Sisu:16.08.2024 ostis tarbija sõiduki Volvo XC60, registreerimisnumbriga 336PXG hinnaga 13 700 eurot. 01.09.2024 otsustas tarbija eemaldada sõidukilt AWD kleebise, ja üllatuseks kattis kleebis 5 x 10 cm suurust auku. Tarbijale kinnitati, et sõiduk on heas korras. Tarbija märkas müügilepingu sõlmimise ajal, et aku oli tühi, kuid müüja väitis, et see oli tingitud sellest, et autot ei olnud mitu kuud kasutatud ja aku vajab ainult laadimist. Teel Tallinnast Kohtla-Järvele aku siiski ei laadinud ja edasised laadimiskatsed ei andnud tulemusi – aku tuli välja vahetada, hind aku vahetuse eest oli 163 eurot. Avalduse kohaselt nõudis tarbija kahju hüvitamist summas 814,02 eurot, 163 eurot aku ja 651,02 eurot pleki- ja värvimistööde eest. Kaupleja leidis, et ei olnud kohustatud akut vahetama või keretöid tegema, kuna see pole lepingus ette nähtud, aga kaupleja tuli kliendile vastu ja nõustus tegema keretööd, kuigi see ei olnud kaupleja kohustus.  Komisjoni hinnangul polnud usutav, et kasutatud sõidukite müügiga tegelev professionaalne kaupleja ei teadnud või ei saanud aru, et sõidukil AWD kleebise all on 5X10 cm auk. Kaupleja ei teavitanud tarbijat sõidukil olevast puudusest. Komisjoni hinnangul ei olnud oluline, et kaupleja oli valmis lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldama kui tarbija oleks toonud sõiduki töö ajal Tallinna. Tarbija elukohaks on Kohtla-Järve ning tarbija selgitas, et tööajal puudus võimalus Tallinna sõita. Komisjon leidis, et kaupleja nõue oli seetõttu põhjendamatu ning tarbijat ebamõistlikult kurnav. Komisjon leidis seetõttu, et tarbijal oli õigus lasta sõiduki kere remontida Kohtla- Järvel ning nõuda kauplejalt põhjendatud kulude hüvitamist.  Kaupleja vastuses viitas, et sõidukit oleks saanud korda teha 120-160 euro eest ning tarbija esitas põhjendamatult suure nõude. Komisjon selgitas, et nii kohtu- kui tarbijavaidluste komisjoni menetluses tuleb enda nõuet TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Kaupleja ei ole komisjonile esitanud asjakohaseid tõendeid, et sõidukit oli võimalik korda teha odavamalt, mistõttu pidas komisjon tarbija poolt Cabas programmis Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt 04.10.2024 koostatud kalkulatsiooni ja Cargolder OÜ poolt esitatud remondiarvet, summas 651, 02 eurot, põhjendatuks. Komisjon märkis, et kaupleja polnud arvestanud, et sõidukit Tallinnas remontides oleks kaupleja pidanud kahjuhüvitisena tasuma tarbijale lisaks ka sõiduki Tallinna ja tagasi sõidu kulu. Eeltoodust tulenevalt rahuldas komisjon VÕS § 115 lg 1 alusel tarbija sõiduki remondikulude nõude summas 651, 02 eurot.Komisjon leidis et aku on sõiduki kuluosa. Tarbija ei saanud eeldada, et ostes kasutatud sõiduki, sai ta kaasa uue ja kestva aku. Komisjonile ei esitatud tõendeid, et kaupleja oleks müügieelsetel läbirääkimistel dokumentaalselt reklaaminud, et sõidukile on paigaldatud uus aku. Seetõttu jättis komisjon uue aku kulud kauplejalt välja mõistmata. 

Sisu:Pooled sõlmisid kasutatud sõiduki müügilepingu (VÕS-võlaõigusseadus § 218). Tarbija väitel andis kaupleja sõidukile müügigarantii. Kaupleja ei vaidle vastu, et sõidukile anti müügigarantii. Sõidukil tekkis sidurimootori rike ja selle vahetamise vajadus. Kaupleja keeldus garantii alusel remondikulu hüvitamast kuid ei tõendanud seda, missugusel alusel. Vastavalt VÕS § 230 ja 231 on müügigarantii täiendav tagatis võrreldes seaduses sätestatuga. Kauplejal on kohustus garantii sõnastada lihtsalt ja selgelt. Kaupleja ei ole tõendanud, milles tema antud garantii seisnes, kuid kaupleja on tunnistanud, et garantii anti. Poolte suhtluses tunnistas kaupleja, et tasub tarbijale sõiduki puuduse remondikulud ja palus tellida remondi KIA esinduses ja võtta arve kauplejale. Sellega sõlmiti poolte kokkulepe (VÕS § 9 lg 1) selle kohta, et garantiikorras kaetakse tekkinud rikke remondikulud. Kauplejal  ei ole alust garantiikokkuleppest taganemiseks. Poolte esitatu põhjal oli sõidukil müügigarantii ja pooled olid kokku leppinud, et see laieneb tekkinud rikkele. Kuna kaupleja keeldus remondi hüvitamist rikkus kaupleja kohustust (VÕS § 100) ja tarbijal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3) ehk nõuda kantud kulutuste hüvitamist.      

Sisu:Tarbija soovis osta kauplejalt autot, tasus auto müügieelse ülevaatuse eest, kuid kaupleja rikkus kokkulepet ja ei müünud autot talle. Komidjon leidis, et kaupleja, jättes müügilepingu sõlmimata, rikkus VÕS § 14 lg 3 sätestaud nõuet mitte pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada. Kaupleja poolse kohustuse rikkumise tõttu jäi tarbija ilma summast, mis vastab diagnostikateenuse maksumusele