Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohus toimetab võlgnikule, FINFLOOR OÜ (registrikood: 14012515), avalikult kätte 19.06.2020 kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-108955. Maksekäsk loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kohustada võlgnikku FINFLOOR OÜ (registrikood: 14012515) tasuma avaldajale Aktsiaselts SEB Liising (registrikood: 10281767) põhinõudeid summas 4xa0078,65 eurot ja kõrvalnõudeid summas 2xa0318,76 eurot ning hüvitama riigilõivu 191,92 eurot ja avaldaja menetluskulu 20,00 eurot.

Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule (TsMS § 489 lg 7).

Võlgnik võib esitada maksekäsule määruskaebuse 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates maksekäsu kättesaamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 489¹ lg 1). Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Võlgniku määruskaebus võib tugineda TsMS § 489¹ lõikes 2 märgitud asjaoludele.
 
Maksekäsu saab kätte Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast asukohaga Haapsalu kohtumaja (Sadama 21, III korrus, Haapsalu). Dokument on kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Avalikku e-toimikusse sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID.

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Kohus toimetab võlgnikule, FINFLOOR OÜ (registrikood: 14012515), avalikult kätte 20.03.2020 kohtumääruse (makseettepanek) tsiviilasjas nr 2-20-108955. Makseettepanek loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

05.03.2020 Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS § 484) teeb kohus võlgnikule FINFLOOR OÜ (registrikood: 14012515) ettepaneku tasuda avaldajale Aktsiaselts SEB Liising (registrikood: 10281767) makseettepaneku kättesaamisest alates 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul põhinõue summas 4xa0078,65 eurot ja kõrvalnõudeid summas 2xa0318,76 eurot ning hüvitama avaldajale riigilõivu 191,92 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Avaldaja nõude aluseks on Laenu- või krediidileping ( nr L17105615);Muu (võlgnevuse arvestus);Leping ( nr L17105615).

Makseettepaneku kättesaamisel on võlgnikul võimalus:
1) maksta nõude esitajale makseettepanekus osundatud summa 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates makseettepaneku kättesaamisest, kui Te loete esitatud nõuet põhjendatuks või
2) esitada 15 päeva jooksul (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul) makseettepaneku kättesaamisest nõude või selle osa vastu vastuväide, kui Te ei loe esitatud nõuet põhjendatuks.

Vastuväites tuleb kohtule teatada kas ja millises ulatuses võlgnik nõudele vastu vaidleb. Vastuväide tuleb esitada selleks ettenähtud vormil, mis on elektrooniliselt kättesaadav veebilehel www.kohus.ee ja lisatud ka käesolevale teatele. Elektrooniliselt saab vastuväite kohtule esitada kas e-posti teel (aadress: maksekask@kohus.ee) või avaliku e-toimiku kaudu (aadress: www.e-toimik.ee). Elektrooniliselt esitatud vastuväide peab olema digitaalselt allkirjastatud. Avalikku e-toimikusse sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID. Kui elektroonilise vormi kasutamine ei ole võimalik, võib vastuväite esitada ka muus vormis. Paberkandjal allkirjastatud vastuväide tuleb esitada Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale, aadressil Sadama 21, Haapsalu.

Võla tasumisest tuleb avaldajale ja kohtule viivitamata teatada.

Kui võlgnik ei maksa nõude esitajale makseettepanekus osundatud summat või ei esita vastuväidet ettenähtud tähtaja jooksul, koostab kohus makseettepaneku alusel maksekäsu, mis kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest Teile (TsMS § 489 lg 7). Kui avalduses on taotletud viivisnõude võlgnikult väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni, suureneb võlgnikult maksekäsuga sissenõutav viivisnõue.

TsMS § 320 lõike 2 alusel kohus kohustab võlgnikku määrama endale menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku, kuna menetluses on tekkinud põhjendamatuid raskusi temale menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Kohtule tuleb teatada menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, samuti täpne aadress, kuhu edasised dokumendid edastada. Kui võlgnik sellist isikut ei nimeta, toimetatakse edasised menetlusdokumendid võlgnikule kätte dokumentide postitamisega lihtkirjana võlgniku enda aadressil (TsMS § 320 lg 3).

