Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 30.12.2025 otsusega nr DM-126852-31 Koonga dolokivikarjääri keskkonnaloa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Koonga dolokivikarjäär asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Koonga külas, jäädes riigile kuuluvale katastriüksusele Lubjakivi (registriosa nr 5623450, katastritunnus 33401:001:0372, sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%, maaüksuse omanik on Eesti Vabariik, riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158), ja valitsema volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet (70003098), eraomandisse kuuluvale katastriüksusele Kaevanduse registriosa nr 13836750, katastritunnus 43001:001:0184, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa) ja eraomandisse kuuluvale katastriüksusele Männi (registriosa nr 4039150, katastritunnus 33404:002:0025, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Taotletava mäeeraldise pindala on 17,79
ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 28,43 ha.
Taotlusega soovitakse liita kaks mäeeraldist (Koonga ja Koonga II dolokivikarjäärid), laiendada liidetud mäeeraldise teenindusmaad, korrigeerida mäeeraldiste lamamit ja viia keskkonnalubadega kaevandamiseks lubatud varuplokid ning kogused vastavusse maavarade registris arvel oleva plokiga. Samuti taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. Taotluse kohaselt muudetakse ka karjäärist väljapumbatava põhjavee ja maavara kaevandamisel suublasse juhitava vee koguseid, kuna ka Koonga dolokivikarjääri mäeeraldiselt on kaevandamiseks vajalik veetaseme alandamine.

Koonga dolokivikarjääri taotletav varu kogus on 31.12.2023 seisuga 1591,718 tuh m3, millest
kaevandatav kogus on 1585,718 tuh m3. Koonga dolokivikarjääri keskkonnaluba taotletakse
kuni kehtivusajani 23.12.2055 kaevandamise määraga 59 tuh m3 aastas.

KMH jäeti algatamata KMH jäeti algatamata kuna eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Natura aladele, arvestades eksperdi koostatud vooluhulga arvutustes põhjaveetaseme alanduslehtri ulatust ning Koonga dolokivikarjääri asukohta ja kaugust Lauaru, Naissoo ning Ura loodusaladest ja Lavassaare linnualast;
2. Veerežiimi muutmise mõju VEP-le nr 161127 on võimalik ära hoida veetõkke ja kontuurtranšee rajamisega ning põhjaveetaseme seirega VEP-i lõunapiiril;
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest, kuid ettevaatusprintsiibist lähtuvalt on vajalik Männi, Ame ja Vanatoa kinnistute kaevude kaevandamisaegne seire;
4. Eelhindamise tulemusena selgus, et võttes arvesse Vanamõisa jõe kaugust väljalaskme punktist (ca 5,9 km), ei ole oodata Vanamõisa jõe veekvaliteedi halvenemist;
5. Keskkonnakaitseliste meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida avariidest ja tehnilistest riketest põhjustatud negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub;
6. Koonga ja Koonga II karjääride koostöötamisel ja veetaseme alanduslehtrite liitumisel ei ole oodata olulist kumulatiivset mõju, kui ühinenud Koonga dolokivikarjääris rajatakse veealuse varu kaevandamiseks veetõke koos kontuurtranšeega.

