinud enne kindlustusperioodi lõppemist vastavat tahteavaldust. Tarbija avaldusest selguv seisukoht, et kaupleja pidanuks tarbijale selle kohta mingi eelneva meeldetuletuse saatma, ei ole õige. Tarbija ei ole esitanud ega tõendanud ühtegi kauplejapoolset lepingurikkumist, avalduse rahuldamiseks puudub alus.  Liikluskindlustuse lepingu lõpetamise alused tulenevad liikluskindlustuse seaduse §-st 21. Erakorraliselt liikluskindlustuse lepingut üles öelda ei saa. Korralise ülesütlemise alustest kohalduvad VÕS §§-d 446, 458, 461, 470, 471, 473, 495 ja 519. Käesoleval juhul ei ole avaldaja toonud esile ühtegi põhjendust, mis võiksid nimetatud sätete alusel kõne alla tulla. Seega ei ole lepingut võimalik käesoleval juhul üles öelda. Samuti ei ole avaldaja esile toonud ühtegi põhjendust, mis võiksid aluseks olla lepingust taganemisel.  Tarbija poolt esitatud etteheited kauplejale ei ole põhjendatud, kaupleja ei ole lepingut rikkunud ja tarbijal puudub alus esitada lepingust taganemise avaldust või kahju hüvitamise nõuet. 

Sisu:Pooled sõlmisid kindlustuslepingu.  Vaidlus on selles, kas kauplejal oli õigus keelduda hüvitamisest.Vaidlusaluste tüüptingimuste sõnastus on järgnev:10.5. Pagasikindlustuse alusel ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud 10.5.1. pagasi loomulikust kulumisest ja esteetilistest puudustest (nt kriimustustest, määrdumisest); 10.5.2. pagasis leiduvatest sööbivatest, määrivatest või tuleohtlikest ainetest; 10.7. Pagasikindlustuse alusel ei hüvitata kahju ja kulutusi, mis on põhjustatud pagasi hilinemisel Eesti Vabariiki.Arvestades poolte esitatud väiteid on võimalik, et kahju tekkimine on seotud sellega, et pagasis oli asi, mis lekkis vedelikku. Vastavalt tarbija avaldatule oli vaidlusaluse särgi hallitamise põhjus see, et särk oli higist niiske ja asetati sellisena pagasisse. Kui see oli nii, siis tuleb arvestada ka tüüptingimuste punkti 10.5.4, mis sätestab, et ei hüvitata kahju, mis tekib pagasisse kuuluvate esemete (sh spordivahendite) kasutamisest. Hallituse tekke esmane põhjuslik seos ei olnud esitatu põhjal seotud pagasi hilinemisega vaid hallituse põhjus oli see, et pagasisse asetati kas lekkimisohtlik kääritatud vedeliku anum või higised spordiriided või mõlemad. Higised ja niisked riided võivad soodsate tingimuste puhul hallitama minna. Kahju tekkimise esmane põhjus ei olnud pagasi hilinemine (VÕS § 127 lg 4). Vastavalt pooltevahelise lepingu p 10.2.3. on pagasi hilinemise kindlustuskaitse selles, et hüvitatakse hilinemise tõttu ostetud vältimatute esmatarbekaupade kulu. Seega on tüüptingimuste p 10.2.3, 10.5.2 ja 10.5.4 alusel antud kahju hüvitamisest võimalik keelduda ja kaupleja otsus hüvitamisest keelduda on poolte lepinguga kooskõlas. Tüüptingimuste p 10.7. mõte antud teksti alusel on, et kahju on seoses hilinemisega. Praegusel juhul ei ole tegemist asjakohase normiga sest kahju ei ole põhjuslikus seoses pagasi hilinemisest tingitud esmatarbeasjade ostmisega.   Kaupleja ei ole kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja tarbijal ei ole vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 

Sisu:Tarbija on esitanud nõude kindlustusandja vastu vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel. Nõude sisu on autoremonditöökojas sõiduki remondi käigus tekkinud sõiduki kahjustuse remondikulude hüvitamine. Kindlustuslepingu alusel hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi alusel tekkinud kahju. Tarbija ei ole väitnud ega ka tõendanud, et toimunud on kindlustusjuhtum. Kui kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, puudub kauplejal VÕS § 476 lg 1 alusel hüvitamise kohustus, kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama hüvitise taotleja, seega tarbija (TsMS § 4 ja 230 lg 1). Tarbija on väitnud, et sõiduki esikapotil oli varasem vigastus, seega ei tekkinud see sõiduki remondi