Sisu:Pooled on sõlminud müügilepingu, tegemist on tarbijalepinguga.Lepingu ese on sõiduki omandi üleandmine. Kaupleja on müügieelselt teatanud, et sõiduk on tehniliselt korras ja see on kontrollitud. Lepingueelne teave peab vastavalt VÕS § 14 lg 1 teisele lausele olema õige.Tarbija avastas 4 päeva pärast sõiduki üleandmist, et sõiduki mootoril on erinevad puudused, mille tagajärjel tuleb kas mootor kapitaalselt remontida või asendada.Tarbija on esitanud müügilepingust taganemise avalduse ja leiab, et sellega on leping lõppenud ning ostuhind tuleb tagastada ja kaupleja peab sõiduki tagasi võtma.Kaupleja on seisukohal, et lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, sest kaupleja on pakkunud sõiduki puuduse kõrvaldamist  asendades sõiduki mootori kasutatud mootoriga.VÕS § 218 lg 22 alusel tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Poolte esitatu kohaselt puudub vaidlus, et sõiduki mootor ei ole töökorras ja vajab vahetamist.VÕS § 223 lg 1 sätestab müügilepingust taganemise alused. Antud juhul vajab vahetamist sõiduki mootor. Sõiduki mootori vahetamiseks kuluv mõistlik aeg on 2 tööpäeva, kui on olemas asendusmootor. Selline remont ei ole kasutatud sõiduki puhul ebanormaalne ja sellega ei kaasne tarbija jaoks põhjendamatuid ebamugavusi. Sõiduki puhul võib selguda ka mootoririke ja selle parandamise viis on mootori vahetamine või remont.Kui kaupleja on viivitanud või viivitab puuduse kindlakstegemisega ja mootori asendamisega, võib see põhjustada tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi VÕS § 223 lg 1 p 5 mõttes. Kui kaupleja viivitab asendusmootori hankimise ja paigaldamisega põhjendamatult ja ei paku tarbijale sõiduki remondi ajaks asendusautot või tarbijale kahju hüvitamist sõiduki kasutuseelise kaotuse hüvitamiseks, on tarbijal võimalik esitada kaupleja vastu kahju hüvitamise nõue.Tarbija ostetud sõiduki läbisõit oli esitatud asjaolude kohaselt üle 200 tuhande kilomeetri. Selline läbisõidu korral tuleb arvestada, et on arvestatav võimalus, et sõiduki mootori kasutusressurss on lõppemas. Siiski, kui kaupleja on teatanud, et sõiduk on korras ja seda on kontrollitud tähendab kaupleja antud lepingueelne teave seda, et mootoril ei ole puuduseid, mille avastas tarbija sõiduki üleandmisest 4 päeva möödumisel. Sõiduki kontrollimisel pidanuks kaupleja need puudused avastama ja sellise mootoriga sõidukit ei saa nimetada tehniliselt korrasolevaks.Sõiduki mootori kasutusressurss sõltub palju sellest, kuidas on sõidukit hooldatud. On teada, et sõiduki mootori pikaajaliseks kasutamiseks võib olla otstarbekas mootoriõli sagedasem vahetamine, kui valmistaja etteantud hooldusvälbad, näiteks iga 10 tuhande kilomeetri läbimise järel. Vastasel juhul on arvestatav risk, et mootoriressurss ammendub orienteeruvalt 200-300 tuhande kilomeetri läbimise järel.Kauplejal tuleb arvestada, et sõiduki mootori asendamise korral jääb vastutus paigaldatud mootori ja paigaldustöö kvaliteedi eest kauplejale, kui kaupleja on mootori asendamise korraldanud. Kuna ei ole vaidlust, et kaupleja andis üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki, on kauplejal kohustus hüvitada kaasnev kahju, eelkõige sõiduki kasutuseelise kaotus. Sõiduki mootori asendamise ja kahju hüvitamise kulu on antud kaasuse puhul hinnanguliselt väga sarnane sellele, mis oleks sõiduki tagasiostmise kulu. Kaasnevaid riske arvestades võib kauplejale olla mõistlikum lahendus