Loa andmisel tuleb arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:
1. Kaevandamise mõju hindamiseks ja tuvastamiseks pinnaveele tuleb karjääri väljalaskmes teostada vee saasteainete seiret. Seiratavateks näitajateks on biokeemiline hapnikutarve (BHT7), heljum, keemiline hapnikutarve (KHT), naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40), pH. Heljumi koguse vähendamiseks pinnavees tuleb rajada settebassein(id), mille maht peab olema ärajuhitava vee jaoks piisav ning võimaldama viibeaja heljumi settimiseks.
2. Põhjaveetaseme liigse alandamise vältimiseks tuleb veealuse varu kaevandamiseks rakendada KMH aruande alternatiivi IV – allpool põhjaveetaset paikneva varu kaevandamine eelnevakontuurtranšee ja veetõkke rajamisega.
3. Männi, Ame ja Vanatoa kinnistutel asuvatest kaevudest tuleb üks kord kvartalis seirata järgmiseid näitajaid: sulfaat (SO4 ), üldraud (Feüld), hägusus, temperatuur, pH, elektrijuhtivus.
4. Naftasaaduseid (süsivesinikud C4-C10) tuleb seirata vajadusel. Lisaks tuleb mõõta põhjaveetaset.
5. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis on soovitav seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste (süsivesinikud C4-C10) seiramist väljalasus sagedusega 1 kord nädalas kuni reostus on likvideeritud. Juhul kui puurkaevus veetase langeb või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olmejoogiveega.
6. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Juhul kui kaevude veetase või -kvaliteet on Koonga dolokivikarjääri kaevandamise mõju tulemusel oluliselt kahjustada saanud, tuleb ettevõttel tagada alanduslehtri piirkonda jäävates kaevudes veevarustuse säilimise, filtrite paigaldamise, olemasolevate kaevude korrastamise või uute puurkaevude rajamise.
7. Eksperthinnangu alusel tuleb VEP nr 161127 lõunapiiril seirata põhjaveetaset kahes seirepunktis veetaseme alandamise ajal. Keskkonnaamet sätestab põhjaveetaseme seire kahes seirepunktis nr 1 ja 2 (seirepuurkaevud koodidega PRK0076324 ja PRK0076323) kaevandamise ajal, seiresagedusega üks kord kvartalis. Kui seire tulemustest järeldub veetaseme püsiv alanemine VEP lõunapiiril, tuleb rakendada täiendavaid meetmeid veerežiimi säilitamiseks
8. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused (süsivesinikud C10– C40) satuvad siiski põhjavette, on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) seiramist väljalasus sagedusega üks kord nädalas kuni reostus on likvideeritud.
9. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes läbi viia müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt, mis edastatakse ka Keskkonnaametile
10. Kaevandamisala kasutusele võttu jätkata ning seejärel see korrastada vastavalt maavara
ammendumisele etapiviisiliselt.
11. Kaevandamise ajal tuleb tagada loomade ohutus (nt üks karjääri nõlv lauge, et loomad saavad vajadusel karjäärist välja). Samuti tuleb arvestada sellega, et korrastamisel rajataks veekogule lauged nõlvad, mis tagavad ulukite ohutuse. Veekogu rajamisel võiks planeerida ka madalama veesügavusega alasid, mis kiirendavad veekogu looduslikku taimestumist.
12. Metsamaaks korrastamisel tuleb rakendada bioloogilist korrastamist kasutades pärismaiseid puuliike, mis sobivad antud kasvukoha tingimustesse. Tagamaks loomade läbipääsu alalt tuleks võimalusel hoiduda piirete rajamisest, v.a. vajadusel katendist vallid kuivendusmõjude, müra ja tahkete osakeste leviku vähendamiseks. Vallid võiksid piirata mäeeraldist vältimaks loomade karjääri tekkinud veekogusse sattumist, kuid võimalusel võiks teenindusmaa jääda vallideta lubades nii loomade läbiliikumist alalt. Eelpooltoodud leevendusmeetmed vähendavad kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule veelgi.
13. Kahjustada ei tohi mäeeraldisega piirnevaid vääriselupaikasid. Selleks rajada tihendatud katendimaterjalist tõke põhjavee dreenimise vältimiseks ning jätta vääriselupaikade poolsesse osasse mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaale 17 meetrine kaitsetsoon 7 meetrise kaitsemetsa ribaga, mille ette kujundada kolme meetri kõrgune ja alt üheksa meetri laiune puistanguvall (selgitav joonis toodud KMH aruande joonisel 7.1). Vääriselupaigast 17 m kaitsetsooni ulatuses on kaevandamine keelatud;