käigus. Tarbija ei ole tõendanud, et oleks esitanud kindlustusandjale nõude sõiduki esikapotil olnud vigastuse remondikulude hüvitamiseks ja tellinud selle töö kauplejalt. Sõiduki esitiiva remont, mida tegi kaupleja, toimus kaupleja ja tarbija sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kui tarbija on seisukohal, et kaupleja kasutas valesid töövõtteid või rikkus muul viisil töövõtulepingut ja tekitas tarbijale kahju, saab tarbija nõude sellel alusel esitada, kuid tarbijal lasub kohustus nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ja nõue tuleb esitada töövõtulepingu töövõtja vastu, mitte kindlustusandja vastu. Kindlustusandjad soovitavad enda koostööpartnereid sõiduki taastusremondi tegemiseks, kuid lepingusuhe sõiduki remonditöö tegemiseks on siiski sõiduki omaniku ja töövõtja vahel. Kindlustusandja võib anda küll garantiikirja, mille alusel kohustub remondi eest tasuma, kuid eelnev ei muuda kindlustusandjat õiguslikult vastutavaks töövõtulepingu töövõtja kohustuste täitmise eest tellija ees. Otsuse, kellelt tellida sõiduki taastusremont, teeb sõiduki valdaja, samuti peab sõiduki valdaja puudusega töö puhul sellest mõistliku aja jooksul töövõtjale teada andma ning vaidlus puudusega töö või remondis olnud sõidukile kahju tekitamise üle on sõiduki remondi tegija ja sõiduki omaniku või valdaja vahel. Vastavalt VÕS § 636 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Samas vastavalt VÕS § 422 lg 1 kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Tarbija ei tõendanud, et kindlustusandja on sõlminud tarbijaga töövõtulepingu sõiduki vigastuste kõrvaldamiseks ja vastutab töövõtja asemel töövõtja kohustuste täitmise eest. Samuti ei ole tarbija tõendanud, et kindlustusandjal on selle kahjustuse remondikulu hüvitamise kohustus kindlustuslepingu alusel. Kindlustuslepingu alusel nõudis tarbija sõidukile tekkinud muu kahjustuse kõrvaldamist.      

Sisu:Pooltel ei ole vaidlust selles, et veekahju põhjus on kraani või ventiili külmumise tõttu toimunud kraani või ventiili purunemine ja sellest vee voolamine põrandale. Tarbija on lepingu sõlminud kindlustusmaakleri vahendusel. Kindlustusmaakler on kindlustusvõtja esindaja (KTS § 174 lg 1). Tarbijal oli lepingu sõlmimisel kutseline esindaja ja vähemalt tarbija esindaja teadis või pidi teadma, et leping on tüüptingimustega. Pooltevahelise lepingu poliisil on tüüptingimustele viidatud. 14 päeva jooksul alates kindlustuslepingu sõlmimisest ei teatanud kindlustusvõtja, et poliis kalduks kõrvale kindlustusvõtja avaldusest (VÕS 436 lg 1). Tarbija esitatud asjaolude ega tõendite kohaselt ei saa väita, et antud poliis pidi katma kahju, mis tekib sellest, kui korteris ei ole tagatud piisav küte ja selle tulemusena veeseadmed lõhki külmuvad. Esitatu kohaselt on poliisil viidatud lepingu tüüptingimused saanud lepingu osaks. Kodukindlustuse tingimuste p 5.11. sätestab, et kindlustusjuhtum ei ole torustiku kahjustumine või purunemine läbikülmumise tõttu, v.a punktis 3.4.3. määratletud juhul. Viidatud punkt 3.4.3. sätestab, et - veeavarii puhul hüvitatakse hoonesisese veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi või nende osade läbikülmumise tagajärjel purunemise tõttu torustikust väljavoolanud veest tekkinud kahju ning punktis 3.4.2. nimetatud kulud juhul, kui läbikülmumine on tingitud kütteseadme sisemisest rikkest või elektrivarustuse katkemisest. Tarbija esitatu kohaselt ei põhjustanud kahju kütteseadme sisemine rike ega elektrivarustuse katkemine. Seega tuleks vastavalt pooltevahelisele lepingule toimunu hüvitada koguriskikindlustuse alusel, kui kodukindlustuse tüüptingimustes ei oleks välistust punktis 5.11. Arvestades, et viidatud kindlustusjuhtumi piirang on tüüptingimustes sätestatud, ei ole toimunu poolte kindlustuslepingu alusel kindlustusjuhtum ja kauplejal puudub tekkinud kahju hüvitamise kohustus.

Sisu:Vastavalt VÕS § 476 lg 1 põhineb kahju hüvitamise kohustus kindlustusjuhtumi toimumisele. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama kindlustusvõtja, praegusel juhul avaldaja. Tulenevalt esitatust ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendatud. Avaldaja kirjelduse kohaselt lõhkus tema tellitud santehnik korteri seina, kuid ei ole väidetud ega tõendatud, et see on kindlustusjuhtum. Asja materjalide põhjal ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Avaldaja kirjeldatud kahju kahju ei kuulu poolte sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Hoone üldkasutatava osa remondikulud tuleb hüvitada korteriomanikel/kaasomanikel või korteriühistul. Avaldaja peab hüvitise saamiseks esitama nõude õige isiku vastu.

Sisu:Pooled on sõlminud kahjukindlustuse lepingu. Vaidlus puudub selles, et kindlustusjuhtum on toimunud. Vaidlus puudub, et hüvitamine toimub korteri taastamiseks vajalike kulude hüvitamise teel nii, et kaupleja annab remonditöö teostajale remondikulude hüvitamise kohta garantiikirja. Korteri remondikulude hüvitamine Pooled vaidlevad esiteks selle üle, et kindlustusandja ei ole nõus väljastama garantiikirja selle remondi kohta, mille tegemise vajadus ja kulud ei ole veel teada. Arvestades seda, et täiendava kahju tekkimine ei ole teada ega tõendatud, ei ole selle kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks muutunud. On selge, et korteris on toimunud sündmus, mis on kindlustusjuhtum, kuid täiendava kahju olemasolu selgub remondi käigus, ei ole välistatud, et täiendav kahju puudub. Kindlustatud esemele tekkinud kahju tuleb kindlustuslepingu alusel hüvitada. Hüvitamiskohustus puudub veel tekkimata või tuvastamata kahju osas. Võlaõigusseaduse § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kahju, mille hüvitamise kohta tarbija on esitanud nõude, ei ole veel tekkinud või vähemalt ei ole selle tekkimine tuvastatud. Tarbijal kas puudub nõue või see ei ole muutunud sissenõutavaks. Asenduspinna kasutamise kulude hüvitamine Teiseks nõuab tarbija asenduspinna kasutamise kulude hüvitamist. Komisjon nõustub kaupleja vastuväidetega, et asenduspinna hüvitamist saab nõuda selle aja eest, millal toimub korteri taastamisremont ja hüvitamine eeldab asenduspinna kulude kooskõlastamist kauplejaga. Tarbija korteri remondiga ei ole alustatud ja tarbija ei ole kooskõlastanud asenduspinna kulusid kauplejaga. Esitatu kohaselt ei ole need kulud veel tekkinud. Seega ka selle nõude osa suhtes ei ole kahju, mille hüvitamist avaldaja nõuab, tekkinud või sissenõutavaks muutunud. Kaupleja ei ole lepingut rikkunud Esitatu kohaselt on kaupleja täitnud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Tarbijal ei ole kaupleja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Arvestades tekkinud olukorda on tarbijal mõistlik valida korteri remonditööde teostaja ja esitada kindlustusandjale remondikulude kalkulatsioon ning nõuda kindlustusandjalt garantiikiri kulude hüvitamise kohta. Kui selgub vajadus kõrvaldada täiendav kahju, tuleb remonditöö koostajalt saada täiendav hinnapakkumine ja nõuda kindlustusandjalt ka selle kulu hüvitamise kohta garantiikiri. Kui remonditöödega alustatakse ja tarbija kasutab remonditöö ajal asenduspinda, siis tuleb asenduspinna kasutamisel tekkiva kulu kohta esitada kindlustusandjale tõend, samuti tõend (näiteks hinnapakkumine) tekkivate kolimiskulude kohta ja nõuda samuti, et kindlustusandja kinnitab nende kulude hüvitamist. Kindlustatud eseme kahjustamise korral on kindlustusandja lepinguline kohustus hüvitada tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu alusel. Asja kahjustamisega kaasnev remonditöö tegija valik, temaga lepingu sõlmimine ja kontrolli teostamine remonditöö teostamise üle ning kolimise ja asenduspinna korraldamine on asja omaniku ülesanne.

Sisu:Poolte vahel on kehtiv kindlustusleping. Vaidlus on hüvitise suuruse üle. Kindlustushüvitise suuruse määramisel kohalduvad kindlustuslepingus sätestatud tingimused ja seadusega sätestatud tingimused. Vastavalt kindlustuslepingule tuleb hüvitada kindlustatud esemele tekkinud kahju, kui tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kahju on tekkinud, vaidlust pole selles, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Tarbija erihuvi, mis on linaleumi paigaldamine põrandakatte alla, ei ole kindlustuslepinguga eraldi reguleeritud. Asjakahju hüvitamise eesmärgi kohta kohaldub VÕS § 127. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitise suuruse kohta kohaldatakse VÕS § 132 lg 3, mis sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Antud juhul ei ole tõendeid selle kohta, et asja taastamine ilma põranda alla linoleumi paigaldamata vähendaks asja väärtust või halvendaks asja omaniku olukorda võrreldes kahju tekkimise eelse olukorraga. Seega ei ole linoleuni taastamise kulud mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes ja need ei kuulu hüvitamisele.

Sisu:Kindlustuslepingu (edasised viited kindlustuslepingu tüüptingimuste punktidele) p. 7.1. kohaselt on kindlustussumma sätestatud järgmiselt: Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta. Omavastutus on kindlustuslepingu p 13.1. kohaselt sätestatud järgmiselt: Omavastutus on kindlustuslepingus määratud ja kindlustusvõtja kanda jääv osa hüvitamisele kuuluvast kahjust iga kindlustusjuhtumi korral. Omavastutuse summa kannab alati kindlustusvõtja ja kindlustusandja seda ei hüvita. Omavastutus arvestatakse hüvitamisele kuuluvast kahjust maha viimasena. Kindlustuslepingu p 12.1. kohaselt: Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks. Kindlustuslepingu p 12.2. kohaselt on kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta piiratud kindlustussummaga. Hüvitamisele kuuluv kahju on lepingu p 3.1. tulenevalt kahju, mis tekib kindlustusjuhtumi tagajärjel. Vastavalt lepingu p 14 arvestatakse kindlustushüvitise arvestamisel esmalt kindlustusväärtuse kohta sätestatut, seejärel taastamiskulude mõistlikku suurust, seejärel arvestatakse alakindlustust ja ehitise kulumit. Kindlustussumma on hüvitamise piir, see ei muuda kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. Seega, kui kahju, mis tekkis, on näiteks 10000 eurot ja eelmises punktis viidatud vähendamise alused puuduvad, vähendatakse seda omavastutuse võrra, näiteks 1000 eurot ja kindlustussumma rakendamise tulemusena, kui see on 3000 eurot, kuulub hüvitamisele 3000 eurot. Kindlustustingimuste p 13.1. sätestaud viimane lause "Omavastutus arvestatakse hüvitamisele kuuluvast kahjust maha viimasena." ei ole tõlgendatav ega rakendatav viisil, et omavastutuse võrra väheneb kindlustussumma täiendavalt . Hüvitatav kahju on see kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tulemusel. Hüvitatavat kahju vähendatakse vastavalt lepingule. Kindlustussumma ei vähenda hüvitatavat kahju vaid see on hüvitamise piirmäär. Omavastutus