Sisu:Tegemist on piiriülese vaidlusega, millest tulenevalt tuleb esmalt võtta seisukoht antud avalduse kohtuvälise menetluse alluvuse ja kohaldatava õiguse osas. Tegemist on pooltega, kelle asukoht/elukoht on Euroopa Liidu erinevates riikides. Tarbija elab Leedu Vabariigis ja Kaupleja asukohaks on Eesti Vabariik. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/11/EL, 21. mai 2013, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) artikli 11 lg 1 punkt c kohaselt ei tohi tarbijat ilma jätta tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi õiguse kohustuslike eeskirjade kohaselt antavast kaitsest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008, 17.juuni 2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) artikkel 6 käsitleb tarbijalepinguste osas kohaldatavat õigust, mille lõike 1 kohaselt “ilma, et see piiraks artiklite 5 ja 7 kohaldamist, on leping, mille füüsiline isik on sõlminud oma tegevus- või kutsealast välja jääval eesmärgil („tarbija”) teise isikuga, kes tegutseb oma tegevus- või kutsealal („kutseala esindaja”), reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja a) teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik viibimiskoht, või b) kutseala esindaja suunab mis tahes viisil sellised tegevused kõnealusesse riiki või mitmesse riiki, mille hulka kuulub ka kõnealune riik, ning et leping jääb nende tegevuste raamesse”. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2013/11/ ei käsitle piiriülestes asjades tarbija avalduse menetluste alluvuse küsimust. Leedu tsiviilkoodeksi (civilinis kodeksas) artikli 1.39 kohaselt tarbijalepingute puhul kohaldatakse selle riigi õigust, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas tegutses Kaupleja Leedus Vabariigis, kus elab Tarbija. Seega tuleb kohaldada leedu õigust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud (Brüssel I määrus) artikli 18 lõike 1 kohaselt tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. Seega eeltoodud määrus kaitseb tarbijat kui lepingu nõrgemat poolt ning tegemist on valikulise kohtualluvusega, kus tarbijal on õigus otsustada, millisesse Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse ta pöördub, kas oma elukohajärgsesse kohtusse või kostja asukohajärgsesse kohtusse. Sama põhimõte peaks olema ka kohtuvälises menetluses tarbijavaidluste puhul. Komisjon on seisukohal, et antud asjas oli Tarbijal õigus otsustada, kas pöörduda Leedus olevasse tarbijavaidluste komisjoni või Eesti tarbijavaidluste komisjoni.