Arendaja on OÜ Forek (registrikood: 14270074) , kontaktandmed:aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 158/1, 11317
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Merike Rosin, e-post merike.rosin@keskkonnaamet.ee, telefon 5447 0092).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel lähimas Keskkonnaameti kontoris (tel. 662 5999, info@keskkonnaamet.ee). Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse number M-126852.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OÜ Forek (registrikood: 14270074) (aadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11317) keskkonnaluba nr KMIN-112 on muudetud. Keskkonnaluba on antud maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks aadressil Pärnu maakond, Lääneranna vald, Koonga küla, Kaevanduse (katastritunnus 43001:001:0184). Muutmise käigus lisati keskkonnaloasse vee erikasutuse osa, kuna taotluse kohaselt on kevadine veetase karjääris oluliselt kõrgem, kui esialgselt prognoositi. Karjäärivee ärajuhtimiseks rajatakse paralleelselt Vanamõisa - Koonga - Ahaste maanteega kraav, mis hakkab suubuma ca 700 m kaugusel Võitra kraavi (VEE1116200) ja ca 5,9 km kaugusel Vanamõisa jõkke (VEE1116100). Kraavi rajamine on vajalik, kuna läheduses puuduvad alternatiivsed veekogud, kuhu vett suunata.

Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks tuleb ettevõttel vastavalt keskkonnaloa nr KMIN-112 kõrvaltingimusele nr 1 kaevandada veealust varu, kasutades keskkonnamõju hindamises toodud alternatiivi IV – allpool põhjaveetaset paikneva varu kaevandamine eelneva kontuurtranšee ja veetõkke rajamisega. Kontuurtranšee ja veetõkke rajamiseks on vahemikus 2023-2024 vajalik karjääris väljajuhitava vee hulk kuni 332 900 m3 aastas, kuni 2353 m3 ööpäevas. Pärast kontuurtranšee ja veetõkke rajamist on arvestuslik karjäärist väljajuhitava vee kogus kuni 122 296 m3 aastas, kuni 1776 m3 ööpäevas. Keskkonnaluba anti kehtivusega kuni 29.12.2025.

Keskkonnaamet kaalus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punkti 8 alusel keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, koostades selleks eelhinnangu. Keskkonnaamet leidis keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alusel, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, samuti ei ole vajalikud täiendavad uuringud.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega , sh KMH algatamata jätmise otsusega, on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-122186.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata 04.11.2022 kirjaga nr DM-118901-19 "Anelema dolokivimaardla Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine" keskkonnamõju hindamise (KMH).

OÜ Forek (registrikood 14270074, aadress Jõe tn 3, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 26.01.2022 Keskkonnaametile Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/333947 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.01.2022 dokumendina nr DM-118901-1 ja nõuetekohane taotlus registreeritud KOTKAS-es 17.03.2022 dokumendina nr DM-118901-9).

Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema
külas eramaal katastriüksustel Möldri (registriosa nr 4419206, katastritunnus 18803:002:0140), Uuemöldri (registriosa nr 4419206, katastritunnus 18803:002:0180), Matsupõllu (registriosa nr
17120650, katastritunnus 63801:001:0269), Uuematsi (registriosa nr 17206250, katastritunnus
63801:001:0271), Matsu (registriosa nr 13514250, katastritunnus 63801:001:0268) ja Uuetooma
(registriosa nr 2686806, katastritunnus 63801:001:0270).

OÜ Forek taotleb maavara kaevandamise loa laiendamist Anelema II dolokivikarjääris, eesmärgiga liita olemasoleva mäeeraldise koosseisu 2021. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokid 9 aT ja 32 aT, kuna iseseisvalt ei ole need varuplokid kaevandavad. Arendaja tegutseb Anelema II dolokivikarjääris (keskkonnaluba nr L.MK/333947) alates 2012. aastast, kus kaevandab aktiivselt ehitus- ja täitedolokivi. Kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks on Pärnu maakonna varustamine üld- ja teedeehituseks vajaliku kiviga.

Taotletava Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 10,19 ha ja teenindusmaa pindala on 10,65 ha. Seisuga 01.01.2022 on taotletava mäeeraldise piires madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 465,10 tuh m³, millest kaevandatav on 438,10 tuh m³ ja täitedolokivi aktiivne tarbevaru 181,7 tuh m³, millest kaevandatav on 164,7 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusaeg on 19.11.2049. Kaevandatud maa korrastatakse veekoguks.

KMH jäeti algatamata lähtudes KeHJS § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 6¹ lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4 ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Arendaja on OÜ Forek (registrikood: 14270074) , kontaktandmed: info@eestikillustik.ee
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Agnes Putnik, e-post agnes.putnik@keskkonnaamet.ee, telefon 5191 3442).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda eelneval etteteatamisel lähimas Keskkonnaameti kontoris ja digitaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-118901 all.