Sisu:Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Vaidlus puudub selles, et kaupleja ei teinud kõiki kokkulepitud töid. Kaupleja ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemise põhjenduste kohaselt öeldi leping üles seoses tarbijapoolse rikkumisega ja pooltevahelise halva koostööga.  Lepingu ülesütlemise põhjendused ega esitatud asjaolud ei kinnita, et tarbija on lepingut oluliselt rikkunud ja kauplejal oli alus lepingu ülesütlemiseks.  Lepingu ülesütlemisel on kaupleja loobunud enda nõudest tarbija vastu summas 5000 eurot ja samuti pooltevahelise lepingu alusel leppetrahvi nõude esitamise õigusest. Nõuetest loobumise avaldus on selge, ühemõtteline ja kehtiv. Asjaolusid ja esitatud tõendeid arvestades on tarbijal võimalus arvestades seda nõudest loobumist esitada kaupleja vastu summaliselt suurem kahju hüvitamise nõue. Tarbija ei vaidlusta lepingu lõppemist ja esitab kahju hüvitamise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 3).  Tarbija on töövõtjale esitanud pretensioone lepingu täitmise kohta, pretensioonuid on esitatud õigeaegselt VÕS § 644 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 647 lg 1 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Antud juhul ei teinud töövõtja kokkulepitud tööd, jättis töö pooleli ja keeldus töö lõpetamisest. Tegemist on kaupleja tahtliku ja olulise lepingurikkumisega. Tarbija väitel on talle tekkinud kahju seoses sellega, et tal tuli teha töö lõpetamiseks täiendavaid kulusid võrreldes sellega, mis tal oleks tulnud tasuda kauplejale. Töövõtja on tunnistanud, et tegemata töö väärtus on 5000 eurot. Arvestades, et töövõtja on loobunud nõudest tarbija vastu summas 5000 eurot ja tunnistanud, et tegemata jäänud töö väärtus on 5000 eurot, on kaupleja kohustus tarbija ees vähemalt 5000 eurot. Arvestades nõudest loobumist ei saa kaupleja tasaarvestada tekitatud kahju ja tarbija poolt tasumata arves sisalduvat kohustust. Kaupleja ei ole tasaarvestuse avaldust esitanud ja nõudest loobumise tõttu ei ole see enam võimalik. Tarbija on esitanud omanikujärelevalve teenust osutanud isiku hinnangu, milles leitakse, et tegemata töö väärtus on kindlasti oluliselt enam, kui 5000 eurot. Tarbija on esitanud tõendeid enda täiendavate kulude kohta ning nõuab 7973,85 euro hüvitamist, mille võrra suurenesid tarbija kulud lepingu eesmärgi saavutamiseks võrreldes pooltevahelise lepingu summaga. Lisaks nõuab tarbija 356,85 euro hüvitamist, mis on tarbija poolt omanikujärelevalve teostaja tasu maksmine. Viimati nimetatud kulu on tehtud hindamaks kaupleja töö kvaliteeti ja määramaks kindlaks teostamata töö hinda. Arvestades, et tuvastati olulised puudused, oli see kulu vajalik ning põhjendatud kaupleja kohustuse rikkumisega tehtud kahju hindamiseks.  On tõendatud, et kaupleja rikkus lepingus sätestatud kohustust, kaupleja tehtu ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 100, 641 lg 1-2) ja samuti, et lepingurikkumine on tekitanud tarbijale kahju. Tarbijal on tulenevalt sellest tekkinud õigus esitada kahju hüvitamise nõue (VÕS § 101 lg 1 p3, 115, 127, 128). Arvestades, et lepingurikkumine esineb, on tarbijal alus esitada ka leppetrahvi nõue (VÕS § 158). Leppetrahvi nõue on kooskõlas poolte lepinguga, nõude summa on 740,40 eurot. Tarbija nõue kaupleja vastu kokku on 9071,1 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on kohustuse rikkumise eest vastutav. Esitatud asjaolude põhjal ei olnud rikkumine seotud tarbija vastuvõtuviivitusega, kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabandavaid asjaolusid ei ole (VÕS § 115 lg 1). Sellise kahju hüvitamine on hõlmatud pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui töövõtja ei tee kokkulepitud tööd ja lepingu eesmärgi saavutamiseks peab tarbija tegema täiendavaid kulutusi võrreldes sellega, mille tarbija pidanuks tasuma kohustust rikkunud kauplejale, on see kaupleja poolt tarbijale tekitatud kahju. Kui kaupleja jättis töö tegemata ja lõpetas lepingu täitmise, sai ja pidi kaupleja sellise kahju tekkimist ette nägema, lisakulu tekkimine on põhjuslikus seoses kaupleja kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 3 ja 4). Kauplejal on vaatamata lepingu lõppemisele kohustus anda tarbijale üle dokumendid tehtud ehitustöö kohta. Kui kaupleja seda kohustust ei täida, on tarbijal võimalus esitada täiendav kahju hüvitamise nõue kaupleja vastu seoses kuludega, mis tekkiksid seoses nende dokumentide hankimisega kasutades kolmanda isiku teenust. Kaupleja vastus avaldusele on üldsõnaline ja põhineb emotsionaalsetel ja paljasõnalistel väidetel. Kaupleja ei ole tõendanud, et lepingurikkumine puudub või kauplejal puudub vastutus, kahju ei ole tekkinud või, et tekkinud kahju ulatus või rahaline suurus on erinev.  Analoogia korras kohaldub ka kohtueelses vaidluste lahendamises põhimõte, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 4 ja 230. Vaidluse lahendamine toimub arvestades poolte esitatud avaldusi ja nõudeid ning väiteid, vastuväiteid ja tõendeid. Esitatud asjaolu tõendamiskoormus lasub sellel, kes vastava asjaolu esitas.