sõiduki tagasivõtmine ja ostuhinna tagastamine.Hinnates poolte esitatud asjaolusid oli sõiduki puudus selline, mida saab kõrvaldada remondi käigus. Arvestades remondi ajalist mahtu ei ole tegemist puudusega, mille kõrvaldamine oleks tarbijale ebamõistlikult koormav. Remondiks vajalik aeg ei ole ülemäära pikk ja vastavalt VÕS § 223 lg 1 on kauplejal õigus enne asja tagasivõtmist avastatud puudus kõrvaldada.Tarbija esitatud lepingust taganemise avaldus ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades kehtiv. Kauplejal tuleb sõiduki puudus kõrvaldada (mootor asendada) mõistliku aja jooksul, milleks on 7 päeva pärast seda, kui tarbija on selleks nõusoleku andnud. See hõlmab ajakulu asendatud mootori hankimiseks ja kohaletoimetamiseks.Kaupleja on kohustist rikkunud (VÕS § 100) andes üle nõuetele mittevastava asja (VÕS § 2171 lg 2 p 1. Puudusest on tähtaegselt teavitatud.Sellise kahju hüvitamine on VÕS § 2171 lg 2 p 1 kaitse-eesmärgi kohane.Tarbijal on kaupleja vastu lepingu täitmise nõue (puuduse kõrvaldamine), kui kaupleja puudust mõistliku aja jooksul ei kõrvalda või puuduse kõrvaldamine ebaõnnestub, on tarbija poolt lepingust taganemine põhjendatud.Arvestades, et kaupleja on pakkunud puuduse kõrvaldamiseks ja see on müüdud asja puhul mõistlik ja võimalik, on tarbija poolt enne käesoleva otsuse tegemist esitatud lepingust taganemise avaldus kehtetu.Tarbija lepingu täitmise nõue on sissenõutavaks muutunud. Kaupleja vastutust välistavaid ega rikkumist vabastavaid asjaolusid ei ole. 

Sisu:Kaupleja läks vaidlusega maakohtusse. Sõiduki müügileping sõlmiti poolte vahel 19.08.2025. 20.08.2025 ilmnes sõidukil turbo rike, millest tarbija 21.08.2025 kauplejat teavitas. Kaupleja keeldus vastust võtmast. 28.11.2025 ilmus sõiduki armatuurlauale veateade õlirõhu puudumise kohta. 03.12.2025 AutoSpirit Tartu poolt tehtud diagnostika käigus tuvastati veakood P06DE (Engine Pressure Control Circuit Stuck On). Diagnostika maksumus oli 63 eurot. Tarbija toimetas sõiduki Autoekspert Tartu parklasse. Tehtud defekteerimise käigus tuvastati sõidukil nukkvõllide ulatuslik kulumine, metalliosakeste esinemine mootoris, ebastabiilne õlisurve ning varasem ebapädev remont. Sõiduki õlikarter oli paigaldatud mittevastavalt. Hinnangu kohaselt vajas mootor kapitaalremonti. Tarbija tasus defekteerimise eest 211,99 eurot. Autoekspert Tartu koostas taastusremondi pakkumise summas 8381, 07 eurot. Tarbija esitas 05.01.2026 kauplejale lepingust taganemise avalduse. Kaupleja lepingust taganemisega ei nõustunud. Kaupleja pakkus, et kompromissina on valmis hüvitama 1500 eurot remondimaksumusest.Komisjoni hinnangul olid müügi hetkel sõidukil olemas sellised varjatud puudused, mis välistavad sõidukiga liikluses osalemise. Ostes sõiduki võis tarbija eeldada, et ta võib ja saab ostetud sõidukiga liikluses osaleda. Komisjon leidis seetõttu, et sõiduki seisukord ei olnud selline, mida ostja võis mõistlikult oodata. Komisjon selgitas täiendavalt, et VÕS § 218 lg 22 tulenevalt lasus kauplejal kohustus tõendada, et puudust ei olnud olemas üleandmise hetkel. Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber VÕS § 218 lg 2 sätestatud eelduse. Paljasõnaline väide, et tegemist on kasutatud asjaga, ei vabasta müüjat vastutusest varjatud defektide eest, mida ei olnud võimalik tavalise ülevaatusega tuvastada. Komisjon rahuldas tarbija lepingust taganemise avalduse kui täiendavad kahjunõuded.

