Sisu:Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 12 lg 2 kohaselt puudusega  kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest.TKS eelnõu seletuskirja kohaselt “puudusega on kaup, mis ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele või muudele tehnilistele tingimustele. Puudusega kauba pakkumisel ja müümisel on oluline tarbijat kauba puudusest teavitada. Teavet hinna alandamise kohta ei saa lugeda teabeks kauba puuduse kohta. Kui tarbijat kauba puudusest teavitatakse ja tarbija teadlikult ostab puudusega kauba, siis VÕS-i tähenduses on tegemist lepingutingimustele vastava kaubaga“( vt. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/523b11ef-443a-421c-ad77-12afca358c06/Tarbijakaitseseaduse%20eeln%C3%B5u%20%2837%20SE%20III%29/).

Sisu:Pooltel oli müügilepingu suhe. Pooled vaidlevad, kas müüdud lambi defekt esines asja üleandmise ajal tarbijale või mitte. Kaupleja on esitanud videosalvestuse, kus väidetavalt kaupleja töötaja kontrollib, kas lambil on puudusi. Kaupleja väitel tõendab esitatud video, et puudusi ei olnud. Komisjon ei nõustu selle järeldusega. Esiteks ei ole tuvastatav, et nimetatud video on just tarbijale müüdud toote kontrollimisest. Teiseks on salvestusel näha, kuidas töötaja võtab ühe tumeda ringikujulise detaili ja libistab sellel sõrme ja otsekui proovib sõrmeküünega, kas tegemist on praoga. Kaupleja töötaja ei pruukinud aru saada, et tegemist on defektiga. Ta võis pragusid pidada antud detaili taotluslikuks omaduseks. Asja puudust tõendab tarbija esitatud foto, pooltel ei ole vaidlust, et see on tarbijale üleantud asjast ja et sellel on näha puudus. Esmasel vaatlusel ei pruugi aru saada, et pragu on defekt. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lambi detailil on defekt. Vastavalt VÕS § 220 peab ostja müüjale puudusest mõistliku aja jooksul teatama. Tarbija on seda kohustust täitnud. Vastavalt VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi lg  22 kohaselt tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Esitatud asjaolude ja tõendite alusel leiab komisjon, et kaupleja ei ole tõendanud, et puudust asjal selle üleandmise ajal ei esinenud ja VÕS § 218 lg 22 sätestatu põhjal oli asjal selle kaupleja poolt tarbijale üleandmise ajal puudus, mille eest vastutab kaupleja. Kaupleja on kohustust rikkunud (VÕS § 100; VÕS §  2171 lg 1) andes üle puudusega asja. Sellega põhjustatud kahju hüvitamine on poolte vahel sõlmitud müügilepingu kaitse-eesmärgi kohane. Tarbijal on kaupleja vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p 3). Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kaupleja tegevusega.  Nõude summa üle vaidlus puudub, selle kohta ei ole kaupleja vastuväiteid esitanud. Kaupleja vastutust välistavaid ega kaupleja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole. Kaupleja ei nõustunud asja parandama ega asendama, tarbija taganes lepingust. Tarbija lepingust taganemine on kehtiv, tarbijal tuleb asi kauplejale tagastada. Kauplejal on kohustus tagastada tarbijale müügilepingu alusel tasutud summa (VÕS § 189). 

Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu. Kauba pakendi avamisel selgus, et kaup on defektne. Kaupleja väitel ei ole puudusest mõistliku aja jooksul teatatud. Kaupleja vastuväidete ja tarbija esitatud asjaolude põhjal on tarbija puudusest õigeaegselt teatanud. Kaupleja vastuse kohaselt saab kaupleja vastutus põhineda üksnes kauba tootmisdefektil. Selline kaupleja vastuväide ei ole õige. Kui kaupleja saadab tarbijale puudusega asja, siis ei pea puudus olema üksnes tootmisdefekt, selleks võib olla ka pärast tootmist tekkinud asja kahjustumine. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vastavalt VÕS § 218 22 tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud puuduse puhul oli see esitatu põhjal asja valduse tarbijale loovutamise hetkel olemas ja seda saab ka eeldada. Kaupleja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta. Kaupleja on enda kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja andis tarbijale üle puudusega asjad. Tarbijal on õigus nõuda lepingu täitmist või esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 2 p 3). Tekkinud kahju on kaupleja rikkumisega põhjuslikus seoses ja sellise kahju hüvitamine on  vastava normi eesmärk. Kaupleja vastutust välistavaid või rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole.  Kui kaupleja toodet ei asenda, võib tarbija lepingust taganeda nõuda tasutu tagastamist. Lepingust taganemine toimub taganemisavalduse esitamisega kauplejale.  

Sisu:Tarbija ostis kauplejalt lambi, mille kuppel tuli ühendusest lahti. Tarbija soovis asja parandamist või asendamist.  Komisjon leidis, et kaupleja oli lepingu tingimustele mittevastava asja üleandmisega rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut. Tarbijal on õigus nõuda lepingu täitmist.