Sisu:Komisjon loeb tõendatuks, et Tarbija tellis ummistuse likvideerimise ja tasus Kauplejale 70 eurot. Komisjon loeb tõendatuks, et Tarbija teatas Kauplejale vahetult pärast töö tegemist, et ummistus ei ole kõrvaldatud, ning saatis video säilinud ummistusest. Kaupleja ei tõendanud, et töö tulemus oli üleandmisel nõuetekohane, ega tõendanud, et tegemist oli uue ummistusega.Ummistuse likvideerimise teenuse puhul oli kokkulepitud tulemuseks torustiku toimivuse taastamine. Kuna Kaupleja ei tõendanud selle tulemuse saavutamist ja keeldus sisuliselt puuduse kõrvaldamisest ilma uue tasulise väljakutseta, on Kaupleja töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Tarbijal oli õigus nõuda tasutud summa tagastamist.Seetõttu tuleb Tarbija avaldus rahuldada ja Kauplejalt Tarbija kasuks välja mõista 70 eurot.

Sisu:Pooltel oli kehtiv töövõtuleping. Pooled sõlmisid suulise lepingu, ei ole tõendatud, mis tööd pidi kaupleja tegema. Lepingu sõlmimist ja lepingu sisu peab tõendama isik, kes sellele tugineb, praegusel juhul avaldaja. Avaldaja väitel kulus töövõtjal vajalike detailide ja veeboileri ostmiseks aega 5 tundi. See asjaolu on tõendamata. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, kas vastavalt pooltevahelisele lepingule pidi kaupleja teostama vaid veeboileri vahetamise või kuulus töövõttu ka uue veebolileri hankimine ja kohaletoomine ning vana mahamonteerimine ja utiliseerimine. Sisuliselt on tarbija esitanud hinna alandamise nõude. Hinna alandamine on õiguskaitsevahend, mis on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 5. Õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldus on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine - see on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooltel on lepingusuhe, kaupleja lepingurikkumist ei ole tarbija tõendanud. Lepingurikkumise puudumisel ei ole võimalik kohaldada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 26 lg 1 kohaselt lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). VÕS § 26 lg 9 kohaselt lepingupool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks kohus, kui: 1) lepingupooled ei saavuta selle tingimuse suhtes kokkulepet; 2) kolmas isik ei määra tingimust kokkulepitud aja jooksul või kui sellist aega kokku ei lepitud, siis mõistliku aja jooksul enne seda, kui kohustuse täitmist saab nõuda; 3) teine lepingupool ei määra lahtist tingimust, kui selle määramise õigus läks talle üle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule. VÕS § 26 lg 10 alusel kohus määrab lepingu lahtise tingimuse, lähtudes lepingu olemusest ja eesmärgist. Tarbija on esitanud seisukoha, et kohane hind selle töö eest on 140 eurot. Kohtuvaidluses peab pool, kes mingile asjaolule tugineb, selle tõendama (TsMS § 230), sama kohaldub analoogia korras vaidluste kohtueelsele lahendamisele. Pooled võtavad suulist lepingut sõlmides riski, et hiljem ei ole võimalik tuvastada, milles kokku lepiti. Kui asjaolusid ei ole võimalik tõendada, on raske võimaliku lepingurikkumise korral enda õigusi kaitsta. Tarbija avaldus jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Sisu:Poolte vahel on töövõtuleping. Kaupleja pakkus teenust 32 euro eest, kuid reaalsuses nõudis 50 euro tasumist ja tarbija tasus selle summa. Tasumine toimus sularahas ning selle kohta ei ole tõendeid. Tulenevalt VÕS § 635 lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega ei ole keelatud, et töövõtja kasutab allhankijat. Kui kaupleja pakub teenust 32 euro eest ning tarbija sõlmib lepingu leppides kokku teenuse osutamises selle hinnaga ei ole kauplejal alust nõuda suuremat tasu. Kui kaupleja nõudis suuremat tasu oli tarbijal õiguslik alus maksta üksnes 32 eurot ja keelduda suurema summa tasumisest. Jääb selgusetuks, miks maksti rohkem. Kui tarbija maksis kokkulepitust suurema summa ja samas sai aru, et nõutakse lepingus kokkulepitust suurema summa tasumist, võib suurema summa tasumist pidada vaikimisi antud nõusolekuks lepingu hinna muudatmiseks. Arvestades, et leping ja poolte suhtlus olid suulised, ei ole tõendeid selle kohta, missugused olid poolte kokkulepped. Kui tarbija tasus ekslikult kokkulepitust suurema summa on tarbijal õigus nõuda kauplejalt enammakstud summa tagastamist. Kaupleja ei ole avaldusele vastanud ega tarbija esitatud faktiväiteid ümber lükanud, seega ei ole komisjoinil alust neis kahelda. Kuna lepingu hind oli 32 eurot ja tarbija tasus 50 eurot on tarbijal õigus nõuda enammaksu tagastamist. Pooltel on tsiviilkohtumenetluses kohustus tõendada asjaolusid, millele nad tuginevad (TsMS § 230), sama põhimõte kohaldub vaidluste kohtueelses lahendamises. Lepingusuhetes on mõistlik käituda vastavalt kokkulepitule ning õiguslikku tähendust omavate asjaolude kohta tõendeid koguda ja esitada, vastasel korral ei pruugi olla võimalik enda õigusi kaitsta.