Sisu:Tarbija ja Kaupleja sõlmisid müügilepingu sõiduki ostuks. Sõidukil avaldusid vähem kui 2 kuu pärast puudused mootori töös. Kaupleja keeldus puudusi kõrvaldamast. Tarbija taganes lepingust. Komisjon rahuldas Tarbija avalduse, sest puudused olid tõendatud ning Kaupleja vastutab puuduste kõrvaldamise eest.

Sisu:Pooled sõlmisid sõiduki müügilepingu. Kaupleja väitel oli sõiduk müügihetkel korras, kaupleja andis sõiduki mootorile garantii. Kui tarbija jõudis sõidukiga Tallinnast koju Saaremaale, tekkis paari päeva pärast sõiduki mootoris tiksuv hääl ning mootor kaotas veojõu. Tarbija pöördus remonditöökotta ja palus sõidukit kontrollida. Tulemusena tuvastas Kuressaare Autoteenindus AS, et sõiduki mootoris on puudused, see vajab remonti, remondi maksumus on 2007,37 eurot. Mootori puudused ei olnud tavapärase kulumise puudused, sest mootor kaotas veojõu ning sõiduk ei olnud kasutatav.  Seega on tuvastatud, et sõiduki mootoris oli varjatud puudus võlaõigusseaduse § 218 mõttes. Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sõiduki müügi käigus avaldatu kohaselt ei olnud sõidukil puudusi. Sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades võis ostja eeldada, et see on kasutatav ja sellel puuduvad olulised vead. Samuti ei saanud ega pidanud ostja eeldama, et sõidukil on puudused, mille kõrvaldamise hind on üle 2000 euro. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (varjatud puudus). Vastavalt võlaõigusseaduse § 218 lg 2-2 tarbijalemüügi puhul , et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid ja eelviidatud sätet oli sõidukil varjatud puudus, selle mootor oli remontivajav.  Tarbija on asja puudusest ostjat vastavalt võlaõigusseaduse § 220 lg 1 teavitanud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 221 lg 2 müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Müüja püüdis tarbijale antud garantiitingimustele tuginedes vähendada enda kohustust katta sõiduki varjatud puudusega seotud kulude katmist ja sundida tarbijat ise kandma sõiduki remondikohta transportimise kulusid. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4 müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.  Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 müüja peab asja parandama või asendama mõistliku aja jooksul alates hetkest, kui ostja teavitas müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest, ning tarbijalemüügi korral ilma olulise ebamugavuseta tarbijale, võttes arvesse asja laadi ja otstarvet, milleks tarbija asja vajas. Müüja ei ole seda teinud vaid on üksnes e-kirjade teel esitanud erinevaid vastuväiteid mille sisu on mootoriremondi vajaduse eitus. Seega on müüja keeldunud mootoriremondi tegemistest mahus, mis asjas esitatud remondipakkumisega tõendatult on vajalik. Müüja väide, et piisab väiksemast reguleerimisest või CVVL mootori vahetamisest ei ole asjakohased, sest müüja ei ole tõendanud enda pädevust sõiduki remondi osas ning müüa arvamus ei ole usaldusväärne ka põhjusel, et on esitatud konkreetset puudusega sõidukit üle vaatamata. Arvestades, et müüja ei ole mõistliku aja jooksul asja puudust kõrvaldanud, on tarbijal õigus tellida parandustöö kolmandalt isikult ja võlaõigusseaduse § 222 lg 4-2 kohaselt hüvitama asja parandamise kulud. Asja parandamise kulud on tõendatud tarbija esitatud hinnapakkumisega. Kui kaupleja tarbija nõuet ei rahulda, on tarbijal mõistlik kaaluda kohtule avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetles või hagi hagimenetluses.

Sisu:Avalduse kohaselt ostis tarbija kauplejalt auto väljaspool äriruume. Tarbija taganes lepingust. Kaupleja ei nõustunud taganemisega ega sellest tuleneva tagasitäitmisega. Komisjon leidis, et tarbijal oli õigus põhjust avaldamata väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda.