Sisu:Pooled on sõlminud sõiduki üürilepingu. Tarbija on sõiduki pärast kasutamist kauplejale tagastanud ja sõiduki kasutamise eest tasunud. Kaupleja nõudis tarbijalt summas 1071,93 eurot kahjuhüvitist üüritud sõiduki  klaasi kahjustuse eest. Tarbija hinnangul on nõue alusetu ja tarbija nõuab selle summa tagastamist. Kaupleja väitel on ajal, mil sõiduk oli tarbija valduses, kahjustatud selle esiklaasi. Kaupleja ei ole seda, et kahju tekkis ajal, mil sõiduk oli tarbija valduses, tõendanud. Kaupleja ei ole tõendanud, et tarbija tagastas puudusega sõiduki. Esitatud väidete kohaselt tagastati sõiduk eelmisel päeval kauplejale kaupleja poolt vastuvõetaval viisil. Sõiduki väidetava puuduse tuvastas kaupleja järgmise tööpäeva hommikul. Seda, et puudus oli sõidukil hetkel, kui sõiduk tagastati kaupleja valdusse, ei ole kaupleja tõendanud. Selle asjaolu tõendamine on kaupleja tõendamiskoormis.  Kaupleja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, millisel ta nõudis tarbijalt hüvitist. Kaupleja ei ole esitanud poolte vahel sõlmitud lepingut ega viidanud selle konkreetsetele sätetele, millised võimaldaks kauplejal nõude esitamist. Kahju suuruse kohta on kaupleja selgitanud, et kahjutasu määramisel kasutab ettevõte Damage Matrix süsteemi, mille on heaks kiitnud BVRLA. Tegemist on rendisektori vajadustele vastava hindamismeetodiga, mis võimaldab väiksemate kahjustuste puhul arvestada fikseeritud summasid ilma individuaalse remondihinnanguta. Vastav hinnastamissüsteem on kirjas ka rendilepingus, mille tarbija allkirjastas enne auto kasutuselevõttu.  Esiteks ei pruugi seadusega sätestatud kahju hüvitamise alustest erineva  regulatsiooni kehtestamine tarbijalepingus olla seaduslik, kui tarbijale pannakse seadusega sätestatust suuremad kohustused. Teiseks ei ole tõendeid, et selline hüvitamise kord on saanud pooltevahelise lepingu osaks. Kaupleja esitatud hüvitisnõude summa ei ole kontrollitav, tõendanud ega isegi mõistlikult põhistanud.Nii kohtus kui analoogia põhjal ka vaidluste kohtueelsel lahendamisel peavad pooled esitatud asjaolusid tõendama, tsiviilvaidluse lahendamise on võistlev (TsMS § 230 lg 1). Kaupleja esitatud vastuväited ei ole tõendatud. Esitades tarbijale kahju hüvitamise nõude oli kaupleja kohustus esitada ka nõude asjaolud ja neid tõendada. Kaupleja poolt hüvitise sissenõudmine toimus alusetult.  Vastavalt VÕS § 334 lg 2 üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.  Kuna puuduvad tõendid, et sõidukile tekkis kahjustus ajal, mil see oli tarbija valduses, siis ei tekkinud kauplejal tarbija vastu nõuet ja kauplejal ei olnud alust tarbijalt midagi sisse nõuda. Lisaks ei ole kaupleja tõendanud kahju koosseisu ega summat. Rikutud sätte eesmärk on anda õiguskaitse sellise nõude esitamise korral. Kaupleja vastutust välistavaid ega kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole esitatud. Tarbijale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja rikkumisega. Kaupleja on kohustist rikkunud (VÕS § 100, § 334 lg 2) ja kahju tekitanud (VÕS § 115). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 on tarbijal võimalik kasutada õiguskaitsevahendina kauplejalt kahju hüvitamise nõudmist.