on kindlustusteooria kohaselt summa, mille ulatuses kindlustusvõtja ise peab tekkinud kahju kandma. Selle eesmärk on, et kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju oleks siiski osaliselt ka kindlustusvõtja kanda, vähendamaks kindlustusvõtja huvi kaotust kindlustusjuhtumi mittetoimumise vastu. Kindlustusandja ei saa vähendada omavastutuse võrra kindlustushüvitist, sest kindliustushüvitis on sisult sünonüüm VÕS § 422 lg 1 sätestatud kindlustusandja täitmise kohustusele. Omavastutuse võrra tuleb vähendada tekkinud kogukahju või siis kindlustuslepingu alusel hüvitatavat kogukahju. Mõiste "hüvitatav kahju" tuleb vaidlusaluse lepingu kohaselt sisustada kui kahju, mis vastavalt kindlustuslepingule tuleb kindlustusjuhtumi toimumise järel hüvitada. Hüvitatava kahju all ei saa mõista seda summat, mis reaalselt välja makstakse vaid kogukahjuna, mille suhtes tehakse lepingu kohased korrektsioonid.. Kui omavastutust rakendada pärast kindlustussumma rakendamist tekib olukord, kus ühelgi juhul ei maksta välja kindlustusummat vaid alati sellest omavastutuse võrra väiksem summa. Selline tüüptingimuste sätestamine või tõlgendamine oleks lubamatu arvestades VÕS §§ 426, 423, see oleks vastuolus hea kindlustustavaga (VÕS § 25) ning ka VÕS § 29 lg 4 ja VÕS § 39 lg 1. Komisjoni liikme Jüri Aava eriarvamus: Omavastutus on kahju osa, mis jääb kindlustusvõtja kanda. Kindlustusvõtjal on õigus valida omavastutuse suurust, mida suurem omavastutus, seda väiksem on kindlustusmakse. Omavastutus võetakse maha hüvitavalt kahjult, mitte tegelikult toimunud kahjult. Kindlustussumma määrab samuti kindlustusvõtja. Kui ta soovib alakindlustust, siis on see tema teadlik risk. Kui kahju suurus ületab kindlustussummat, siis hüvitatakse kindlustussumma miinus omavastutus. Lepinguga võib kokku leppida omavastutuse kohaldamata jätmises, sellisel juhul on maksimaalseks hüvitise suuruseks kindlustussumma.

Sisu:Vastavalt VÕS § 476 lg 1 kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Esitatud asjaolude kohaselt on tekkinud niiskuskahju keldris asuvale hoone kandevkonstruktsioonile. Arvestades esitatud poliisi ja tüüptingimusi ei ole hoone ühiskasutatav osa ehk kandevkonstruktsioon kindlustatud, antud lepinguga on kindlustatud korteriomandi eriomandi ese. Tulenevalt esitatust on kahju põhjustatud kaasomandi esemesse kuuluva hoone kandevkonstruktsiooni mädanemine. Kaasomandi eseme mädanemise tõttu vajab ilmselt vahetamist nii kandevkonstruktsioon kui sellega seotud eriomandi esemesse kuuluv põrand ja siseviimistlus. Pooltel on vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise aja üle. Kindlustusjuhtumi toimumise, sealhulgas ka juhtumi aja peab tõendama kindlustusvõtja või hüvitist taotlev isik. Arvestades kõiki esitatud tõendeid kogumis leiab komisjon, et niiskuskahjustuse tekkimine kindlustusperioodil ei ole tõendatud. Isegi, kui tõendamist leiaks, et toimunud on kindlustusjuhtum, siis ei kuuluks kahju hüvitamisele rakendatavate tüüptingimuste (kodukindlustuse tingimused K100-2017) p 6.7 alusel.