Makseettepaneku saab kätte Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnast asukohaga Haapsalu kohtumaja (Sadama 21, III korrus, Haapsalu). Dokument on võlgnikule kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Avalikku e-toimikusse sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja toimetab kostjale I, FinFloor OÜ (registrikood: 14012515), avalikult kätte tsiviilasjas nr 2-19-3730 (Krediidikaitse Grupp OÜ hagi FinFloor OÜ ja Kristiina Rõõmussaare vastu põhivõlgnevuse, viivise ja intressi nõudes) Harju Maakohtu 01.08.2019 kohtuotsuse.
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista solidaarselt FinFloor OÜ-lt ja Kristina Rõõmussaarelt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 5000 eurot, intress 300 eurot ja viivis 1180 eurot.
3. Välja mõista solidaarselt FinFloor OÜ-lt ja Kristina Rõõmussaarelt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis 0,2% päevas põhivõlgnevuse 5000 euro tasumata osalt alates 12.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3520 eurot.
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
6. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 730 eurot.
7. Välja mõista solidaarselt FinFloor OÜ-lt ja Kristina Rõõmussaarelt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskulud 730 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes (TsMS § 420).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415).
Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416).
Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2).
Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada (TsMS § 419).
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

/allkirjastatud digitaalselt/
Mihkel Roos
kohtunik

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja avaldab teadaande tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 3 alusel.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja toimetab kostjale I, FinFloor OÜ (registrikood: 14012515), avalikult kätte tsiviilasjas nr 2-19-3730 (Krediidikaitse Grupp OÜ hagi FinFloor OÜ ja Kristiina Rõõmussaare vastu põhivõlgnevuse, viivise ja intressi nõudes) Harju Maakohtu 26.04.2019 kohtumääruse ja hagi materjalid.
RESOLUTSIOON
1. Võtta hagi menetlusse.
2. Teatada menetlusosalistele hagi menetlusse võtmisest. Toimetada kostjale kätte menetlusse võtmise määrus ja hagi materjalid.
3. Kostja peab kohtule esitama kirjaliku vastuse hagile 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest.
4. Menetlusosalisel on õigus esitada kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud menetluskulude koosseis, 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus võib anda täiendava tähtaja sõltuvalt menetluse käigust.
5. Kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi menetlusosalisele menetlusdokumentide kättetoimetamisel, tuleb menetlusosalisel määrata menetlusdokumente vastu võtma volitatud isik.
6. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, tuleb tõlki vajaval menetlusosalisel leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED
1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et puuduvad hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Tähtsad selgitused, menetlusosaliste kohustused ja hoiatused
2. Asjaajamine kohtus toimub üksnes eesti keeles (TsMS § 32 lg 1). Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Võimaluse korral esitavad menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt (TsMS § 334). Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse:
a. menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed;
b. kohtu nimetus;
c. asja põhisisu;
d. menetluses olevas asjas tsiviilasja number;
e. menetlusosalise esitatav taotlus;
f. taotlust põhjendavad asjaolud;
g. menetlusdokumendi lisade nimekiri;
h. menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule.
Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses ja vastuses taotlusele või väidetele märgitakse lisaks:
a. seisukoht teise menetlusosalise esitatud faktiväidete kohta;
b. tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või teise menetlusosalise väidete ümberlükkamiseks;
c. seisukoht teise menetlusosalise esitatud tõendite kohta (TsMS § 338).

3. Kostja peab esitatud hagile kirjalikult vastama (TsMS § 394). Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama:
a. kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;
b. kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;
c. kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;
d. kas ta soovib esitada vastuhagi;
e. kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud;
f. kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
g. kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
Kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. Kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja esitada tõlgi andmed (TsMS § 394).

4. Kui asja materjalides märgitud menetlusosalise andmed on ebaõiged või muutuvad, peab menetlusosaline ja tema esindaja kohtule teatama õiged andmed (TsMS § 200 lg 4).

5. Kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele seadusliku esindaja esitatud menetlusdokumendile dokument, millest nähtub seaduslikuks esindajaks olek, ning esimesele lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri ja dokument, mis tõendab õigust olla lepinguliseks esindajaks vastavalt TsMS §-le 218 (TsMS § 221, § 339 lg 1). Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab (TsMS § 217 lg 5).

6. Alates 2018. aastast ei ole Harju Maakohtul tsiviilasjades võimalik kaasata tõlki. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kohustab kohus tõlki vajavat menetlusosalist leidma ise endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast. Kui kohtu nõudmist ei täida hageja, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata (TsMS § 34 lg 2).

7. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta) (TsMS § 4 lg 3 teine lause). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3). Kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad, ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud (TsMS § 440 lg 4).

8. Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega (TsMS § 4 lg 3 esimene lause). Kui pooled sõlmivad kompromissi, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

9. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Tõendeid esitavad menetlusosalised (TsMS § 230 lg 2). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust; sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks (TsMS § 231 lg 3). Arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega või vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes sellise väite või tõendi on esitanud (TsMS § 169 lg 3).

10. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed (TsMS § 328 lg 1). Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (TsMS § 200).

11. Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada (TsMS § 329 lg 1). Kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti (TsMS § 329 lg 2). Avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Avalduse või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses avaldusele või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse üksnes TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras (TsMS § 330). Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1).

12. Kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi menetlusdokumendi menetlusosalisele kättetoimetamisel, võib kohus kohustada menetlusosalist määrama menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku (TsMS § 320 lg 2). Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325).

13. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus ei tee sel alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast (TsMS § 407). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks tagaseljaotsus tehti (TsMS § 162). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

14. Kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, jätta hagi läbi vaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamise edasi (TsMS § 409). Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast (TsMS § 413). Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta (TsMS § 414).

15. Tsiviilkohtumenetluse hea tava kohaselt koostab menetlusosaline iga menetlusdokumendi mahus ja viisil, mis võimaldab arutada asja põhiistungil. Esimeses menetlusdokumendis esitakse kohtule menetlusosalise terviklik positsioon. Asjaoludena esitatakse ainult need, mis kuuluvad tõendamisesemesse õigussuhtele kohalduvast normist lähtuvalt. Asjaolud tuleb seostada tõenditega ja tõendid asjaoludega. Õiguslikud põhjendused ja kohalduv norm seostatakse asjaoludega. Isikult, kellel on menetlusõigusi oma õigusteadmiste tõttu, oodatavasti isik tunneb asjas kohaldamisele kuuluvat õigust, sealhulgas teab, mis asjaolud tuleb õiguse kohaselt esile tuua ja kuidas jaotub tõendamiskoormis, tunneb tõendite esitamise kohustust ja menetlustähtaegu, enne kohtu selgitusi. Teine menetlusdokument esitatakse juhul, kui see on vajalik kohtu selgituskohustusest tulenevate juhiste täitmiseks või vastaspoole hilisemate asjaolude, tõendite või põhjendustega seoses. Menetlusosalised piirduvad kohtu poolt nõutud dokumentide arvuga ja üldjuhul omal algatusel dokumente ei esita. Kohtul on õigus mõista menetluskulu välja üksnes kohtu poolt nõutud dokumentide eest.

16. Menetlusdokumentide esitamine e-posti teel: hmktallinn.menetlus@kohus.ee
Kohtu infotelefon: (+372) 6 200 100

Hageja nõue:
1. mõista FinFloor OÜ-lt (registrikood 14012515) ja Kristina Rõõmussaar-lt (isikukood 48204010250) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja võlgnevus summas 6480 eurot, millest põhinõue moodustab 5000 eurot, intress 300 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1180 eurot;
2. mõista FinFloor OÜ-lt (registrikood 14012515) ja Kristina Rõõmussaar-lt (isikukood 48204010250) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja täiendav viivis 0,2% põhinõude (5000 eurot) tasumata osalt päevas alates 12.03.2019.a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3520 eurot;
3. jätta kõik menetluskulud solidaarselt FinFloor OÜ(registrikood 14012515) ja Kristina Rõõmussaar (isikukood 48204010250) kanda;
4. mõista FinFloor OÜ-lt (registrikood 14012515) ja Kristina Rõõmussaar-lt (isikukood 48204010250) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulud summas 730 eurot;
5. mõista FinFloor OÜ-lt (registrikood 14012515) ja Kristina Rõõmussaar-lt (isikukood 48204010250) solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Dokument on Teile kättesaadav ka avalikus e-toimikus (http://www.e-toimik.ee). Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (TsMS § 317 lg 5).
 

Maksu- ja Tolliamet avaldab teadaande maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel.

Menetlusosalisele FinFloor OÜ (registrikood: 14012515) toimetatakse kätte 23.05.2019 korraldus nr 12.2-3/049355-1 kus Maksu- ja Tolliamet on kohustanud FinFloor OÜ’d 04.06.2019 kell 13:30 andma teavet ja hiljemalt 03.06.2019 esitama tõendid ettevõtlusega tegelemise kohta Maksu- ja Tolliametile aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel käesoleva teadaande avaldamisest (MKS § 55).
 
Dokumentide terviktekstidega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti lähimas teenindusbüroos.