Sisu:Pooled sõlmisid kehtiva kindlustuslepingu, kindlustatud esemeks on korter ja korteriomand. Pooled ei vaidle selle üle, et toimunu on kindlustusjuhtum, samuti lõpetas kaupleja vaidluse selle osas, kas esineb hüvitamisest keeldumise alus või hüvitise vähendamise alus. Kindlustusandja maksis hüvitise summas 723,87 eurot, sest kahjustatud on hoone kaasomandi osa (katus(konstruktsioon)) ja avaldajale kuuluv osa kaasomandis on 25,83%. Kindlustusandja hüvitas kahju vastavalt avaldaja kaasomandi osale, lahutades omavastutuse. Pooltel on vaidlus ka panipaiga kahjustuse üle, kuid selle kahjustuse olemasolu ja kõrvaldamiskulude kohta ei ole komisjonile usutavaid tõendeid esitatud. Arvestades kindlustuspoliisil sätestatut on kindlustatud ese avaldaja korteriomand, nii korteriomandi eriomandi osa kui ka kaasomandi osa. Kuna avaldaja osa kaasomandis on 25,83%, siis laieneb kindlustuskaitse ka sellele, kaupleja on seda asjaolu maksmisotsusega tunnistanud. Avaldaja selgitas, et tegemist on sellise hoonega, kus on neli korterit, igaüks neist kahekorruseline ning selgelt piiritletud (sarnane nagu ridaelamuboks, paarismaja või muu sarnane). Kahju on avaldaja hinnangul tekkinud avaldaja korteriomandi piires, seega tuleks antud juhul tekkinud kahju hüvitada täies mahus ja taastada korteriomandi esialgne väärtus enne kahju tekkimist. Arvestades seadust ja antud elamut sai kahjustada korteriomandi kaasomandi osa, mitte avaldaja korteriomandi eriomandi osa. Avaldaja selgituse kohaselt kaupleja loogika, mille kohaselt tuleb hüvitada kaasomandi osast üksnes 25,83% oleks loogiline siis, kui näiteks kogu Jakobsoni maja 23 katus lendaks tormi tõttu ära. Praegusel juhul käib jutt ainult avaldaja kindlustatud hoone osast ning see 25,83% kaasomandi osast piirang ei ole kohane, sest avaldaja hoone osal on kindlustuskaitse 100%. Kindlustusleping ei muuda seda, mis on seaduse alusel sätestatud, kui korteriomandi eriomandi osa. Arvestades esitatut, ei ole antud elamu katus käsitatav korteriomandi eriomandi osana. Avaldajal seisukoht oleks õige, kui tegemist oleks ridaelamuga, kus iga elamu osa teisest eraldi või ka eraldi kinnistu. Praegusel juhul on tegemist sama kinnistu ja elamul on üks terviklik katus. Korteriomandi eriomandi osa ja kaasomandi osa kindlaksmääramisel tuleb lähtuda korteriomandi- ja korteriühistu seadusest. Viidatu § 4 sätestab, et eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs. Eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.  Asjas esitatud foto põhjal on antud elamu katus terviklik, seda ei saa käsitada katuseosadena ega erinevate eriomandi osadena. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 4 ja arvestades esitatud asjaolusid ei kuulu antud elamu katus ühegi korteriomandi eriosasse. Samuti on avaldaja elamu katus mitme korteriomaniku ühiskasutuses tulenevalt sellest, et avaldaja sai esitatu kohaselt lekkest kõigepealt teada naabrilt, kellel oli leke ning seejärel laienes leke avaldaja korterisse. Avaldajal on õigus ja alus nõuda ülejäänud katuse remondikulude hüvitamist teistelt kaasomanikelt vastavalt nende kaasomandi osadele asjaõigusseaduse § 75 alusel. Viidatu sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.  Kui elamu teiste korterite suhtes on samuti sõlmitud kindlustuslepingud, on võimalik, et nende lepingute alusel hüvitatakse ülejäänud kahju, see sõltub sellest, missugustel tingimustel on kindlustuslepingud sõlmitud ja mis on kindlustatud ese. Kuna kindlustusjuhtumi toimumisest on möödunud arvestatavalt aega, võivad kindlustusandjad esitada sellel põhinevaid vastuväiteid, samas saab need tõrjuda sellega, et antud kahju kindlakstegemist see ei mõjuta, kuna juhtumi kohta on tõendid kogutud. Kindlustusandja on hüvitanud kahju ja hüvitise summa ja hüvitamise proportsioon vastavad seadusele ning sõlmitud kindlustuslepingule. Seega ei ole kaupleja enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja avaldajal ei ole kaupleja vastu kahju hüvitamise nõuet (VÕS § 101 lg 1 p 3).

Sisu:Pooled on sõlminud kindlustuslepingu. Kaupleja keeldub hüvitamisest tuginedes sellele, et: - tüüptingimuse punktide 61, 63-66 alusel ei kuulu juhtum hüvitamisele. Nõude summa osas kaupleja nõudele vastuväiteid ei esitanud, sealhulgas ei viita kaupleja, et nõuet tuleks vähendada omavastutuse võrra. Komisjon ei saa iseseisvalt lisada poolte nõudeid ega vastuväiteid. Sellest tulenevalt puudub nõude summa osas vaidlus.  Komisjoni hinnangul on õige lepitaja tehtud lepitusettepanekus ja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses toodud analüüs poolte lepingusuhte kohta. Kaupleja seisukoht, et paisupaagi roostetamine välistab antud juhul hüvitamise kohustuse, ei ole õige. Tõlgendades tüüptingimusi selgub, et antud välistus piiraks paisupaagi enda hüvitamist, mitte selle põhjustatud muu kahju hüvitamist. Antud paisupaak on valmistatud aastal 2017 ja paigaldatud 2018. Sellel ei olnud mingeid nähtavaid kahjustusi. Selle purunemine oli äkiline ja ette arvamatu sündmus. Kohaldatavate tüüptingimuste p 64.2 oleks rakendatav kogu kahjule siis kui avaldaja oleks teadnud või pidanud teadma, et paak on roostes ja seetõttu purunemas ning vaatamata sellele ei võtnud midagi ette, et kahjujuhtumit vältida. Kuna avaldaja paagi roostetamisest ei teadnud oli lepitaja hinnangul käesoleval juhul tegemist avaldaja jaoks ootamatu ja äkilise sündmusega ning kindlustusandja peaks veekahju hüvitama. Kodukindlustuse tingimuste p 55. 2 kohaselt hüvitatakse kahju, mille on tekitanud kindlustatud hoone või korteri veevarustussüsteemiga püsivalt ühendatud kodumasina (nt pesumasin, boiler) purunemise või kodumasina ühendusdetailide purunemise tagajärjel välja voolanud vesi, ei hüvitata p 56.4 kohaselt kahju põhjustanud kodumasina, seadmestiku või torustiku enda remondi või taassoetamise kulusid ning kahju põhjuste otsimiseks tehtavaid kulutusi.  Kindlustusandja ei ole avaldaja eeltoodud väitele vastuväiteid esitanud, vaid tugineb üksnes pärast kahjujuhtumit emaili alt nähtavale tulnud paagi roostetamisele. Juhul, kui paagi purunemise põhjus oli roostetamine, ei peaks kaupleja hüvitama paagi enda vahetamise kulu, kuid ülejäänud kulude hüvitamise kohustusest kaupleja ei vabane. Esitatud asjaolude kohaselt ei olnud tarbijal kõnealuse paagi roostetamist võimalik ette näha ega vältida. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Koosmõjus muude lepingupunktidega ja VÕS §τ 39 lg 1 ei saa pooltevahelise kindlustuslepingu p 64.2  tõlgendada viisil, nagu kaupleja seda teeb ja keelduda kahju hüvitamisest suuremas ulatuses, kui purunenud paagi vahetamise kulude hüvitamine.  Lepingutingimuste alusel on kindlustusjuhtum toimunud ja VÕS § 476 lg 1 alusel on hüvitis muutunud sissenõutavaks. Lepingu tüüptingimustest ei tulene võimalust hüvitamisest keeldumiseks ega hüvitise vähendamiseks. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada viisil, mille alusel kuulub kahju kindlustusandja poolt hüvitamisele. Nõude summa osas ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud. Kaupleja on hüvitamiskohustust rikkunud, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Tarbija on esitanud lepingu täitmise/kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 alusel. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Sellise kahju hüvitamine on kooskõlas pooltevahelise lepingu eesmärgiga. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Kaupleja rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses.  

Sisu:Tüüptingimuste p 34 sätestatud laiendatud koguriskikindlustuse korral hüvitatakse kindlustatud eseme varguse või röövimise riskide realiseerumise tõttu tekkinud kahju, samuti äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmuse tõttu kindlustatud eseme kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju punktides 27 ja 64-66 nimetatud tingimustel ja ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seoses tuvastamisel lähtuma nn condition sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Komisjon on seisukohal, et kahju tekkimine kindlustatud esemele väljub käesoleval juhul Tingimuste p 64.19 sätestatud „tavapärase kasutamise“ raamest e piirang ei rakendu. Puudub põhjuslik seos eseme kasutaja enda tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Tegemist on kolmanda isiku poolt põhjustatud äkilise ja ettenägematu kontaktse sündmusega, mis avaldaja poolt esitatud Ingrid Puusta ekspertarvamusele tuginedes on „väga haruldane juhtum“. Tüüptingimuste asjakohane norm p 64.19 "Hüvitamisele ei kuulu .. spordivarustuse (jalgratas, suusad, surfivarustus jmt) kahjustumine tavapärase kasutamise käigus. Näiteks- suusad purunevad kukkumise tagajärjel, jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus;" ei rakendu juhul, kui asja purunemine ei toimunud tavapärase kasutamise käigus. Olukord, milles asi purunes, ei ole esitatud asjaolude ning eksperdi arvamuse kohaselt tavapärane kasutus. Kaupleja on esitanud väite, et tüüptingimuste kohaselt spordivarustusel ei ole kindlustuskaitset ajal, mil seda kasutatakse eesmärgipäraselt. See väide ei haaku tingimuste sõnastusega ja esitatud näitega - kui jalgratta rehvid purunevad tavapärase maanteesõidu käigus. Seega tulenevalt tingimustest ei ole välistatud spordivarustuse hüvitamine, kui seda eesmärgipäraselt kasutatakse, kuid see puruneb ebatavalises olukorras. Komisjon on seisukohal, et kaupleja viidatud hüvitamisvälistus ei ole antud juhul rakendatav. Siiski juhul, kui kaaluda tõlgendust, mille esitas kaupleja, tuleks selle sisustamisel arvestada VÕS § 39 lg 1 teist lauset, mis sätestab, et "Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.". Antud juhul oleks vaieldav, kas tavapärase kasutamise all on mõeldud spordivarustuse kasutamist üldse või spordivarustuse sihtotstarbelist kasutamist, kus toimunud kahju ei ole tavapärane. Arvestades viidatud VÕS normi tuleb tüüptingimust tõlgendada kaupleja kahjuks ehk viisil, et antud juhtumil ei ole hüvitamisvälistus kohaldatav.

Sisu:Poolte vahel on kindlustusleping. Purunenud on veetoru. Toru parandamiseks tuleb teha ehitus- ja lammutustöid, et torule ligi pääseda. Torustiku leke on vastavalt poliisile kindlustusjuhtum. Vastavalt VÕS § 491 lg 2 kindlustusandja peab lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule hüvitama kindlustusvõtjale viimase poolt vastavalt VÕS § 488 lõikes 1 sätestatule kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Kindlustusandja peab vastavalt tema juhistele kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma. Kindlustusvõtja nõudmisel peab kindlustusandja tema juhiste kohaselt tegemisele kuuluvate kulude tegemiseks vajaliku summa ette tasuma. Kui avaldaja vaidlusaluseid lammutustöid ja ehitustöid ei teostaks, siis järgneks kahju, mille kindlustusandja peab hüvitama, seega on tegemist võlaõigusseaduses sätestatud kahju ärahoidmise kuludega. Kindlustusandja ei esitanud vastuväidet nõude summa osas. Purunenud toru enda asendamise hind on tööde kogusummast ebaoluline osa. Kuna kindlustusandja nõude summa osas vastu ei vaielnud, ei ole komisjonil alust hüvitist vähendada. Poolte lepingus on omavastutus 100 eurot, komisjon vähendas väljamõistetavat summat omavastutuse võrra.