Sisu:Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping, tegemist on koguriskikindlustusega ja vaidlust selles, et kindlustusjuhtum on toimunud, ei ole. Esmalt on vaidlus selle üle, kas taastamisremondi ajaks on vajalik elanike hoonest väljakolimine. Vajadust kolimiseks ei ole tõendatud. Esitatu põhjal ei muutunud hoone elamiskõlbmatuks. Remont puudutaks umbes 60 ruutmeetrit kahjustatud ala ning mööbli eemaldamine, parketi eemaldamine ja paigaldamine ning mööbli tagasimonteerimine sellisele pinnale ei pruugi kesta üle paari päeva. Hoone kogupind on 200 ruutmeetrit. Seisukoht, et remondiks peab hoonest välja kolima, ei ole põhjendatud, esitatu põhjal on tegemist remonditööga, millega seoses hoonest väljakolimine harilikult ei toimuks. Avaldaja on esitanud väite, et parketti ei ole võimalik osaliselt vahetada, sest kindlustusandja poolt pakutud lahendus ei asetaks tarbija olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles me oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Arhitekt on ette näinud ühtse ja harmoonilise disaini, mis osalise põrandakatte vahetamisel on rikutud. Esitatu põhjal ei riku hoones parketi osaline lahendus hoone arhitektuurilist lahendust, avaldaja ei ole seda tõendanud. Avaldaja väitel on parketi osaline vahetamine välistatud ka selle tõttu, et siis langeb ka elamu väärtus. Selle väite tõendamiseks ei ole avaldaja esitanud ühtegi tõendit. Avaldaja väitel on parketi osaline vahetamine välistatud ka selle tõttu, et tekivad raskustest, mida erinevate põrandakatete ühenduskohad võivad valmistada liikumispuudega isikutele. Avaldaja ei ole tõendanud seda, et üleminekukohad tekitaksid probleeme liikumispuudega isikule ega ka seda, et avaldajal selline erihuvi on. Vastavalt VÕS § 127 on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanud kahju tekitanud asjaolu esinemise eelsega võimalikult sarnasesse olukorda. Antud juhul täidab parketi osaline asendamine selle eesmärgi, asjaolusid arvestades kaasneks kogu parketi vahendamisega avaldaja olukorra parendamine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 peab asjaolu, millele tuginetakse, tõendama pool, kes sellele tugineb. Seda on mõistlik kohaldada ka vaidluste kohtueelses lahendamises. Avaldaja ei ole nõuet tõendanud väljakolimise kulude hüvitamise nõude osas ega parketi täieliku asendamise nõude osas. Kindlustusandja on keeldunud külmkapi kahjustamise hüvitamisest. Kindlustusjuhtum on koguriskikindlustus ja vaidlus kindlustusjuhtumi toimumise osas puudub. Kindlustusandja keeldumise aluseks on tüüptingimuste järgmine säte: "3.9.3.Koguriski puhul ei hüvitata üle nelja aastavanusele kodusele varale ja integreeritud köögitehnikale tekkinud kahju, mille põhjuseks on kindlustatud eseme enda sisemised elektrilised või mehaanilised rikked või häired." Tegemist on hüvitamispiiranguga. Seda kohaldatakse siis, kui kindlustusjuhtum on toimunud. Hüvitamispiirangu rakendamisega seotud aluste tõendamiskoormis on tulenevalt seadusest ja Riigikohtu praktikast kindlustusandjal, mitte kindlustatud isikul. Seega ei pea kindlustatud isik kindlustusandjale tõendama, et hüvitamispiirangu rakendamise aluseid ei ole, vaid kindlustusandjal on kohustus tõendada, kui sellised alused eksisteerivad. Avaldaja on esitanud tõendid selle kohta, mis tekitas külmkapi rikke. Kaupleja hüvitamispiirangu rakendamise alust tõendanud ei ole.

Sisu:Poolte esitatud tõendite alusel ei ole tuvastatud , kuidas sattus vesi hoonesse. Mõlema poole kasutatud asjatundjad esitavad arvamuse, kuid kumbki ei ole tuvastanud vee hoonesse tungimise jälgi, seega on vee hoonesse tungimise kohta vastuolulised arvamused, kuid mitte ühtegi konkreetset tõendit, mis fikseerib veekahju põhjuse. Selle üle, et vesi sattus pööningule ja kahjustas lage ja tuba, vaidlust ei ole. Kindlustusandja väide, et hoone rajamisel on toimunud ehitusviga, mis on põhjuslikus seoses tekkinud veekahjuga, ei ole tõendatud. Korstnapleki paigaldamise kohta on kindlustusandja esitanud väite, et kuna see ei ole süvistatud korstnasse, siis on see valesti paigaldatud. Samas ei ole välja toodud rikutud normi ega tõendatud seda, et pleki korstnasse süvistamine on ainus lubatud ja aktsepteeritav lahendus. Kuna vee läbijooksu koht on teadmata, siis ei ole võimalik väita, et viidatud süvistamisprobleem on kahju põhjustanud. Teine väide, millele kindlustusandja tugineb, on vee tungimine läbi hoone konstruktsiooni. Arvestades, et vee päritolu on teadmata ning poolte esitatud tõendite kohaselt on vaid asjatundjate vastuolulised arvamused vee päritolu kohta ei ole tõendatud, et vesi tungis läbi hoone konstruktsiooni. Lisaks ei ole teada , läbi mis konstruktsiooni vee tungimist ette heidetakse. Konstruktsioonielemendid on näiteks sein ja katus. Antud juhul ei ole vesi tunginud läbi seina ega katuse vaid esitatud variandid on vee läbijooks korstna ja katuse vahelt ning küttesüsteemi ventiili rike. Kuni ei ole tõendatud, kustkohast vesi hoonesse tungis ei ole tõendatud selle tungimine läbi konstruktsiooni. Arvestades, et tegemist on koguriskikindlustusega on kindlustatud esemele tekkinud veekahju kindlustusjuhtum ja kindlustusandjal on tekkinud kahju hüvitamise kohustus ning alates kahju suuruse kindlakstegemisest on see muutunud sissenõutavaks. Kindlustushüvitise tasumisest keeldumise aluseid ega hüvitise vähendamise aluseid ei ole tõendatud. Kindlustusandjal on kindlustushüvitise tasumise kohustus.

Sisu:Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (VÕS I komm. Väljaanne 2016, lk 701) toodud näitest, et juhul kui asja omanik on lasknud sõidukit hooldada pidevalt teatud töökojas, siis on sõiduki omanikul õigus nõuda, et taastamistööd viidaks läbi samas töökojas. Kuna tarbija ei ole hooldanud enda sõidukit kallima pakkumuse esitanud teenusepakkuja juures puudub tarbijal alus nõuda, et kindlustusandja hüvitaks sõiduki taastamiskulud selles ettevõttes.

Sisu:Kaupleja selgitas, et paikvaatluse kohaselt on põranda võimaliku niiskuskahjustuse põhjustanud koduloom, kuna põrand lõhnas uriini järele ja vannitoas kuivasid koera hügieenilinad. Kaupleja viitas ka sellele, et varasema kindlustusjuhtumi tagajärjel oli põrand juba kahjustunud, mille eest sai Tarbija hüvitist aga Tarbija jättis põranda vahetamata. Komisjon leiab, et tarbija väitel lillevaasi ümberminek ja sellest väljavoolanud vee poolt laminaatpõranda veekahjustuse tekkimine on antud kindlustuslepingu tingimuste (koguriskikindlustus) kohaselt kindlustusjuhtum. Kaupleja poolt esitatu, et kahjustuse tekitas koduloom, ei ole tõendatud. Esitatud tõendeid uurides selgub, et varasem põranda kahjustus ei ole samas kohas. Lillevaasi ümberminek ja sellega seoses laminaadi kahjustumine on esitatud väidete ja tõendite alusel võimalik. Seadus sätestab, et kahjukindlustuse eesmärk on tekkinud kahju hüvitamine ja kahju hüvitamise eesmärki piiritleb VÕS § 127 - see on endise olukorra taastamine. Kui kahjustatud põranda seisukord oli halb enne kahjustust, siis see ei tähenda, et seda ei pea taastama. Põranda taastamiseks tuleb kasutada sel juhul odavamaid lahendusi, kindlustusandja saab vähendada põranda taastamiseks kuluvat summat, mida ta ka antud juhul on teinud. Komisjon nõustus kindlustusandja poolt välja pakutud summaga põranda taastamise maksumuse osas ja rahuldas Tarbija nõude osaliselt.